NO tosiselt kaua aeg on mooda jalle lainud. Ausalt tahaksin nii paljudest asjadest kirjutada aga kui ohtu tuleb ja lapsed magavad siis jouan ainult nii palju, et ronin diivaninurka ja loen Amazonist tellitud lemmikautorite raamatuid. Seal on meeletu valik ning raamatud parktiliselt ilma saada.Tellin endale pohiliselt James Herrioti, Gerald Durrelli ning Thor Heyerdahli raamatuid. Nii palju on veel lugeda.
Hakkasin Elsa koolis inglise keele tunde andma. Patrick on kool hooldekogus ning seal lasti lahti teade, et otsitakse algklassides kolmele klassile inka opsi. Alguses sain aru, et on vaja pooleteiseks tunniks nii raakimise vormis aga kui siis direktrissi juurde jutule laksin siis tuli valja, et kogu inglise keel oleks minu teha. Muidu andsid seda klassiopetajad aga kuna nad uldse raakimises end kindlalt ei tundnud taheti kedagi nagu mind. Palka ma saa, kuna opetaja kohta neil hetkel pole. Sellest pole midagi, ma ei tahaks oma emapalgast ilma jaada. Hetkel on meil ara jagatud opetajatega, et mina opetan sonavara ning reegleid ning teen interaktiivseid mange ning vestlusi ning lugemist ning nemad teevad harjutusi toovihikust. Lapsed on toredad ning mulle mu too oudsalt meeldib. Kolmas tund oli murdepunkt, kuna tundsin, et voiksin endas kindlam olla ning see, et moni opilane nagu vaike tumm lambake terve tunni mulle tuhmilt otsa vaatab, sellest pole midagi. Koige raskemad sonad on mouth ja hear( et siis nagu muth ja iers. Sellises stiilis nagu Eestis opetatakse on asi kaugel. Eestis on tamp peal ning lapsed oskavad ammu kaanamist pooramist, kui siin opime kehaosi ning riideid ning ainuke vorm mida kasutame on i have got. Hetketi on aju taiega krussis kuna molemad keeled, mida tunnis opetamiseks kasutan, pole mu emakeeled. Ca va ok:)
