Säärrejooks

Ma eile vist mainisin midagi riietusest, et Pr naised kandvat vahe seelikuid ja kleite. Ma hakkasin motlema, et pekki jee.

Kui motlen oma siinsete sobrannade peale voi ka Patu odede peale siis ei ole ma uhelgi neist seelikut seljas nainud, kleite olen, vist ja siis olid need talvel sellised kootud kamside moodi retuusid alla ja suvel sellised hamed polvini. Mina kain siin naksikate,(Elsa utleks, appi emmel pessu paljas) kleidikestega ringi..Oli Eestis see utlus et mida vanem eit seda roosam kleit. See olen mina:) Luhikesi teksapukse olen kull nainud aga siis on ka saarejooks olnud. Kui suurus ule 40 jookseb siis on luhikeste riietega siin  kööga. Meie linnas ei monita keegi naisi ja naised ei tunne end ahistatuna, kui kannavad luhikesi kliete, seelikuid, nagu  ehk Pariisis voi Lyonis. Seal on toega asi vaga mäda ning lihtsalt ei juleta sest solvangud ja kasi tagumikul on vaga kiired tulema. Meie linnakeses on ehk pigem selles, et naised ei söenda nappe asju kanda. Et pole piisavalt kabe, liiga valge, liiga paljastav, ehk ka liiga vulgaarne. Ei tunta end uldse vabalt ja mugavalt.  noortel tudrukutel on luhikeste seelikute ja pukste all tingimata tumedad liibukad voi sukad. paljast saart on vahe. 

Ausalt ega endalgi oli mingi vahe, et no mida ma eputan siin ja jalg na hele ka veel ja... AGA sain ule ja loikusin tana teksadel sääred maha. Uusi luhkareid on vaja. Ikkagi pruuniks teiseks juuniks:) Ja tuul lennutab mul jatkuvalt kooli ees kleiti ule pea... Peab ilusad, peened, pitsilised trussikud ostma siis pole habi Marilyn Monroed teiste ees teha

ilusad emmed

Pr maal peab algkooli lastele jargi tulema. Kui vanema poolt on kooli suurematele lastele ehk siis 9-10 a valja antud toend, et laps voib ise koolist valjuda siis jah vudi aga ise koju aga see on harv nahe. Niiviisi ongi enne lounat 11 40 ja pealelounat, kui kooli labi kooli varava ees rahvast murdu. Ning seal on emmed, issid, vanavanemad, vanemad oed, nounoud... ning nende seas kolm ilusat emmet, nad on toesti jube ilusad. Uks on, ma arvan, indoneesia paritolu. Neil on alati super taismeik peal, juuksed sirgendatud, 10 cm tikkkontsad all ning riided vaid sara ja glamuur. Nad on ainukesed, keda ma tean, juuksepikenduste, voltsripsmete ning solaariumipaevitusega.

Tana sadas paev otsa vihma ning uks emmedest tuli oma tibatillu tutrekesele jarele punaste samsist ulipeenikeste kontsatega kingades. JA tema jalas olid need ilusad ning kuivad ka peale seda, kui mina temaga sama trajekroori tehes polvini marjaks saanuna teise lapse jarele joudsin. Alguses ma suhtusin neisse eelarvamusega et issand jeesus, no kui vulgaarne ( pr maal on koik outstanding vulgaarne) ja patatii ja patataaa. Mis motet on kooli lastele jargi tulla niiimooodi ulesloonuna???? Siis ma hakkasin nende lastele inglise keele tundi andma. No ikka motled esimese korraga, isegi kui ei tahaks, et no nais, mis siit ara hellitatud vosukestest siis valja tuleb... ja kassa nae??! Tosiselt hoolivad, viisakad, targad lapsed. Emmedel on aega end ules luua ja ka lapsi kasvatada??Ei istugi vist ainult peegli ees ega kammi poode labi vaid ka tegelevad  oma lastega ja hoolivad neist.. ISSAND kas toesti ilusad emmed hoolivad ka oma lastest??? Vana tode tuli jalle kapist valja tommata, et narri meest aga mitte mehe mutsi.  Ma hakkasin neist isegi veel rohkem lugu pidama...(sellest hoolimata, et paljud teised ikka veel suuri silmi teevad ja vaikselt omavahel sisistavad et isssssssssaaaannnd!!!!). No toesti silm lausa puhkub ju kui neid vaatad. Onu Kuulogi utles, kui siin kulas kais, et miks Pr maa naised endast uldse ei hooli ja kleite ja seelikuid nii vahe kannavad. NO naed moned hoolivad olenemata,et Pr normide jargi nii ei tehta. Rohutada ainult kas silmi voi suud ning parem on kasutada mariin sinist, valget, beezi ning musta riietuses.

Ilusatel emmedel on julgust, sara ning parajalt pohhuismi teiste arvamuse suhtes ning nad elavad igat paeva, kui Pariisi saravamatelt moelavadelt tulnud. BRAVO!!

Patricku Eesti keele opingud

Ma ei ole meeletult hulk aega enam midagi kirjutanud. Nupp kull nokib aga nagu ei sattunud uhtegi head asja hambusse voi olin kirjutamise ajaks juba unustanud, et mida pagan ma oelda tahtsingi?

Patrick on juba pea aasta uliopilane Pariisi uhes ulikoolis, no javat nime ei maleta, et oppida Eesti keelt. Teine sessioon saab kohe labi ning 30 mai on teine eksam. Esimene eksam laks super hasti, kirjalik oli 17,6 ja kone ule 18 punkti kahekumnest. Ma ei tea kas ma isegi oleks nii head tulemust saanud ? Mul on temast ikka taitsa kahju, milliseid raskeid murdekeelt tais muinasjutte ja tekste ta tolkima peab.  Hetkel ta tokiski minu arust Eesti rahva ennemuistseid jutte. Sipsik, Pilleriin ning Naksitrallid on ta juba osalistelt tolkinud. Noh nuud ta vahemalt teab, mis tahendab utlus, "Me lahme Muhviga kassijahile!!!" Ja ta opib, ta taiega murrab end grammatikast labi ja siis kusib viimases hadas, mida tahendab tuhat-tulist, sâh sulle kooki moosiga ja Peep sai endale triibulised puksid. Oppejoududele meelib eriti, kui Patrick leiaks Pr keeles selle tapse vaste ja sonastuse. Asi loppegi sellega, et patu utleb juba liiga tihti, et nuud on tal vist kull juba üle pea see vark ja peale seda aastat teeb pausi ja ostab kitarri:) jalle midagi oppida. Ma juba ootan, et ta saaks toeliselt Eestis raakida. Lihtsalt nii loogine ning hea, et ei pea vahendajaks olema, noh ega ma eriti kunagi polnud sest koik raagivad inglise keelt aga olla veel osavam. Eelmisel suvel laks Patrick lastega Ahjale poodi ning, midagi juhtus kassas pangakaardiga, ei lugenud vist valja ning kassapidaja polnud ka varmas seletama, et mis nuud siis saab. Kasvoi juhatada teise kassa juurde, kus muidugi muuja tuli letti kui mina leemendavana kaardiga kohale joudsin. Patrick oli nii vihane. Ta saab aru, et Eestlased on kinnisemad ning ehk jai ka tal ka endal midagi arusaamatuks aga et elementaarne viisakus ning vastutulelikkus oleks voinud ikkagi olla selgitamaks, mis nuud teha. Muideks korvalkassas kaart tootas. Siis laks Patrick eriti puha viha tais. Kas muuja ei saanud siis oelda, et proovige korvalkassas, midagi on minu aparaadiga viga. Istus seal lastega kauba otsas, jaatised sulasid, sonaaher eesti muuja vaatas juba jargmist ostjat ning asi oli vaga plahvatusohtlik.ka jargmise ostja kaart ei toodanud ning tema suunati korvalkassasse. Nuud Patu oskab vahemasti Eesti keeles vanduda ning teha end rohkem nouda. Kuigi juba eelmine suvi oli tal super Eesti keel juba suus.

Patricku oppejoud on temaga vaga rahul, mul on tunne et teda ka poputatakse noksa. Eksamil uks suur seljalepatsutamine vaid kais. Esimesel eksamil tuli tal tolkida "Mu isamaa armas" ning ma taiega motlen, kuidas ta tolkis jargmised read, "sind armastan ma jarjest", Su hooleks end annan..."

Ning kuidas tolkida " Ta tahtvat edasi minna.."