suuatamispuhapaev

Kaisime eile suusatamas.. kuskil Alpide eelmaestikes.. Igal aastal votame erineva suusakeskuse sihikule aga nimesid pole kuskile eriti ules margitud nii, et oli kuskil Villard de Lans'i lahedal. Hommikul esmaslt sadas vihma ja siis oli tihe lumesadu ja siis langes vatiteki udu magedele.See aasta utlesin, et uhelegi punasele rajale ei lahe sest eelmine aasta tirisin end tippi ja siis ulgusin viisteist minutit nutta, kui alla vaatasin, et mina siit alla ei saa. Patu siis oli toetav kuju ja kuidagi ma alla sain. Seega see aasta ei mingeid punaseid.. ehhh.. aga udu kattis jarsud langused ara ja ma ei naiudki eriti kust alla soitsin. HIrmu polnudki. Samuti olid prillid molemalt poolt lumised ja marjad ja see kahandas nagemisulatust kahe meetrini.. nii ma lasin huilates punastest radadest alla, kuna rohelised ja sinised tundusid koki moki olevat.. ja siis kui ilm selgines ja paike valja tuli, nagin milline langus on ja puksid olid janese jalas.. vavatt enam ei saa
. Patu siis ikka kusis, et enne lasid hurraaga alla, mis nuud siis lahti aga ilma loi selgeks ja minu pea kah.
Hasti tore oli, ei oleks tahtnud kuidagi kohe ara tulla aga kinni hakati panema ja nii tuurisime uhte bungalosse kuuma veini ja vaarikakooki lurpima.Noh miks me kohe selle peale ei tulnud, et enne soitu uks kuum vein sisse kallata.. siis ma oleks kohe igalt poolt alla soinud ja lauluga.

Muide wc d on neil keskuste kaugemates nurkades nii et peatasin patu keset uhte rada kinni, et mina enam ei jaksa ja tombasin poosasse. Koik naguinii kihutasid ajuga mooda, ei olnud kellegi aega vaadata, mida uks musta varvi kogu poole meetrises lumes jammib.. raske oli kull, lumi oli ule polve, kus sa siis lased voi midagi.. mehi on jumal ikka loomisel armastanud..tegin siis nagu koerad enne magamaminemis tammuvaid ringe umber enda, et plats teha.. lopuks istusin ikkagi nagu tabureti peal. Sips ja valmis:)