soudmine

Spordiklubi, kus kaks aastat kaisin, hakkas hinna poolest liiga krobedaks muutuma ning Patrick utles, et aga tule soudmisklubisse. Tema on soudmist teinud juba 12 aastat. NOh naguinii olen ma temaga koigil voistlustel kaasas ja klubi pidudel tassin kooke-aperatiive karpides kohale ja enamus inimesi tean sealt ka juba. Isiklikult arvasin varem, et ergomeeter on uks igavamaid jou -ja spordimasinaid maailmas. Korra olin juba ka klubi initsiatiivipaati(plastikust, ohku tais, uppumiskindel) roninud ning Rhone peal edasi -tagasi aerudega vett peksnud. Laupaeviti on tavaliselt minu vanusegrupil joel treeningud  kolme tunni jooksul. Loogiline, et sain plastikpaadi ka teine kord. Koik teised kadusid oma kahe ja neljakohaliste voistluspaatidega. Tehnika on paris keeruline- jalad sirgeks, kaed jarele siis tagasiminek,  kaed enne siis keha ja siis tagumik ja kuidas selga ja kohtu hoida ja .. jaahhh.. mine kuhveldasin end kohe joe keskele siis ei jookse kaldasse kogu aeg.. Treenerid olid kah kuskile kadunud ja tegin siis paadisillast mitte kaugel 200 meetriseid edasitagasi tritsusid. Soidan keset joge ja kuulen murinat selja taga, taiega nagu filmis.. suur kaubalaev 300 m kaugusel minust samal soidujoonel. Oh kus vottis kulmaks. Hea, et kunagi Otepaal, Veski baasis saî paadiga edasi tagasi traalitud ja midagi oli meelde jaanud, kuidas kahe aeruga kiiresti umber poorata ja paastsin end. Ei olnud mulle keegi maininud, et aerutajatel ja paatidel on Rhone ara jaotatud. Noh eks ma parast ka kiita sain, et ikkagi tubli ja tuleb tuleb ja.

Eelmine laupaev panid mind juba voistluspaati, kuigi protesteerisin. Ei olnud ma kunagi voistluspaadis olnud, uhtegi oma paadikaaslast ma ei tundnud ja motlesin, et saan uks habiplekk olema. Onneks oli kaks veel algajad nagu mina..Treener oli oma paastepaadiga meil korval ja mina sain nimeks 4. Vahepeal pidingi uksi soudma sest mul oli tehnika korrast ara.. Siis saingi kuulda, et neli nuud nii ja neli nuud naa.. soitsime 6 km piki joge ja  treener meiega. Mina olin paris motlik, et jessas juba oleme 6 km soitnud, tagasi peab ka minema ju.. Fuusiliselt ei olnudki midagi aga mul hakkas pissihada peale tulema, kuigi just enne sain vetsus ara kaidud.. Kus sa paadis kempsu lahed, kuhu? Motlesin, et vaatame kas vean loppu valja. Meie paadi suunategija(uks mees, kes on naoga soidusuunas ja keerab uhet lapatit vajalikus suunas ja karjub, " nuud koik koos, mis te magate, oleme uks tiim voi ei ole!!") Eks tema siis tegi meile looduseimetlemise ja teiste paatide jareleootamise pause ja minu pois oli juba ule aare voolamas. Pealegi takerdusid mu aerud pidevalt  pusa taskutesse ja pidin ta lopuks seljas ara votma(jarele jai vaid ohuke higisark ja tuul oi kus puhus ja kulmalt) kilomeeter enne loppu motlesin, et kas kasin koigil silmad ja korvad kinni panna ja soristan ule paadi aare voi soristan paadipohja voi huppan jokke.. ja kui hada koige kangem siis votab silme eest mustaks.. utlesin, et vabandage, ma ei tunne teid kull ja jube piinlik aga mul on vaja pissile minna, olime keset laia joge.. no mis neil ule jai, tombasid kapelt kalda aarde ja siis ma sumasin polve korguses vees kaldani.. oh kui kergelt ma tagasi paati jooksin.. muidugi koik kuni polvekorguseni oli nuud tilkuvas olekus.. EEEhhh, mis parata, parast sai meie paadi juht teistele raakida, et meil oli sanitaaronnetus: ja et varemgi on mehi ule paadi aare huppamas nahtud aga jah see rohkem naiste probleem on et pissile ja pissile) NOh igastahes sain juba teada, et mu tehnika on ule hootuste hea ja olen tugev naine ja neil uks voistlus juba tulemas ja kas ei tahaks.. ei ei eie ei.. lukkasin tagasi.. ma olen veel oudkoba ja ei taha teisi alt vedada.. nais, mis tulevik toob.