Lastel tana neljas paev koolis kâija, kui Elsa lounavaheajale suure peavaluga tuli. No ikka nii, et isegi pusti ei joudnud olla. Mootsin palavikku, onneks ei midagi aga naha oli, et mitte koik pole korras. Ohtul kraadisin, oli juba palavik ka ja pea ikka nii jubedalt valutas. No paistab nii, et homme on kodupaev. Sobrannad siin tulevad lastega kooli ja utlevad, et issake lapsel oli eile pea 40 palavikku, ei tea kas kasvavad nii kiiresti voi? Ja jargmine paev palavikku netu ning laps kooli!!! APPIII!! Mul endal olid kooliajal kogu aeg peavalud, mis tavaliselt loid koolivasimuse ajal valja ning ema lasi mul kodus päeva puhata, kas Elsal hakkab samamoodi olema??
Kuna Gabriel kaib nuud ka pealelouna koolis siis on peaaegu terve paev minu oma. Loogiline, et tekib kusimus, et mis ma siis nuud teen? Toega, ma ei nae, et ma kodust valja kindlale tookohale lâhen. Annan kull erakoolis inglise keele tunde, kuid vabatahtlikuna ning kui lapsed on haiged, saan kergesti puududa. Kes mind tahab enda juurde toole, kui Pr maal on neli korda kaks nadalat aastas koolivaheajad pluss kaks kuud suvevaheaega. Lapsed puuduvad ka haiguste tottu. Patrick saab hetkel nibin nabin oma puhkused votta ning ta ei saaks mind selles aidata. Koik siin ju tootavad ning lapsi ei hoiaks mul keegi. Tana uks kooli ees olevaid lapsehoidjad utles, et aga vota lapsehoidja - nounou. Jah ja maksan siis oma teenitud raha lapsehoidjale tagasi. AAHh tean tea kärss on karnas ja maa külmunud ja miski ei sobi. Igastahes olen otsustanud, kuidagi kodus olles hakkama saada. Inglise keele tundide eest saab Elsa koolis tasuta kaija, Ehk leian ka nagu eelmine aasta inglise keele eratunde, otsin tolketoid.
Ausalt öeldes pelgan ka vaga, et kui toole läheksin, mis siis laste Eesti keelest saaks. Monele oleks see ehk vaike mure. Pr sobrannadki utlevad, et muidugi ei unusta nad midagi ning sina ju raagid nendega ikka eesti keelt. Aga millal siis? Mul on tunne nagu keegi ei saaks sellest aru. Hetkel olen nende jaoks hommikuti pikalt olemas, louna ajal, kohe peale kooli. Vahesed vanemad saavad seda siinvoimaldada. Ma ei ole kanaema aga ma olen oma lastele olemas, kaeparast. Seda on siinsetele emadele nii raske seletada, miks mulle meeldib oma lastega olla peaaegu koguaeg voi uldse perega. Siin kasvatatakse lapsed vaga iseseisvaks ning nad kasvavad paljude, ka mitte pereliikmete hoole all.
Eestis olles sain lapsed vanemate juures oue visata ning nad asjatasid ise manguvaljakul, peenramaal, aias - seda luksust mul Pr maal pole.
Mulle meeldib lastega mangida, neile lugeda, opetada kaelist tegevust, loodust.... ma ei tea söögitegemist. Nendega on nii huvitav ning emaks olemine on toega töö. Mulle meeldib see identiteet ning kuniks ma ei leia tööd, mis mulle taiega meeldiks, olengi endale tooleidja ja tooandja. Ja m et ma tean, et paljud poleks minuga nous ja et olen liiga oma Eestis ja Eestinduses ja laste eestlaseks hoidmises kinni aga see annab mulle joudu, joudu mitte olla Eestis, kuhu mu hinge tegelikult nii vaga kipub.
