Kui motlen oma siinsete sobrannade peale voi ka Patu odede peale siis ei ole ma uhelgi neist seelikut seljas nainud, kleite olen, vist ja siis olid need talvel sellised kootud kamside moodi retuusid alla ja suvel sellised hamed polvini. Mina kain siin naksikate,(Elsa utleks, appi emmel pessu paljas) kleidikestega ringi..Oli Eestis see utlus et mida vanem eit seda roosam kleit. See olen mina:) Luhikesi teksapukse olen kull nainud aga siis on ka saarejooks olnud. Kui suurus ule 40 jookseb siis on luhikeste riietega siin kööga. Meie linnas ei monita keegi naisi ja naised ei tunne end ahistatuna, kui kannavad luhikesi kliete, seelikuid, nagu ehk Pariisis voi Lyonis. Seal on toega asi vaga mäda ning lihtsalt ei juleta sest solvangud ja kasi tagumikul on vaga kiired tulema. Meie linnakeses on ehk pigem selles, et naised ei söenda nappe asju kanda. Et pole piisavalt kabe, liiga valge, liiga paljastav, ehk ka liiga vulgaarne. Ei tunta end uldse vabalt ja mugavalt. noortel tudrukutel on luhikeste seelikute ja pukste all tingimata tumedad liibukad voi sukad. paljast saart on vahe.
Ausalt ega endalgi oli mingi vahe, et no mida ma eputan siin ja jalg na hele ka veel ja... AGA sain ule ja loikusin tana teksadel sääred maha. Uusi luhkareid on vaja. Ikkagi pruuniks teiseks juuniks:) Ja tuul lennutab mul jatkuvalt kooli ees kleiti ule pea... Peab ilusad, peened, pitsilised trussikud ostma siis pole habi Marilyn Monroed teiste ees teha
