korilus

Poldmarja hooaeg oli paar nadalat tagasi. Toppisin lapsed autosse ja metsa. Tavaliselt lahen ma alati samasse kohta kumne km kaugusele linna taha mae peale. Tavaliselt olen ma alati end seal nii hasti tundnud ning alati on midagi suhu pista, vaade on imeline ning palju on hobuse ning lehma karju. Eelmisel aastal oli seal metsas laiaulatuslik poleng. Lootsin, et ehk on loodus juba taastunud, kui nii jube vaevalisel on see lainud. Koht, kus Elsa ja Gapsu korjasid paksu sambla vahelt Lihavottemune oli liivandik, moned polenud mannid pusti; Poldmarja poosastest jalutusraja lahedal polnud enam midagi jarel. Mone uksiku tuti kuljest korjasid lapsed oma topsidesse. Onneks oli soe ning paike siras ning suud said ikkagi mustaks. Lehmad nagime ka ara. Lapsed korjasid ja hoidsid mammusid ka papa jaoks, isegi Gapsu. Niii armas. Kodus panid kohe karbid kulmkappi ja asi lukus. Parast aitasid Patul muidugi nosida

inka tunnid

Ka sel oppeaastal jatkan ma Notre Dame'i katoliku koolis inglise keele tundide andmist ning ikka vabatahtlikuna. Eelmisel aastal malsin ma lapsehoidjale pea 1000 eurot, et saaksin vabatahtlikuks kaija. See aasta otsustas vanemate hooldekogu koostoos uue direktrissiga, et mulle leitakse mingi kompensatsioon. Elsa ja Gabrieli oppemaks kuus on kokku 79 eurot. Kui seegi tasandatakse oleks ilus:) Eelmistel aastatel andsin tunde Eesti moodustikus 3-4 klass, see aasta aga sain eelklassi koos essandike ja tessandikega. Vat nuud laheb huvitavaks, kuna  nupsikud oskavad vaevalt lugeda ning kirjutada ning tuleb leida uusi meetode, kuidas juntsusid kaasa haarata.Eks ma lihtsalt esimesed nadalad koos suure peavaluga tulen. AA kolmanda klassi saan ka ikkagi osaliselt ju:)

Opetamine hakkab mulle ehk ka endale pisut nodi sisse tooma, kuna juba kolmed vanemad soovivad oma lastele eratunde, juhuuu. Just raakimist ning suhtlemistasandit. Uks noortest, 14 aastane neiu pidi olema koolis nii tagasihoidlik, et isegi klassijuhataja pidi vanema-opetaja koosolekul lapse ankeeti vaatama, et kellest jutt. Jummel!!! Ema utles, et juhul kui ta teiega habelik on siis ei ole asi teis vaid ikka temas endas. Ma juba utleisn ka ette, et arge oodake peale esimest tundi imesid, et hakkab korraga raakima. Otsustasin, et kuskile siseruumidesse ma temaga ei jaa. Viin ta viinamarjamagedele jalutama ja siis leian ka teemasid. Nais, sit hakkab minu suur keeleopetaja karjaar. Notre Dame'i direktriss utles isegi, et voib mulel atestatsiooni kirjutada, et olen tunde andnud ning mis tasemel. EElmises koolis, kus ta oli juhataja olnud, andis vabatahtlikuna tunde uks inglannast vanem ja tanu atestatsioonile hakkas ta erakoolis inglise keelt andma. No mida ùe raagime, ta ju ikkagi inglanna. mul tuli uhes joulueelses tunnis napukas sisse, et kirjutasin CHRISMAS. Juhhei, eelmine pedantne direektriss, kes seal opetaja oli, haaras kohe niidist kinni, et tegelikult on see ikkagi CHRISTMAS ja see tuleb sonadest christ ja mass voi midagi sellist. Juhtub. Kull ma hakkama saan

Punase risti poeke

Ma arvan, et see juhtus juba juuni alguses, kui malu ei peta. Ma kain tihti meie linnakese Punase Risti poes. Ma viin siin palju asju, mida mul enam vaja pole ja saan tagasi palju roomu vabatahtlike naol, taislinast voodilinu, krokse lastele, portselaannousid, kohvreid, raamatud... tanuvaart asi. 

Nagu igal teisipaeval laksin jallegi, Gapsu oli ka kaasas. Seekord oli mingi firma toonud suure kastitaie taiesti uusi riideid, minu maitse nad polnud nii, et midagi nappu ei jaanud. Olin oma asjad juba valja valinud ning laksin maksma, kui minust tuiskas mooda jouline Araabi paritolu naine. Tavaliselt ma poleks seda valja toonud, et ta araablane oli aga jargnevalt ehk saadakse ka aru miks. Tal oli suli tais neid uusi asju no ikka nii, et kaed kokku ei ulatunud, koik veel ilusti puude peal ja. Vabatahtlikust vanema poolne muuja hakkas siis asju kokku lugema ning hinda jarjest utlema. Seina peal on silt, kus kirjas, mis palju maksab ja uute asjade juures oli veel eraldi kirjas, mis asjad eraldi maksavad. Seal oli pukse, pluuse, jakke, koik erineva hinnaga. Ostja sekkus pidevalt kovahaalselt vahele, et ei see pole ju jakk see on pmuus ja tema sobrannale olevat muudud see pluus vahemaga kui kaks eurot ja nii edasi ja taesti kurja haalega. Vaesel muujal oli lugemine pidevalt sassis, seletamaks, et kaesolev asi on jakk ja hind nagu paberil kirjas 3 eurot, pealegi on koik asjad tutikad. Kui hind kokku tuli 36 eurot siis ostja vihastas, et kuidas nii palju ja hakkas asju kuhjast valja tirima, et mis suurus need puksid on ja ta ei taha neid lopuks ja loopis need selja taha kuskile, et see pluus peaks odavam olema ja tema ule 30 ei maksa ja et ta loeb parem ise ajsad ules ja utleb oige hinna ja hakkas riidepuid asjade sees puruks pressima, et tema nende eest ei maksa ja loeb segaselt samal ajal asju mitmesse kuhja loopides ning soimates Muuja oli taiesti pisarates ning ma hakkasi just midagi utlema kui kaas muuja mu poole hoiatava zesti tegi aga ma ei suutnud, utlesin vaikselt, et nii paljude asjade puhul on raske jarge pidada, et mis neil hind tapselt oli ning seina peal on ju hinnakiri olemas. OH mis nuud sai, ma ei ole tukk aega enda kohta niimoodi soimu kuulnud, et mida ma endast oige arvan ja ma ei ole siin muuja ja suu kinni ning nii edasi. Ma ehmatasin nii ara, et pisarad hakkasid taiega silmist jooksma. Naine soimas mu nii labi. Gabriel ronis mulle kohe sulle ja hakkas pisaraid puhkima ja utles, et emme kurp, kurp.. thatsin vaid asjade ees maksta ning ara minna. Peamuuja tuli kohale ning utles, vaikselt, et ma ei maksaks midagi oma asjade eest. Mina aga nutsin ja loristasin labi tatise nina, et maksan kull ja palun ja koik.. Maksin vist minimaalse summa, kuigi asju oli koti tais. Muujad jatsid soimleva tadi sinnapaike, et mind lohutad ja musitada. NO kassa nae. Ma olin toesti nii kurb, kaed ka varisesid. hiljem nagin, kuidas naine oma sobrantsiga tuhjade katega valjus ja umber pargi, kus Gabrieliga mangisime tiire hakkas tegema. Ei tea kas ta lahkuski tuhjade katega. 

Miks ma utlesin, et ta oli Araabia  paritolu, kuna nendega on selles poekeses pidevalt probleeme. Asjad antakse praktiliselt tasuta ara ning nad ikkagi tingivad, umbes nii, et palju need tossud maksavad, ah kolm eurot. Aga need tossud? Ka kolm eurot? Ja kui ma ostan kaks paari kas siis on neli eurot? Ning siis veeratavad saapaid kes ja kusivad veitsa aja parast: " ah need maksavad siis kolm eurot? Mitte kaks. No ma siis neid tosse ei vota aga see teine paar on siis kaks eurot jah?

Mu sobranna, kes oli seal ka vabatathlikuks, utles, kuidas varahommikul on araabia paritolu ostjad ukse taga, rabatakse koik, mida saadakse, Topitakse pagaasnikud tais, viiakse asjad ara ja siis tuhja autoga tagasi. Nii kogutakse uks konteineri tais asju kokku ja saadetakse, kas Alzeeriasse,Marokosse voi Tuneesiasse, kus asjad ilusa hinnaga maha muuakse, eriti need kahe eurosed tutikad triiksargid ning uhiuued meesteteksad, mis punases ristis ule 3 euro polnud. 

Onneks meil poolte asjade suhtes maitse kokku ei lahe nii, et minul on kullalt asju vaadata ning leida:) Tegin just suvepuhastuse, kolm suurt kotitait asju on araandmist ootamas. 

Selles poekeses aga kallistavad ja musitavad mind nuud koik vabathtlikud ning Gapsule ja Elsale antakse raamatud tasuta(naguinii neid peale minu keegi ei osta:)

Massinad

Olen kuidagi oma blogist kaugele jaanud, tean, tean:) Olengi tagasi. Mul on tegelikult nii palju olnud kirjutada aga ma peaksin toesti hoidma ookapil koguaeg paberi ja pliiatsi, et koik ules kirjutada. Prantsuse elulaad ning inimesed on millest kirjutada.
Täna vaatasin üle hulga aja telekat. Meie vana telekas andis otsad ning parandusest öeldi, et ta andis otsad ja kuna kellelgi enam kast-telekaid pole siis neil pole enam varuosi. Parandajal oli aga olemas üks sobra antud Philipsi telekas, millega ta ei osanud kohe midagi peale hakata ja nii saimegi endale uue vana teleka. Minu arust ilus kaup. Koik siinsed, kellele räägime oma sullekukkunud onnest, vaatavad meile arusaamatult otsa. Issake, kuidas te sellisest telekast midagi vaatate. Ise ka imestame:D Koik unistavad plasmatelekast, mis on kergelt kaardus ning millel on mustmiljonit pikselit. Ausalt mitte midagi ei ole ju ka vaadata. Pr telekava on taispikitud telemange, labaseid tosielu sarju, kohalikke f kategooria telefilme ning telepoodi. No mis pikselit mul selleks vaja on. Onneks on uks kanal, kus naidatakse originaalkeeltes vaartfilme ning loodusfilme. Lapsed saavad ka ilusti oma multikalaksu katte. Ilus.
Noudepesumasin, mis laks telekaga samal ajal remonti kanti maha, taitsa uus BOSCHI masin oli (vahem kui kolm a vana) Poepidaja utles, et voib kirjutada kindlustuse jaoks paberi, et masin oli piksest rabatud. Onneks oli meil paar paeva varem uks suur aikesetorm. Kindlustus maksis peaaegu masina tagasi ning samast poest saime uue pilli, mis tuuakse jargmine kolmaba koju. Mul on kasitsipesemisest niii villand, et patu utles, et meil on piisavalt nousid, arme jargmised 7 paeva nousid pese ja siis saab uue masina kohe triiki panna:)
Mul on taiega tunne, et mida vanem pill seda kauem talle eluaastaid antud on. Uus noudekas viskab kohe paar makaroni parast pildi tasku ning plasmatelekas kukub meelega lastele kaela. Tuleb rohkem akna peal kooluda. Naabrite elu ja inimesed tanaval on palju huvitavamad kui telekas:)