parnaoied

Mul Elsa eriti hasti enam kohukotti ei mahu ja koikjale ei paase karuga ligi. Leidsin kodust uhe pika padjapuuri sellise pooleteisemeetrise ning sidusin Elsa sellega endale kuljele. Jube kerge.Peaks tikkima kuljele, et "Made in Olalaaa" Oleks nagu paris kasitootoode voi nii:) Eile riputasin Elsa endale siis kuljele, kui laksime  parnaoisi korjama. Elsa nosis rahulikult parnaoisi ja mina sain rahulikult kotti taita. Teepervelt leidsin ka veel raudrohtu ning tegime ka pollu-lillekimbu Patricku ema haua jaoks. Oh kui hasti koik lohnas. Surnuaed asus laheduses ning selle varava taha oli pargitud uks vaga paevinainud rohepruunikirju kaubik, mis tundus kellegi elamine olevat. Surnuaias on kraanid, kust saab lillekastmisvett. Punkidest viisik taitis seal usinasti 7 hiigelsuurt kanistrit. Ehk pesuveeks, noudepesuveeks, enda pesemiseks, kokkamiseks... Uhel neist ulatusid rastapatsid allapoole vood. Elsa oli vaga huvitatud, kuna nad raaksid ning zestikuleerisid valjult. Hasti viisakad on nad ka. Hetkel on meie piirkonnas palju selliseid karavanautosid, kaubikud, millega noored tulevad hooajatood tegema. Oleks fotokas olnud, oleks kohe pilti teinud. Kummaline, et keegi  surnuaiast endale eluks vajalikku vett kaasa tassib. Eestis ei ole kombeks surnuaiast lillegi kaasa votta:)
Koju joudes laotasime taimed ajalehtedele, Elsa pole vist eales nii kiiresti ennast edasi tommanud, silmad saramas, taimede poole. Nampsti, parnaois suhu. Kass takkajargi, udjasin neid molemaid sealt ara - talve tee varu ju.

Ilmad on siin juba kuumad, ule 30 kraadi. Elsast on kahju, muudkui higistab ja higistab. Kain temast siis koguaeg niiske lapiga ule, et parem oleks. Tahaks juba nii Eesti paikese alla.

lapse uni

Elsaga hakkasime tegema ornalt unekooli. Ta rakas siin juba 10 korda oositi ules ning unest polnud juttugi. NO lihtsalt ei joua. Emad peavad joudma sest emad on tugevad aga kui see jant kestab juba kuu aega siis on ka koige tugevamad emad vasinud. Esimene oo jouras Elsa poolteist tundi enne kui tudima jai, jargmine oo kolm korda luhikeste aegade jooksul ning kolmas oo uks kord. Iga kord patsutasin tal kohtu ja utlesin, et "emme on siin, emme on siin". Ma juba arvan, et ta mtleb, et ma polegi emme vaid emmeonsiin:) igastahes emme magab, Elsa magab ja soob vaid kaks korda oosel, mis on super:)
patrick kolis selleks ajaks alla tudima, kuni mina Elsaga maurasin sest mul oli vaja ruumi ja ei tahtnud et veel *atricku parast ka muretsema pean, et ta jargmine paev autorooli magama ei jaa. Patu proovis ka uks oose tugev olla. Elsa tegi suure hundi huilgeid ule pooleteise tunni Patricku sules. Mina aga valutasin uleval sudant ning kosutavast unest, mida olin lootnud saada, voisin vaid unistada. Porandad on meil ka na ohukesed, et koik Elsa hadaldamise nuansid olid kuulda, kui korva aares. Patrickuga leppisime kokku, et kui tal enam joud ule ei kai siis kutsub mind. Kuulsingi uks hetk orna "EEKSU!!!!!!!"  Kappasin siis alla, Elsa oli kui kraani alt labi lastud, nii pisaramarg ja onnetu. Votsin sulle, ning nutt vaibus oudkiirelt vaid nuuksumiseks. Oijah.Ega Elsa lloll pole, et ei tea, kus piim asub ja kes end tema parast koige tihedamalt ules hiivab.
Elsa hetkel magab oma hommikuund ning tegelikult motlen ma end hetkel juba diivanile patjade najale lugema. Oi kui patrick tuleb siis on tema lapsevalve:)Emme loeb:)