Thursday, August 30, 2007


Imagination is more important than knowledge (Einstein)


Oh kull mulle meeldib unistada, iga uus asi , sundmus, paneb ka mu enda motted tuulekiirusel jooksma.Mis siis kui .... mina ka... akki...


Nii lahe, pilvelossid on mootmatud ja kulmkapp on aareni tais ja soo kui palju tahad, paksuks ei lahe iialgi ja voodis on pehmeimad padjad ja kallim kogu aeg minuga.


Unistan harva uuest kleidist voi kingadest, juveelikauplustest konnin lihtsalt mooda. Unistan suurtest raamaturiiulitest, kaltsuvaipadest porandal ja suurst punasest ounast, mida nosin kui jarjekordse raamatu riiulist kaenlasse hiivan. Koera sooviks ka aga korter pole looma koht.


Praegu kujutlen end juba Patricku kael magamas, kui tulen tagasi ulehomme algavalt kolmenadalaselt treeningult.



Imagination is more important than knowledge(Einstein)


Oh i love to dream, every new thing, situation, makes my thoughts run in the speed of wind...What if.... me too... maybe..


So cool, the castles in the clouds are immeasurable, and the refrigerator is full of food, eat so much as you can, you never get fat and in the bed are softest pillows and dearest is always with me.


I rarely have dreams about new dress or shoes and i calmly walk by the shops of jewels.I have dreams about big bookshelfs, about rag carpets on the floor and about big red apple, what i eat while taking the new book. Also i wish to have dog, but appartement is not a good place for an animal.


At the moment i imagine myself already sleeping on Patricks hand after i have arrived back home from the threeweek-lasting trainingcourse what startes after tomorrow.

Monday, August 6, 2007

Lost in the big city


Vahest on selline mote, et tahaks olla suurlinna eksinud, aga turvalisel , muretul moel. Ma armastan loodust ja voiksin tundide kaupa metsas kannu otsas istuda aga vahest tahaks linna. Keegi ei tea ega tunne sind ning konnid oma rada.Vaataks poeakendel pesitsevaid imeasju ja imeks koik saia ja kohvi lohnad endasse.

Raske on leida ideaalses kohas asetsevat pinki, varjulist ja pisut mahajaetut. mina leian alati. Istun ja olen seal oma kollase pisut maardunud kotiga, jalad on nats rasked. Nii palju ponevat toimub just nuud minu silme all.Uks vanamees konib mooda, kaks pikka saia kaenla alla pigistatud. Huvitav kas ta soob molemad tana juba lounaks ja ohtusoogiks ara.Uhe saiaga kaabib supileeme ja punase lihakastme taldrikult kokku ja teise peale asetab jassakaid haisvaid juustuviilakaid. Bon appétit.

Ma jumaldan nats roobakaid ja mahakulunud varviga vanu jalgrattaid. Uks punapea neiu on just sellise leidnud. Leistangi ees korvis on patakas raamatuid ja pabereid. Loodan, et salakaval tuul monda neist minema ei lennuta, kui ta ta mone jarsema kurvi votab.

Kolgutan jalgu ja soon kupsiseid, kodus kapis oli.Voiks juba vara sugis olla. Ohk on varskem ja lohnu rohkem. Paike on veel soe ja soojendab mustades sukkades jalgu.


Keegi helistab mulle. "Kus sa oled?Tule, lahme koju!!Armastan sind , Eegi!!"


Ma juba jooksen, ei taha enam eksinud olla:)Keegi kallis ootab mind!!



Sometimes i have this kind of feeling to be lost in the big city, but in the good , secure, way. I love the nature and i could sit on the fallen trees like an hours but sometimes i i would like to be in the city. No-one knows and recognizes and you walk your own roads. Just to look the wonder things on the shop windows and suck in all the smells of coffee and bakeries.

It s hard to find a bench in ideal place, in the shadow and a bit lost. I always find one. I sit there with my yellow, a bit dirty, bag next to me. Legs are a bit heavy. There is so much interesting happening just in front of my eyes. One old man walkes by, two long breads under his arm. Interesting, will he eat both of them already today? With one bread he collects together the rest of the soup and some red meatsauce and the other bread he will cover with thick slices of smelling cheese. Bon appétit!

I adore a bit broken, old bicycles, witch have lost a bit their colour. One readhead girl has just found one. She has a basket on it full of books and papers. I hope that insidous wind don t blow some of them away, when she takes some sharp curves.

I dangle my legs and eat the cookies i took with me from home. It could be already early autumn. The air would be much more clear and and there would be much more smells to smell. The sun warms my black stockings.


I get a call:)"Where are you? Come, lets go home!! Love you too!!!"


I already run, i do not want to be lost in the big city anymore:) somebody dear is wating for me!!!

Thursday, August 2, 2007

kitse mure


Ma muretsen ja uleliiagi: ega makaronid lodid jaa, kas post juba tuli, ega Patrick tooga ule ei pinguta, toob ta ikka korralikult, kuidas tema emal haiglas laheb, et vaike ode normaalse kuti otsa kukuks ning ega meie linna jogi ule kallaste touse, kui vihma liialt ladistab.

Kuidas ma tean, milline on norm muretsemiseks, kui hakkab juba tervist koormama?

Ei taha ju muutuda kanaemaks, kes kloksutab haudevalmis munade umber aga peale istuda ei julge, akki lahevad katki.Pahatihti voetakse muretsevaid kusimusi kui naagutamist. Muidugi on sokid puhtad, koht tais ja auto juba paranduses.

Emadele ja isadele voib selle andeks anda, nende vanemlik kohustus ongi oma jareltulijate ule muret tunda, toppida sada krooni tasku ja helistada juba viiteistkumne minuti parast, kas ikka joudsid bussi peale.

Ma muretsen juba hetkel nii palju, emana topelt. Siis hakkan vist koikidele narvidele kaima ja kaotan oma narvid:)Ma toesti lihtsalt hoolin ja armastan siis hakkabki sees nii palju kusimusi sugelema, et kas koik on ikka hasti.

Voiks ju olla nagu liblikas lillel ja heljuda ja heljuda ja moelda, et kuidagi ikka saab.Mina nii ei saa. Ei ole minus seda vahemerelikku muretust. Emapiimaga on sisse sustitud pohjamaised omadused, olla tapne, omada kontrolli heas mottes ja ulevaadet. Koiksuguste vastuste saamine hinges kripeldavatele kusimustele toob ondsa rahulolu ja kergendab sudant. Seega raagin ka ise koikke vabalt oma lahedastele, et nad ei muretseks, nad saavad minust aru ja siis ei muretse ka mina enam