dialemma

Oudsalt sadas aga pidi  poodi minema. Lounavaheajal on vahem inimesi liikvel ning kergem on liigelda. Poe korvale prugikastidesse oli kaevunud kaks vihmamantlites luhildast kogu. Rattad oli pargitud mahukate kuljekottidega nende korvale. Mul oli piisavalt kiire, et neile rohkem tahelepanu poorata ning kadusin Elsaga poodi.
Laupaeval turul kulastan ma parima meelega pisikesi muujaid, kes muuvad oma koduaia saadusi: rabarberit, pahkleid, piparmunti, tomateid, mune... ostan neilt alati sest kohalikku tuleb toetada ning tundub biom ka olevat. Viimane kord ostsingi uhelt ontlikuilt vanapaarilt kovasti ule kilo ounu - natsa imestasin kull, et ounad olid olid koik peaaegu erinevast sordist aga no maitsvam ongi. Neilt ostan ka kirsstomateid ning maitseaineid. maletan, et 6 aastat tagasi nad muusitki pohiliselt maitsetaimi , piparmunti ning veidi nartsinud kartuleid, nuud on neil sortiment kovasti tousnud viinamarjade, munade, tomatite, ounte, salatite ning ei tea  mis koigeni veel. Nii tore, motlesin.
Nae jalle vaja poodi minna ja jalle sama poe korval prugikastiesse on keegi end sisse kallutamas ja valja loobitakse salatit ja peterselli kimpe. Nae samad rattad suurte rattakottidega. Kui paarike end korraks selga sirutama hakkavad, tunnen neis ara ontliku vanapaari kellelt turukraami ostan. Vahi siit minu suureparased mitut sorti ounad ja kirsstomatid tulevadki!!
 Seda ma olen marganud, et visatakse ara meeletult palju korralikku toitu sest kuupaev kukkus voi isu sai tais voi ei tea mis koik veel. Olen ise vagagi kokkuhoidlik ning tahelepanelik, mis mul kulmkapis on ning millest saab veel midagi teha. Nuud olen nagu dialemma ees. Korralik kraam ju, valispidiselt, mida papilt-mammilt ostan aga nuud tean, kust see tapsemalt tuleb, kas olen ikka sama onnis nende klient edasi. UHh. NOh piparmunti ma neilt ikka ostan veel. Vaatab, mis saab.

Tasuta voi peaaegu

Moned inimesed kohe oskavad usku headusesse ning inimlikkusesse tagasi tuua. Nagu see ounamuuja, kes turul ostetud kilole ountele ning teisele pirnidele veel viis ubinat lisaks kaasa pakib. Pisikeste plekkidega kull aga neist saab suurearast moosi. Teine ounamuuja, kes ostjatega kaasas olevatele lastele ilusaid punaseid ounu pihku suruvad. Kassa nae Ounamuujad ruulivad ikka taiega. Meie nurga peal asuva brasserie-cafe uks omanike Nathalie, tundes mind vaga pogusalt, andis mulle ilma motlemata suure koti raseda riideid, kui suure kohuga neile sisse astusin. Kui neil labi astun, et raamatuid voi shokolaadi osta voi raamatuid vahetada(neil on selline raamatunurk, kuhu viid raamatuid, mida ise ei loe ning vastutasuks votad neid,mida lugeda tahaks)siis annab Nathalie Elsale pisikese klaasiga bioloogilist aprikoosimahla ning ta abikaasa Boris toob tellitud prae korvale ka omatehtud vekitud kurke. Tasuta. Punase Risti memmed votavad minult 10 lasteraamatu, natsa kulunud aga ilusa ksulofoni ning pisikese punase kampsuni eest 3 eurot. Ma toon neile vastu taiesti tutika lasteriiete komplekti(leopardimustrid lasteriietes pole mu lemmikud aga kellelegi meeldis ja keegi kinkis) hobedast, ilusa, paksu kaeketi(uks Patust kunagi sissevoetud tudruk kinkis selle talle ning ta ei osanud sellega midagi peale hakata)ning sidruni, kaneeli ja mille koige hea jargi lohnava mashaasioli Nature&Decouverdist(pole ammu kasutanud ning milleks seista lasta). Kull keegi saab neist veel headmeelt tunda. Nii tore on anda ja ka votta, samal ajal sudame alt sooja tundes.Nii voikski ja peaksi ju.

olla teistmoodi ja hirmud

Vahel tuleb mulle siiski hirm peale, kui motlen, kus ma tegelikult hetkel elan. Prantsusmaa on nii suur ning nii multikultuurne. Ma ise olen ka uks neist, kes selle multikultuursuse on pohjustanud.Uks minu naabri ema on ungarlanna ning ise on ta abielus jaapanlannaga. Nende korval majas on araabia paritolu pere ning neist aar maja edasi elab pere, kus pereisa on mustanahaline. argis kohtun emadega, kelle paritolu maad on Peruu, Maroko, Jaapan, Armeenia, Tuneesia....Mind peetakse inglaseks, sakslaseks, hollandlaseks.. Mul ole multikultuursuse vastu midagi, see rikastab, annab teadmisi, murrab stereotuupe.Elan siin ning tean, et elan siin. Olen eestlane, kes raagib oma lapse ja vahest ka mehega eesti keeles, pean Eesti tahtpaevi, nii palju kui see voimalik on ning vaatan ning kuulan eesti saateid interneti vahendusel. Samuti, koik, kes vahegi huvi tunnevad, neid viin eestluse ning Eestiga seonduvaga kokku. Tagasi Eestisse lahme ka uks paev.
Nuud tuleb mangu see, et mina ei suru oma rahvusega seotuvat, oma paganlikku religiooni, oma uskumusi, traditsioone, kellelegi peale. Peale Elsa, sest tema on pooleldi eestlane:) ja Patule, kes mind tunneb ning natsa ka kohustatud on abielusidemete tottu.  See on kohutav, mis vahest, mis vahest koguaeg Pr maal toimub. Islamlastest ekstremistid lasevad oma usust tougatuna koolilapsi kooli ees maha. Moslemitest vanemad kontrollivad isiklikult koolides ega nende vaikesed ning suured vosukesed ramadani ajal kool kempsus vett joomas ei kai. Juutidest ning moslemitest opilased solvavad opetajad ning nouavad, et nood ei tohi raakida nende ajaloost, kuna ole ise isiklikult nende usku ning ei tea seetottu midagi. Koolides on tabudeks teemad- islamism, Alzeeria soda, Aafrika poliitilised reziimid, homoseksuaalsus ning juudid. Opetajatel on raske raakida aafriklaste orjastamisest, kuna ta ole selleks kvalifitseeritud sest ta on valge.   Lastel on koolis keelatud kanda peas igasugust ratilaadset asja. Mu sugulasel oli peas laiem, tagant kummiga , riidest peavoru ning tal tuli see peast votta.
HOidsin uhes peres 8 aastastpoissi, keda pidin kodust kooli ja tagasi saatma, Kooli oli 300 m maad. Poisi isa kartis, et keegi voib poisi roovida, kuna too on heledapaine ning -silmne. Prantsusmaal elab 65 miljonit inimest - lapsel on kerge kaduda sellesse massi. Varem votsin seda naljana ning heitsin isegi isa hirmu ule nalja koduseinte vahel. Hetkel aga  olen  oma meelt muutnud. Elsa on imekena pisike blond, sinisilmne tudruk. Eranditult koi tanaval peatuvad, et komplimente oelda. Uks naine kusis uleeile pisut ehmunult, kui Elsa talle kova haalega vastu naeris, et kas pisike on koigi voorastega nii lahtine ja sobralik. Appike, kas peaksin kohe Elsa voorastega kaitumise suhtes ara hoiatama, et koik onud ja tadid voivad olla pähhid.
Lihtsalt hirm tuleb peale.Miks ei saa rahulikult korvuti elada, ilma hirmude ning ebakoladeta. Eesti tundub hetkel nagu miski, mis asub vanajumala selja taga - vaikne ning rahulik, maalahedane ning turvalisem.Maa, kus lapsed saavad uksi koolibussi peale soita ning rattaga 3 km kaugusele poodi jaatist ostma minna. Maa, kus laspsed voivad peale tundi paar tundi ka uksi kodus olla, ilma et tootavad vanemad idevalt paanikanuu vajutama peavad.
Ehk ma pingutan ule ning eaksin rahulikumalt votma. Votangi ju, ma elan veel siin. Lasen Elsal voorasetele lehvitada sest lehvitus ning naeratus ei maksa midagi ning Elsat kasvatan ka mottega, et koigest tuleb leida midagi positiivset ning see, et on tahtis olla hea ning hooliv, kaastundlik ning empaatiline. Sest nii on minu arust normaalne rahulikult elada korvuti nendega korvuti, kes ei nae samasugused  valja ning motlevad vahest ka teisiti. Teisiti ning siiski hasti.

Patu isa keeleope

Patricku isa otsustas inglise keele kursustele minna, et kui mu vanemad joulude ajal tulevad siis ta saab ka nii vestlustes otse kaasa raakida ning ei pea tolget ootama. Lahe, ise on ta juba 73 aastane. Selline asi nouab ikkagi julgust. Nende opetaja on inglanna ning juba esimese tunni ajal pidid ta raakima oma nadalast. Isa inglise keel piirdus siiani valjendiga, " My tailor is rich, " nii, et köki möki tuli esimene kord valja. Onneks sona siesta  on suht rahvusvaheline ning opetaja sai aru. Patu isa tuli paar paeva hiljem oppematerjalidega meile ning siis suitsetasime koos paid. Patu isa ei alustanud algusest, kuna see voimalus puudus ning ta sai kohe katte dialoogid, kus raagiti   sellistest asjadest nagu handful ja hand ful ning plain sailing. Minagi, kes ma arvasin, et mul on inglise keel ju teiseks  keeleks kodus, saan hakkama aga suht raske oli  aru saada, kuna tegemist oli kahemoteliste valjenditega ning seletused oli alles tekstide lopus, kuhu ma aga ei osanud kohe vaadata. Tolgi siis veel prantsuse keelde kah. "Plain sailing" tahendab teisiti moistes veel sujuvat soitu, et koik on kokkuvottes allright. Patu isa auks tuleb oelda, et kunagi 20 aastat tagasi saadud luhike kohustuslik toopoolne keelekursus ning sojavae teenistus Ameerikas jatsid ta mallu ikkagi midagi ning haaldus on tal prantslase kohta super. Samuti tolgi ta suht okeilt. Bravo papi Alain, bravo!!!

lapsetegu

Beebitegu ei ole naljaasi, noh monus asi ja mehega koosolemise asi kull. Nagu enamus rasedusega seotud portaale raagivad, "votke vabalt, nautige, tehke romantikat..." aga samas mainitakse ka, et kuunelakk, uleuldse kosmeetika on jube keemiline, samuti juuksevarvimine unustage selleks ajaks ara, sest noh ei tea ju, et akki jaadki rasedaks ja sisi see koik keemia mojub halvasti beebile. Samuti alkohol jaab ara, mitte, et ma juba kaks aastat kuival poleks olnud aga isegi alkohoolivaba olu loeb, 1 promill on ikkagi sees. Tuleb suua vitamiine, ehk on isegi parem rinnaga toitmine selleks ajaks lopetada(kui esimene lapsuke veel natsa emapiima nosib). Mees peab mune tuulutama voi noh jahedas hoidma ( kontoritoo tostab munandite temperatuuri, mis pole hea) kandku boksereid ja pangu ohemalt riidesse, soe aluspesu talvel tuleb unustada.

Hallid juuksekarvad helendavad mulle peeglist vastu, paganama geenid. Tahaks ka nagu Mailisel, et ainult paljalt mehe pukste vaatamisest jaab rasedaks:)Ma valiks siis Patricku pulma ulikonna puksid, ilusat tumesinist varvi, stiilsed, ilusad ning tuletavad vaid head meelde. Oi kull siit tuleb nuud uks ilus lapsuke:D