Eesti 90-te muss ja nostalgitsemine

Tâna on mul taiega Eesti muusika paev.. ei tea, kuidas sattusin youtube's 90-te Eesti muusika peale: Nancy, 2 Quick Start, Code one... isegi Up'n Down... selliseks nostalgitsemiseks laks lahti. Issake odedega kaisime enamus Tartu kontserditel.. Koit kirjutas isegi mu teksatele oma nime ja (Ehhh need puksid, seal oli Termikate nimed, Roosileht, Code One ... ei raatsinud teisi pessugi panna. Oel olid samasugused aga teiste algkirjadega ja siis peale pesu tegime markeritega juba haabuvaid nimesid ule)Koit oli ju siis veel nii nooreke, sahmis mooda lava ringi ja noksutas puusi.. tal veel oli vest veel seljas.Ehh Pearu samamoodi ja Nancy oma seksikate kostuumidega. NOjah, mis koik veel meeles. Punnitasime end Kiksi ja Meriliniga lava ette ning uurgasime taiega kaasa. Kui neid laule kuulen siis taiega tuleb suve tunne: Pisut hamarduv ohtu, hunnik inimesi umber, kate loopimine, Tartu laululava  ja isa auto otsimine.. Uks kutt hiivas mind isegi oma olgadele.. nii peen vark.. parast sai kasikaes mu isa autot otsida... ja hunnik aega laks ja siis kui leidsin oli ema nii vihane.. ei oelnud midagi, kaskis vaid autosse ronida. NOh eks nad arvasid, et meelega kutiga ringi tiirutasin... ei joudnud numbreidki vahetada.. oi siis seda hiljem sudame valutamist.. nii ponev ju ikkagi. Kui tahtsime  kontserdile minna siis pidime isa jubedalt veenma, et ta meile jarele tuleks.. ja ka et uldse minna saaksime.. selle jaoks oli vaja kabedalt hein kokku panna:D voi mingi rutuline too ara teha.. ehhh eks me monikord ai saanudki minna sest kovaviljamahategemine oli.. oh seda hala ja nuttu siis.
Mis kui vanad me siis olime... mina 15, Merilin 16 ja Kiks pea 18... NII tahaks praegu olla monel peol.. nagu vanasti ja karata Eesti 90-te jargi ringi voi miilutseda " Sellest saab meie suvi jargi". Ehhhh siis peab oemeestega tantsima voi noh uldse Eesti meestega(:D:D mis uldistus). Ma ei usu, et Patu mu Eesti vaibakloppimismuusikast ja  nostalgitsemisest aru saab. Noh igastahes laadisin nuud hunnik laule alla ja hakkan neid patule soogi alla ja soogi peale mangima... akki jaavad siis ka nimed meelde.. juba ta eristab Tonis Mage ja Ivo Linnat

kas prantslastun, prantsustun voi ...

Ma hakkan prantsustuma:). Kui seal ikka nuud on selline sona olemas? Veel aasta tagasi vitsutasin igal hommikul kaerahelbeputru ja sepiku-juustu voileibu. Nii hea! Enne seda veel join hommikuti piimakohvi, mis laks mingi aja parast ule teeveeks. Ja veel hakkasin seda jooma kausist mitte tassist. Vahi, vahi. Nuud ei joua enam hommikuti putru suua, kuidagi jole raske tundub olevat. Isu absoluutselt ei ole.Kohe mure on taitsa. Onneks juustu veel ostan ning sepik hakkab valgeks baguettiks muutuma . Ja kus must leib on? Ei utleks kull, et vaga hilja ohtul sooks, et sellest siis veel hommikul koht tais on. Ehk? Huvitav, mida ma kull vanasti soogi korvale join? Piim ja mahl ja seesugune on asendunud veega. Koik prantslased joovad soogi korvale kas vett voi veini. Olen kuulnud, et lastele antakse ka veega lahjendatud veini aga seda vist rohkem meist louna pool.  APPIII, akki mone hetke parast hakkavad mu silmad kuidagi sinisest pruunikamaks muutuma  ja juuksed lahevad paksuks, kohevaks ja kastanpruuniks ning ma lahen hiigla kohnaks, kaotan pikkust , minust saab eht prantslanna, kes votab hommikuks uhe kohvi. Lounaks niks-naks salat ja ehk pisut juustu, palju veini ja ohtuks singiviiluke ja punapeedi-munasalat. Ma kusjuures pruunistusin siin paremini, kui Eestis ja ilma korvetamata.  Laenasin patule just oma mp3, et ta saaks jooksma minna ja sellel oli ikka veel tema muusika peal. Ta kusis, et kas mulle nii meeldib tema muusika. NOh Prantsuse humni pealt panen kohe jargmise laulu. Patrick utles selle peale naeruga, et mina ei saagi seda laulu moista, kuna pole prantslane:D Hingasin kohe kergendatult.

autosoidust

Ei tuleb ikka puhendada uks kirjutis ka siinsetele autojuhtidele. NOh eks sellega pidi vist kohe arvestama, et eks ikka lounapoolsem veri on keevalisem ja ega keegi midagi vaka all ei hoia.  Eks alguses ma olin pidevalt narvivapustuste aarel, kui meie kodust citroeeeeeni laeva uritasin punktist A punkti B saada. Kuna auto on kallis vara ja mulle tahtis toovahend ning ei tasu teist nii kiirelt surnuaeda saata siis ma ikka jalgin hoolega liiklusmarke ja piirkiirusi. Seetottu on mul pidevalt pikad sabad taga ning  autosignaalide koor saadab mind ka minu unenagudes. On isegi nii juhtunud, et soidan 90 km alas 87-ga(spido on ju silme ees), auto kimab mooda ning mulle naidatakse rusikat. Auto akent keegi alla ei lasknud, seega ei saanud ma ka aru milliseid sobralike vandesonu minu poole lahti lasti.  Jargmise ja ka sellest jargnevate fooride all saame taas kokku. Milles see mooda kihutamise mote oli.
Autosid pargitakse kuidas juhtub ja kuhu juhtub. Kahes reas.. ruumi vahesuse tottu pooleldi soiduteele? soidutee kaanule.. Taiesti normaalne on parkites nii eesolevale  kui ka tagaolevale autole koks anda ja uhega tihedalt ninapidi kokku jaadagi. Valesti parkivate autode, piiratud nahtavuse tottu on mul tulnud kull ja kull pooleldi teele valja soita, et naha, mis sealt siis nuud tuleb. Teisiti ei saa. Ja kui siis tulebki ja nuud ma ette jaan  pean tagurdama. Taga olija laseb suured OLA-LA -LA d ohku ja taob katega rooli . Tavaliselt on neil alati olnud voimalus natsa tagasi lasta aga seda teha on juuu niiii raske..SEst uks idioot  on ees rooolis ja veel naine kah.. Arvake ara, kes siin koige rohkem kasi kokku taovad ja silmi lakke tostavad ahastades liiklusidiootide ule, kes soidavad nii niii halvasti..... jep naised. Ornem sugu soidab siin hulljulgemalt ning ei ole harv naht, kus lapsekaruga neiud on hirmust kossis sebra peal sest uks leedi sai napilt nende ees oma dziibiga pidama. Oma auto punnitatakse poordeid tehes igalt poolt labi, naod kivised peas, ei tosteta vabanduseks isegi katt nagu siin kombeks on.  Mina olen hakanud valtima seda, et vaatan, kes seal roolis siis on, kes mulle vibutab.. ei ole mulle neid halbu emotsioone vaja.

Patrick ostis meile rattakiivri, noh nuud on vahem ohutum rattaga soita.

Eh eks kehva korval ole ka markimisvaarselt head, kui on pikad ummikud ja sa vaikeselt korvalteelt tuled siis kohe antakse plats enda ees, et aga palun:) Voi kui ma meie pisikeselt korvaltanavalt uritan suurele teele poorata siis tavaliset rekajuhid sealt korgustest naevad mind ning lasevad vahele pressida ja lehvitavad ka veel.  ja mina ka lehvitan. Patrick siis kusib, et kas tundsin neid voi. Ei, lihtsalt hea meel oli:)