Kuljepistmisest, patu pariisiskaigust, äiast, ämmast, aiateost ja kartulitest

kes teab miks kuljes pistab, kui jooksed.. mul vohma on ja joudu on ja vasinud pole aga pistab. Patrick utles, et hingan valesti.. ei hinga , nina kaudu sisse ja suu kaudu valja ja rahulikult.. nojah:) me kolisime nuud ule joe ja siin on viinamarja maed, meil kodu taga.. ja seal on super head teed jooksmiseks.. vahe autosid ja ei uhtegi jalakaijat. TUnni jooksen ara siis on veidi jouetu olla ja ma enam ei joua:)
Patrick kais nadalavahetuel Pariisis Prantsusmaa-Inglismaa vahelist rugby mangu vaatamas. Uks nende suurimatest varustajatest tegi Patrickule, tema Bossile ja veel mitmele tahtsamale ninale selle soidu valja.. alates 4 tarni hotellist kuni parkimispiletiteni.. HIljem ta naitas videosid mangu jooksul tehtust.. Prantsuse humni ta suisa rookis kaasa.. ja nojah nende humn on ju suisa verest noretav sotta minemise laul kui sonu vaadata. Prantslased on uhked oma sojalauluhumni ule:) nojah alati kui Patrick kaheks paevaks kodust lahkub ja mujal magab siis on see kuidagi seotud sellega, et kas on poissmeeste pidu voi firmapidu voi valjasoit ja siis kui ta tagasi tuleb on ta tolmune, surmvasinud, parajalt ikka veel napsune ja mina voorastan. Midagi pole teha. Vooras lohn on kuljes ja ta on siis paras udupea ja kohmetu. Ei tea kas just onneks aga neid olenguid on suht harva. Noh eks ma olen kade ka, et teine pidutseb ja joob guinessi olut, samal ajal kui mina ta vanemate aias kibuvitsa poosaid loikan ja aknaid pesen, mis pole sugugi halb. Patricku isa hoiab mind nagu mannavahtu. Ma pole joudnud veel midagi tegema hakatagi, kui ta juba teeb nagu kass tiire mu laheduses ja kusib mureliku haalega, et ega ma veel vasinud ole, ja ei soovi olut, varskeltpressitud virsikumahla, ounapirukat, vett ja puhkehetke. Uks suur mure on, et ma end nende 1x2 maasikapeenras ara ei katkestaks.Mis ma siis end hellitada ei lase, hoidku selle eest aga ega ma ka loorberitel ei puhka , vaid toega ka teen midagi. Kummaline on see, et ma olen enamus nied toid teinud vaikesest peale aga nuud on teistmoodi, kuna mul on vabad kaed ja patu vanemad isegi kusivad, et mis ma arvan ja kuidas ja mida teha ja ma olen vahest isegi taitsa mnjamm. Siiani utles ikka mu isa,et vat see on porgandipeenar, see porgand ja homme votate koik ulejaanud rohu ules. Voi et kessse nii kartuleid muldab, niii hoopis peab ja nuud tudrukud teete uuesti, keskoosel:) kuu on ju taevas, valgust kullaga, suine aeg. Mulle ikka andis peamurdmist uute maasikataimede saamine tutartaimedest, mulla vaetamisest, mis pikivahega ja kuna vanad taimed valja ja.. sama jutt kaib nuud ka marjapoosaste, tomatite, poldmarjade ja viljapuude kohta. Eks neil ole nagu issanda aed, kulvad, sureb valja, aga akki ei sure.. akki leiab viljaka pinnase ja toob vilju nii mis muhiseb:)
Patricku vanemad on aru saanud, et ma olen eriline kartulifann ja siis nad teevad ullatuslikult palju toite kartulist, kui olen kulla saabumas..laupaeval tegid kartulivormi singiviilakate ja hapukoorega, juustukiht peal, puhapaeval keedukartuleid marineeritud heeringa ja sibulatega... jeesus tundsin end kui kosova vanade juures. Vanaisa vois heeringat suisa kolm korda paevas suua:)

Nad andsid mulle kaasa uhe vanaemade retsepti raamatu, traditsioonilistest prantsuse roogadest, varviliste piltidega. Ma nuud lahen vanni seda lugema:)ja siis tuleb patu ja soome hapukapsa-tangu suppi, mis ma elus esimest korda ise valmis keetisn ja lohnab samalt kui Kuristal ema tehtud
OLé

Vaatasin just etv arhiivist filmi "Eesti Lood:Tähelepanu,start" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=97071 film raagib 7-aastasest Ottost, kes teeb erinevatesse Tallinna eliitkoolidesse katseid. Vaheldumisi naidatakse pilte tema lasteaia manguaegadest, kodus vanematega oppimisest ning katsetest koolidesse. Ta oskab kergelt veerides lugeda, saab vanematelt soimelda, kuna teeb vigu 20 piires liitmises lahutamises, opib inglise keelt ning kirjutab vanemate dikteerimisel lauseid..Kui opin hasti saan riigikokku.. voi midagi sellist. Katsetelt tulles ei kusi vanemad, kuidas end tunned vaid kas tegid ka palju vigu ja kuidas sa lammas kirjutasid. Otto sai sisse Prantsuse Lutseumi, kus direktor Leesi utles, et tema naeb oma opilastes doktoreid ja direktrisse ja ministreid ja arste, mitte taksojuhte ning poemuujaid.MILLINE ILGELT TOBE MAARATLUS. Ehk istus saalis moni poemuuja, kes soovis, oma last katsetele tuua. Kuidas ta end tundma pidi. Selline voidujooks. Vaesed lapse, vaesed vanemad. Mul oli terve filmi jookusl klomp kurgus.Misasja vanemad teevad, mida pohjustab Eestis edule suunatud uhiskond?
Ma olin nii uhke, kui kuulsin, et mu ode sai Miina Harmasse sisse. Super nii tark ja tubli..Samas utles ta ise hiljem et koormus on tohutu ja tahaks ainult magada ja ma sain temaga jutule uha harvemini, kuna tal lihtsalt polnud aega oppimise tottu. Maal, Vonnu Keskkoolis oli ta super kehalises kasvatuses.. eks ruumi oli ka rohkem.Linnas on loogiliselt ruumipuuduse tottu tegutsemist koomale tommatud. Ehk toesti annab kooli nimi ja tugevam tamp suuremad voimalused astuda ulikooli, leida paremaid praktikakohti..Kurat on see aga koige tahtsam?? Nuud ei raagi ma enam oma oest, una tean, et valik mille ta teeb on tema valik ning ta valis sest ta toesti tahab seda oppida, teha. Uldiselt aga kuidas uhiskond on ulekoormatud vasinud, stressis lastest, nende auahnetest vanematest, kes naevad ainult koli nime ja tulevikku aga mitte last personaalselt, kes ta on ja mida ta hetkel vajab. Siin soovitaksin lugeda artiklit ajakirjast "Pere ja kodu", " Kuidas kasvab hea inimene?" http://naistemaailm.ee/artiklid/33101/kuidas_kasvab_hea_inimene___.html?art_magaz=9

Ma nii sooviks, et minu lapsed saaksid kaija vaikeses maakoolis, kus opetajatel on aega lastele seletada, jutustada, naidata.. kus too ei kai masinlikult ja ruttu, kus klassid on vaikesed ning opetajad teavad lapsi ning nende vanemaid. Kus on aega ja tahtmist. Mu ema, kes on opetaja raagib, et iga aasta tuleb VOnnu Keskkooli pohikooli ossa lapsi, vaikestest maa-algkoolidest: Mehikoormast ning Jarvseljast. Sealt tulnud lapsed on rahulikud, uudishimulikud, sobralikud, kokkuhoidvad ning neil on siiras huvi oppimise vastu.

Koik vanemad soovivad oma lastele ainult parimat.. kas siis enda nagemustest lahtuvalt voi siis toesti suheldes lapsega, mis tema soovib. AGA PAGAN, lastele peab andma aega mangida. Mangida oues luurekat, peitust, kulli, tassida kive koju, taguda taga-aeda vanadest laudadest maja pusti, kui on tagaaed, soita aiakaruga maest alla, ujuda..

igast varki

Me oleme patrickuga maandunud alumisele korrusele pesitsema. Katsime vannitoa poranda mingi niiskus- ja seenetorje vahendiga ja nuud see haiseb ikka vangelt. Kusjuures suurest, hiigelsuurest ehituspoes kusisime vannitoa poranda jaoks ja anti valisfassaadide katmiseks.. Porand muutis veidi varvi kull, kuigi produkt pidi olema varvitu. Tolm on ka igalpool. Ma ainult vuhveldangi tolmulapiga ringi, tolmuimeja on natuke handicap nii,et tuleb harjaga hakkama saada.
Tana omblesin elutuppa kardinad. Vanakraami turult ostsin kolletanud pitsist ja natsa erisuuruses ka aga mul oli kodus Eesti valgendajat ja Patrick seletas oma emale telefonis,miks ma ei saa neile kulla minna sest ma keedan kardinaid. Valgemaks said kull ja uhepikkusemaks kah peale vaikest omblustood.
Tana kulastasin ka selle linna Tain'i punase risti poodi.. oli kull ikka neli korda suurem vastaslinna Tournoni omast. tain'i mutid on aga voorad ja jubedad kanad. Einoh muidugi, miks peaks minu moodi hasti riides neiu punase risti poes olema, on mul miskit puudu voi... tournoni punaset ristis olen ikka saanud raamatuid ja saapaid ja spordiriideid ja uhe teki ja huvitavaid asju..ja keegi ei vaata viltu.. peaks kirjutama seljale, ma pole jubedalt hadas vaid mulle meeldib taaskasutada.. Leidsingi uhe poneva kollase laelambi plekist.. tavaliselt on nad ikka rohelised aga eks mul on natsa seedimist vaja. Mutid siis kooritasid iga mu sammu ja riidepuudutusi, kuni lopuks uhe riiuli umberkukkumine paeva pommiks sai ja ma tasahilju valja hiilisin.
Loen, et Eestis on igavesti vagevaid second-hande avatud. Nii tahaks ka. Siin oleks turgudelt ja vanakraamilaatadelt nii palju ponevat leida. Eelmine laupaev leidsin ka kaks paari klopsuga korvarongaid: parlmutter roosad pisikesed poolrongad ja samad natsa suuremad valged. Me elame aga maakohas ja ma pole kindel, et siinsed noored nii vaga omanaolised soovivad olla, et secondhandis tuhlata ja kaivad ikka H&M-s. VIndage poed on siin ka rohkem suurlinnade nahtus, kus uks kaltsukleit ka reipalt 50 euri voib maksta. Samuti ei saaks ma seda uksi pidada, kedagi oleks korvale vaja.Keegi, kes motleb ka kui mina ja on huvitatud natsa teistsugusest poepidamisest. AAAAAAaaa ja suurt lauda tahaks ka kus saaks koik oma kola ja niidid ja riidetukid laiali laotada ja vaadata, et mis ma siis nuud teen. Hetkel on selleks porand, voodi ja polveots.

meie kodu

Nuud oleme siis meie uues kodus. Taome naelu seina ja tombame linoleumi porandalt, nii et ragin taga. Suu kohe jookseb vett moeldes ja vaadates, mida koike teha voiks ja saaks.Omal kohe ei tulegi ideeid hooga pahe, et mis varvi voi kuidas voi kuhu.. meil puuduvad igas toas lambivarjud.. traati meil on ja tegin karkassid ise ja punase risti poes oli igasuguseid kangatukke, pitsilisi, ja valged ja labipaistvaid . Neid ma siis loikusin ja omblesin traadikarkassi peale. Esimene sai natuke vildakas aga ilus on kull.Jubedalt tahaks tead, kuidas pusti panna vaga elementaarset ja lihtsat kangasteljest.Muide kas keegi teab, et kui naturaalse puidu peale olivarvidega peale joonistades tuleks puu eelnevalt ikkagi mingi ainega katta,et varv vaga sisse ei imbuks ja kas ka parast tuleb varv millegi spetsiga katta, et ta maha ei kuluks.Ma kaisin siin uhes kasitoo poes, no kus on koike. See pood on rohkem kui angaar, kilomeeter pikk ja lai.SEal on koike mida suda ihkab teha ja kaed jarele jouavad. No ja tunnen, et ei orienteeru tugevalt selles olivarvimise maailmas.. Sama kusimus, kui tahan louendile kleepida vanu fotosid, siis millega ja millega nied hiljem katta? Osaliselt katan nad olivarvidega aga on veel midagi fikseerivat?

uritan ka jargmises blogis paar pilti ules panna

sobralikkus

Kus elavad koige sobralikumad inimesed? Sellised, kes tunnevad sinu vastu huvi ja kellega sul tekib hea klapp. Kes on sobralikud, huvitavad, ei stereotupiseeri ja ei poe sugavamale salli sisse, kui kusid, kes nad on.
Vahel on tunne, et neid on nii raske leida, koik on ju nii erinevad ja nii palju tood on ja pere ja ehk ka lapsed ja hobid ja.. siis ei olegi ju aega..voi viitsimist.. Mina naiteks leian, isiklikult, et eestlased on vaga sobralikud ja nendega on kerge kontakti luua ja mitte selleparast, et raagin sama keelt. Kuigi valismaalt Eestisse tulnute jutt on vastupidine. Siiani mulle tundub, et vaga sobralikud inimesed elavad Kreekas, Iirimaal, ka Prantsusmaal olen juba keskmisest rohkem kohanud..Rootsis on suht konservatiivid ja jahedad, samuti Poolas on kinnised. ähh aga akki mina lihtsalt olen seal valede inimeste hulka sattunud:)


Ma leian end naiteks vaga sobraliku inimesena,kuigi olen Eestlane ja seega kulm ja kinnine ja oma nina peale vaatav. Tulge ainult.

suuatamispuhapaev

Kaisime eile suusatamas.. kuskil Alpide eelmaestikes.. Igal aastal votame erineva suusakeskuse sihikule aga nimesid pole kuskile eriti ules margitud nii, et oli kuskil Villard de Lans'i lahedal. Hommikul esmaslt sadas vihma ja siis oli tihe lumesadu ja siis langes vatiteki udu magedele.See aasta utlesin, et uhelegi punasele rajale ei lahe sest eelmine aasta tirisin end tippi ja siis ulgusin viisteist minutit nutta, kui alla vaatasin, et mina siit alla ei saa. Patu siis oli toetav kuju ja kuidagi ma alla sain. Seega see aasta ei mingeid punaseid.. ehhh.. aga udu kattis jarsud langused ara ja ma ei naiudki eriti kust alla soitsin. HIrmu polnudki. Samuti olid prillid molemalt poolt lumised ja marjad ja see kahandas nagemisulatust kahe meetrini.. nii ma lasin huilates punastest radadest alla, kuna rohelised ja sinised tundusid koki moki olevat.. ja siis kui ilm selgines ja paike valja tuli, nagin milline langus on ja puksid olid janese jalas.. vavatt enam ei saa
. Patu siis ikka kusis, et enne lasid hurraaga alla, mis nuud siis lahti aga ilma loi selgeks ja minu pea kah.
Hasti tore oli, ei oleks tahtnud kuidagi kohe ara tulla aga kinni hakati panema ja nii tuurisime uhte bungalosse kuuma veini ja vaarikakooki lurpima.Noh miks me kohe selle peale ei tulnud, et enne soitu uks kuum vein sisse kallata.. siis ma oleks kohe igalt poolt alla soinud ja lauluga.

Muide wc d on neil keskuste kaugemates nurkades nii et peatasin patu keset uhte rada kinni, et mina enam ei jaksa ja tombasin poosasse. Koik naguinii kihutasid ajuga mooda, ei olnud kellegi aega vaadata, mida uks musta varvi kogu poole meetrises lumes jammib.. raske oli kull, lumi oli ule polve, kus sa siis lased voi midagi.. mehi on jumal ikka loomisel armastanud..tegin siis nagu koerad enne magamaminemis tammuvaid ringe umber enda, et plats teha.. lopuks istusin ikkagi nagu tabureti peal. Sips ja valmis:)

lastekasvatus

Mina kardan lapsi saada. Tahan aga kardan. Ma olen hoidnud lapsi erinevates peredes ja no tekib vahest see tunne, et kaed on rupes ja lihtsalt ei tea mida teha. E ole mina kellegi pepulakse andnud ega karvustanud, et ikka heaga peab. Heaga oma narvide nimel. Minu jaoks on vaikeste laste emad kangelasteks.; eriti kui neid on veel riburada ja mitu.. Kuidas leida joudu, et koigest labi murda.. igapaeva elust, laste vajadustest, kodutoodest, olemaks hea ema ja naine ja... Arvatavasti peavad selliste imenaiste korval olema imemehed.. kes nurgas kappa ei ime ja tood ei murrateha aga ka kaasa loovad. Koik utlevad et oi oma lapsed on ikkagi midagi muud kui voorad..no ma toesti loodan.Vabandust. Tulin just toolt ja vaike nelja aastane poiss tegi ohtul sellise maruli, et mul hakkasid kaed varisema. Karjus nagu ratta peal ja pimesti tagus koike ja nuttis ja... ema tuli mulle kohe kui koju joudis aga hullemaks laks...Tal on jube palju Tik'e ja narvid on kapi otsas. Vanemate kasvatusmeetodid on taiega normaalsed.Laps on lihtsalt eriline? Nuud nad just helistasid. Antoine palus vabandust ja pereema kusis, et kas julgengi neile enam tulla.. ei mis ikka aga mul on vaja abi.. kui keegi teab kust leida head 3-5 aastaste laste pedagoogikat raamatu naol voi internetis siis ma olen käpp. Ma tahan teada, mida ma oieti voi valesti tegin ja mida veel edasi teha. Ma lahen nuud jooksma. Narvid vajavad mahajahutamist