Oh kui hea, kui keegi on kulas kodust, Eestist. Keegi kogu aeg teeb suua, magab diivanil, mangib Elsaga.Nagu varsket ohku tuuakse kohe kaasa. Kulmkapp on tais verivorsti, sulti, korvitsat, pasteeti, Limpsi limonaadi, musta leiba...Joul. Elsa sai endale volangidega puhvpuksid ja joonistustahvli ning lastekaru. Rammatuid ka ning palju. Isa pani jpuluvana kostuumi selga ning kondis maja ees tanavat mooda Prantsuse rahva imeks edasi tagasi, et Elsa voiks ta tulekut aknast pariselt naha:)Kuusel polesid paris kuunlad ning Liisu laulis HIspaania paritolu koolikaaslase kaest opitud laule. laud oli lookas ja kohud hiljem haiged. Letti laksid soetabletid ja naistepunatee.ETV otsest tulid Eesti joululaulud ja ajasime skypes odedega juttu. Nagu terve pere oleks jalle koos olnud. Prantsusmaal on natsa raskem joulumeeleolu luua, kuna raadiotes ei kola eriti joulumuusikat , teleprogrammid piirduvad G-klassi joulufilmidega ning tehakse rohkem tsirkust. Surnuaial ka ei kaida ning kirikutes hakkavad teenistused 12 oosel, mida mina meie linnas pole kordagi nainud. Lund ei sadanud ka maha ning paar paeva varem siras paike ning oli 15 kraadi sooja. Hea, et pere Eestist osaliselt kohale soitis. ikkagi midagi ja tore, kui saab Puha ood puha oona laulda.
