lumi on muinasjutt hei hei

lumi lumi...helistasin juba oma oele, et kuidas ta Tartus lumest labi sai aga koik on ok.. teed lahti ja sips tööle. Noorem ode juba kartis, et kas ikka maalt Tartusse buss laheb.. isa vottis ka hommikul toole minnes auto asemel bussi. Tundub nagu eales pole nii palju lund olnud ja Vikerraadios kusitakse ja helisatakse, et kas olete veel elus, oh jumal tanatud on veel elus...nagu oleksime Siberis voi Alaskal lumevangis ning lahima asulani on sadu kilomeetreid. Loogimine, et kui oleksin ise tee peal ja lumi katuseni siis ehk nutaksin oma noorust ja elu taga aga Eesti on vaike ja appi totatakse kohe ning miski ei saa olla poordumatult halb. Ehk ainult pissile minek.

Ma taiega naersin, kui meil siin kohalikud ajalehed pasundasid lumekatastroofist Pariisis, kus sadas alla 25 aasta suurim lumekogus- 11 cm... mnjaaaa... ei kui suvekummid on aaastaringselt all ja ei olda harjunud lumes soitma siis on ja mökk. Meil sadas eelmine nadal ka alla oo jooksul 35 -40 cm vat see oli kull ilus aga koik oli kui valja surnud, keegi ei liikunud ja ukski auto ei olnud tanaval; Patrick uritas midagi oma autoga aga see oli puhtaks ajamata parklas sugava lume all. Tuli tagasi koju ja tegime rostmeeleibasid ja vaatasime lumeuudiseid. Siis tombasime suusapuksid ull ja laksime loodusesse.. Paaril autol nagin sokke jalas, need on riidest tehtud kotid, mis siis uhele voi kahele rattale umber tommatakse..Peale lounat aeti teed rohkem lahti ja ma puhastasin prugikuhvliga meie auto ka valja.. Patrick sai endale too poolt kaks talvekummi.. noh seegi parem kui ei midagi.

soudmine

Spordiklubi, kus kaks aastat kaisin, hakkas hinna poolest liiga krobedaks muutuma ning Patrick utles, et aga tule soudmisklubisse. Tema on soudmist teinud juba 12 aastat. NOh naguinii olen ma temaga koigil voistlustel kaasas ja klubi pidudel tassin kooke-aperatiive karpides kohale ja enamus inimesi tean sealt ka juba. Isiklikult arvasin varem, et ergomeeter on uks igavamaid jou -ja spordimasinaid maailmas. Korra olin juba ka klubi initsiatiivipaati(plastikust, ohku tais, uppumiskindel) roninud ning Rhone peal edasi -tagasi aerudega vett peksnud. Laupaeviti on tavaliselt minu vanusegrupil joel treeningud  kolme tunni jooksul. Loogiline, et sain plastikpaadi ka teine kord. Koik teised kadusid oma kahe ja neljakohaliste voistluspaatidega. Tehnika on paris keeruline- jalad sirgeks, kaed jarele siis tagasiminek,  kaed enne siis keha ja siis tagumik ja kuidas selga ja kohtu hoida ja .. jaahhh.. mine kuhveldasin end kohe joe keskele siis ei jookse kaldasse kogu aeg.. Treenerid olid kah kuskile kadunud ja tegin siis paadisillast mitte kaugel 200 meetriseid edasitagasi tritsusid. Soidan keset joge ja kuulen murinat selja taga, taiega nagu filmis.. suur kaubalaev 300 m kaugusel minust samal soidujoonel. Oh kus vottis kulmaks. Hea, et kunagi Otepaal, Veski baasis saî paadiga edasi tagasi traalitud ja midagi oli meelde jaanud, kuidas kahe aeruga kiiresti umber poorata ja paastsin end. Ei olnud mulle keegi maininud, et aerutajatel ja paatidel on Rhone ara jaotatud. Noh eks ma parast ka kiita sain, et ikkagi tubli ja tuleb tuleb ja.

Eelmine laupaev panid mind juba voistluspaati, kuigi protesteerisin. Ei olnud ma kunagi voistluspaadis olnud, uhtegi oma paadikaaslast ma ei tundnud ja motlesin, et saan uks habiplekk olema. Onneks oli kaks veel algajad nagu mina..Treener oli oma paastepaadiga meil korval ja mina sain nimeks 4. Vahepeal pidingi uksi soudma sest mul oli tehnika korrast ara.. Siis saingi kuulda, et neli nuud nii ja neli nuud naa.. soitsime 6 km piki joge ja  treener meiega. Mina olin paris motlik, et jessas juba oleme 6 km soitnud, tagasi peab ka minema ju.. Fuusiliselt ei olnudki midagi aga mul hakkas pissihada peale tulema, kuigi just enne sain vetsus ara kaidud.. Kus sa paadis kempsu lahed, kuhu? Motlesin, et vaatame kas vean loppu valja. Meie paadi suunategija(uks mees, kes on naoga soidusuunas ja keerab uhet lapatit vajalikus suunas ja karjub, " nuud koik koos, mis te magate, oleme uks tiim voi ei ole!!") Eks tema siis tegi meile looduseimetlemise ja teiste paatide jareleootamise pause ja minu pois oli juba ule aare voolamas. Pealegi takerdusid mu aerud pidevalt  pusa taskutesse ja pidin ta lopuks seljas ara votma(jarele jai vaid ohuke higisark ja tuul oi kus puhus ja kulmalt) kilomeeter enne loppu motlesin, et kas kasin koigil silmad ja korvad kinni panna ja soristan ule paadi aare voi soristan paadipohja voi huppan jokke.. ja kui hada koige kangem siis votab silme eest mustaks.. utlesin, et vabandage, ma ei tunne teid kull ja jube piinlik aga mul on vaja pissile minna, olime keset laia joge.. no mis neil ule jai, tombasid kapelt kalda aarde ja siis ma sumasin polve korguses vees kaldani.. oh kui kergelt ma tagasi paati jooksin.. muidugi koik kuni polvekorguseni oli nuud tilkuvas olekus.. EEEhhh, mis parata, parast sai meie paadi juht teistele raakida, et meil oli sanitaaronnetus: ja et varemgi on mehi ule paadi aare huppamas nahtud aga jah see rohkem naiste probleem on et pissile ja pissile) NOh igastahes sain juba teada, et mu tehnika on ule hootuste hea ja olen tugev naine ja neil uks voistlus juba tulemas ja kas ei tahaks.. ei ei eie ei.. lukkasin tagasi.. ma olen veel oudkoba ja ei taha teisi alt vedada.. nais, mis tulevik toob.

minu särav käsitöö karjäär

sohh alustasin oma businessiga.. sain augusti lopus teada, et uhes peres, kus lapsi vaatan, vanemad lahutavad ja seega pole enam voimalik mind nende juures hoida.. ehk oligi see hea sest  oligi vaja touget, et oma asja pean tegema hakkama. Ei joua enam teiste lapsi hoida. Patrick tegi mulle oma tooarvutisse paberimajanduse ja ma pean end fie-na ehk auto-entrepreneurina. Loon praegu oma tegevusvarki ja kuidas ja mida ja ..hommikupoolikuks on mul veel lapsehoidmistoo aga pealelouna on minu paralt. Loen tunde ja arvutan omatehtud asjade maksumust.. Patrickuga kaisime see nadalavahetus mulle omblusmasinat otsimas.. Vanaema labi telefoni utles et Brothers ja Waf.. on need parimad.. njah hinna on ka parimad.. patricku vanemad on koguaeg meelde tuletamas, et  nemad tahavad omblusmasina maksmises osalised olla ja nii edasi; Kuu peale. ma pole mingi proff ja nuud nad usuvad, et loon sellise omblusateljee pusti, et terve linn hakkab minu juures kaima.. tahan ise, sest kui miskit ei lahe nii kuis vaja siis ei ole vahemalt kellegi teise, kui enda ees suudane:)  Eks ma panen varsti ka blogipoe pusti, kui kaami natsa rohkem tekib. Loodan ka oma odede peale, et and kampa loovad.. nad on tegijamad.
Muide businessi nimekonkurss on kaimas.. ja parim saab auhinna

Ka paar motiveerivat ilupilti, mis teen, et siis pole tunne, et niisama jutustan:)

suve sunnipaevad

NOh tavaliselt sel paeval, kui mu sunnipaev oli, tuli just hein kokku panna ja kahku, sest vihmapilved juba liginesid ahvardavalt. Isa jooksis rehaga ringi ja oli tige, et pagan sunnipaev on kah oigele ajale jalle sattunud. Ei tea jah kas on ikka hea kui lastel on suvel sunnipaevad.. sobrad on laiali ja puhkusel ja hunnik suvetoid.. noh vahemalt vanasti( hein, rohimine, koplamine, muldamine, marjul kaimine, marjad, moosid, puude sissevedu...) Samas on maasikatordi jaoks maasikad votta, lapsed saavad valjas mangida ja ei pea inimesi troppi tuppa toppima.. Siis kui ma sundisin, algasid just Moskva Olumpiamangud. Mu isa ei saanud mulle ja emale haiglasse jarele tulla ning saadeti onu Mart. Too uhmas siis nii omal hellal hapul moel esimese korruse aknast palatisse sisse: "Kus see pärdik siis on?" Pärdik haudus suure kummuse sees kovasti kinnitopituna tekkide vahel. Siis ei pidavat laste luud koveraks kasvama, kui nad tihedalt mahitud on. NOh uhed haudevillid ma sealt sain ja koju kah. Eks ma arvan, oma ahvist onuga on mul siiamaani vaga eriline ja armas suhe.. ausalt. Ei oska ta hasti oleda, vaid utleb komplimente labi metsa ja oksteragastiku, nii, et kohale jouab.." Saite kah siis viimaks oma kondid kohale veetud" voi " seda lapsukest kull erilise aruga hetkel ristitud pole aga jalad on tugevad", voi " Mis te magate kanakari". Ise kallistab kovasti.
Uks sunnipaev onnitles isa mind jole hilja, olin teda juba motetes maha kandnud.. ta niitis valjas heina ning tuli nii 11 piku ohtul mind ules aratama, et kuule, ma kingitust sulle ei toonud aga seal soo aares on nii ilus punt lilli ja ma ei loiganud neid maha jatsin nad sulle sinna kasvama. 

Eks ma olin ka segast tuupi ja pealegi ka veel kolmas laps peres nii et oed riisusid kingitustena koore labipaistvate sukkpukste, kaelakeede ja algelise kosmeetika naol. Mulle sattus saagiks moosipurgis hamsterid ja trussikuid, juuksekumme ja kooliriideid.
 Sunnipaevad polnud mangudeta midagi...Minu sunnipaeva ajal sai mangida kulli, kummet pulka, luurekat ja trihvaad.Uks aasta tegin isegi kula mooda orienteerumise, koos moistatustega. Ise istusin meie maja katusel(nii nagin ara kus keegi on) ja karjusin, et ei ole seal, tulge tagasi ja oigeid vastuseid ka:) ilgelt lahe oli:)
Kuna hasti hilja laks pimedaks siis sai ka sunnipaevale hilja punkt peale panna. Saatsime naabritudrukuid kodu poole ja siis oi seda lokerdamist ja loputut laterdamist.. ja siis higisena hopp voodi . Jargmine paev oli jalle heinategu voi rohimine voi puude sisse tassimine. HUrraa

pIlt on ode Kiksi tehtud ja sellel on tema tehtud auhinnaline kook

Külaliseestlane

Pullerits on jalle uhe huvitava artikli ullitanud Kulaliseestlastest. Meelde jaid paar valjendit nagu "Sellegipoolest olid nad piisavalt kenad, et igaühel neist võiks olla lööki kümnete eesti meeste seas. Aga kõik nad seisid järjekorras itaalia mehega.", "Nädal hiljem kohtusin Hiiumaal tuttavaga, kes rääkis, kuidas ta lähisugulase tütar oli just abiellunud Ameerikas bulgaarlasega. Selle peale tuli mul iseeneslikult küsimus, et huvitav, kas Eestis ka veel keegi elab."

Kommentaarides utles "Tudeng":" Minu meelest peaks nn uus-väliseestlased avalikku häbiposti panema..(..)Eestis ei tule nad toime, ja jooksevad võõrsile raha teenima. Raha eest on nad valmis hülgama oma kodu, oma rahva, oma keele. See on jälk. Mingit haletsust ma selliste suhtes ilmutada ei taha.

Küllap saavad paljud neist nn uus-väliseestlastest ühel päeval aru, mis nad teinud on. Sisemised piinad, mõtted raisatud elust välismaal, kodustele võõraks muutumise kahtlus, oma rahva hülgamise süü - kõik see tuleb ühel hetkel laviinina."
  Toetajaid sellele kommentaarile oli 68 ja mittepooldajaid 43


Nii lihtne on artikkel kirjutada ja koik kellelegi  nakku paisata-" halvad olete, habi peaks olema.." Lihtne on teha arvestus, et jah laksid mehele too ja raha ja parema elu parast.. kerge, mis muud seal olla voib.. olin just paar nadalat tagasi Eestis ja ka Tallinnas toimunud tantsupeol"Pidu laheb kaima". SEal oli ka uks meeste ja poiste tants. Pisarad jooksid, nii uhke tunne oli, et sellised mehed Eestis on..Minu sopruskonnas on nii palju toredaid Eesti mehi.. meeldivaid, armastavaid, tookaid.. neil naistel on vedanud. AGA minul on ka vedanud, mul on mees kes on samuti meeldiv ja armastav, tookas. Jah nae prantslane aga.  Ma hindan tema puudeid teha mulle siin elu vahegi kergemaks ning et ma ei peaks koduseid taga igatsema..Ta opib  eesti keelt ja Eestis raakis enamuse aja Eesti keelt. Koik oma puhkused  soovib ta alati veeta Eestis. Ta kasutab ise meie koduse keelena juba palju Eesti keelt. AJaloo muuseumis joudis ta mu pere nii ara vasitada, kuna kais ja luges koikidelt  stendidelt uksipulki Eesti ajalugu ja kusis minult taienduseks juurdegi. T a soovib Eestisse tulla toole ja elama aga tood ju ei ole..ja ei naigi tulevat. Oma ulemusele on ta juba oelnud, et kui projekt Eestis voi sellel lahemal tuleb siis antaks talle esmajarjekorras teada... Pagan,  Pullerit nagi Itaalia- Eesti segaperesid kahe ja poole tunni jooksel ja tal on oigus oelda, et nii ongi.. Ehk on need mehed samasuguste soovidega kui Patrick, et nende lapsed teaksid nende ema keelt ning kust nad parit on ning ehk otsivad toodki sinnakanti...

ahh metsa..eks satuti jalle mul hellemaile kohale ja peaksin end tagasi hoidma, milleks sodida. Igaluhel on oma arvamus ning minul on oma.

30 ja koht korrast ara

Ma sain tana 30. Siis pidid ju naised just saavutama seda kupsust ja seksikust ja mida koike veel. Patricku ema esimene lause telefonis oli, et aga siis nuud peab hakkama kahku lapsi tegema, et hilja peale ei jaaks. Mis sa ikka kostad muud, kui et jah-jah ja me olemegi juba hakanud lapsesaamist treenima:) Koik soovitavad kahte last saada, et ule selle on juba hullumeelsus ja lohakus ja enda vasitamine.Ma tahaks kolme.
Kui nuud Eestis kaisin siis oli koik aeg ikka nii taidetud ja uksi paris olla ei saanudki, mida ma oleksin ka tegelikult soovinud olla. Koigil paevadel olid reisid ja pidustused ja sugulased ja ..eelviimasel ohtul kui sauna laksime siis patu utles, et kuule ma lahen natsa varem saunast ara-jalgpalli finaal on. Ja siis olin taiesti uksi. Uskumatu.. Leidsin jalle oma motted ules ja siis tulidki riburada, et kui jargmine kord Eestisse tulen on koik nii teistmoodi..ehk..pariselt.. kui ikkagi lapsed ilma sunnivad..Jooksin saunast valja ja jarve. Paike oli puude ja kuivati taga ning taevas oli sinakasroosa. Vesi oli soe ja end edasi tommata oli kerge. Iga hetk on ikka nii kuradima kordumatu. Oleks tahtnud, et see aeg jaaks ja oleks veel. Et ujun vanemate jarves, on soe ja mul pole veel  lapsi. Toonekurg lendas ule pea ja ma jooksin tagasi saunalavale.Ma olen oma eluga rahul ja ma armastan oma patut aga vahest tahaks aega nii maha tommata, et oleks see, mis on sudames sunniparane ja soe ja koigeulekaitsev nagu ema suli. Aeg kus ma ei peaks motlema, et ulehomme lahen jalle ja tagasi saan ehk alles aasta parast. Aeg, kus mul on hetked sopradega, keda pole sada aastat nainud..kus ma ei jookse ja ei higista ja ei motle, et aeg on jalle otsa saamas.
Ma sain tana 30. Mul on nii palju veel vaja oppida.. oma emalt, vanaemalt.. odelt.. sopradelt, kellel on pered ja lapsed ja kellel on ka ehk kord olnud samad motted, mis minulgi hetkel. Proosit ja ploomimahla klaas pohjani. Mul on koht pisut korrast ara ja segane:)

Eesti 90-te muss ja nostalgitsemine

Tâna on mul taiega Eesti muusika paev.. ei tea, kuidas sattusin youtube's 90-te Eesti muusika peale: Nancy, 2 Quick Start, Code one... isegi Up'n Down... selliseks nostalgitsemiseks laks lahti. Issake odedega kaisime enamus Tartu kontserditel.. Koit kirjutas isegi mu teksatele oma nime ja (Ehhh need puksid, seal oli Termikate nimed, Roosileht, Code One ... ei raatsinud teisi pessugi panna. Oel olid samasugused aga teiste algkirjadega ja siis peale pesu tegime markeritega juba haabuvaid nimesid ule)Koit oli ju siis veel nii nooreke, sahmis mooda lava ringi ja noksutas puusi.. tal veel oli vest veel seljas.Ehh Pearu samamoodi ja Nancy oma seksikate kostuumidega. NOjah, mis koik veel meeles. Punnitasime end Kiksi ja Meriliniga lava ette ning uurgasime taiega kaasa. Kui neid laule kuulen siis taiega tuleb suve tunne: Pisut hamarduv ohtu, hunnik inimesi umber, kate loopimine, Tartu laululava  ja isa auto otsimine.. Uks kutt hiivas mind isegi oma olgadele.. nii peen vark.. parast sai kasikaes mu isa autot otsida... ja hunnik aega laks ja siis kui leidsin oli ema nii vihane.. ei oelnud midagi, kaskis vaid autosse ronida. NOh eks nad arvasid, et meelega kutiga ringi tiirutasin... ei joudnud numbreidki vahetada.. oi siis seda hiljem sudame valutamist.. nii ponev ju ikkagi. Kui tahtsime  kontserdile minna siis pidime isa jubedalt veenma, et ta meile jarele tuleks.. ja ka et uldse minna saaksime.. selle jaoks oli vaja kabedalt hein kokku panna:D voi mingi rutuline too ara teha.. ehhh eks me monikord ai saanudki minna sest kovaviljamahategemine oli.. oh seda hala ja nuttu siis.
Mis kui vanad me siis olime... mina 15, Merilin 16 ja Kiks pea 18... NII tahaks praegu olla monel peol.. nagu vanasti ja karata Eesti 90-te jargi ringi voi miilutseda " Sellest saab meie suvi jargi". Ehhhh siis peab oemeestega tantsima voi noh uldse Eesti meestega(:D:D mis uldistus). Ma ei usu, et Patu mu Eesti vaibakloppimismuusikast ja  nostalgitsemisest aru saab. Noh igastahes laadisin nuud hunnik laule alla ja hakkan neid patule soogi alla ja soogi peale mangima... akki jaavad siis ka nimed meelde.. juba ta eristab Tonis Mage ja Ivo Linnat

kas prantslastun, prantsustun voi ...

Ma hakkan prantsustuma:). Kui seal ikka nuud on selline sona olemas? Veel aasta tagasi vitsutasin igal hommikul kaerahelbeputru ja sepiku-juustu voileibu. Nii hea! Enne seda veel join hommikuti piimakohvi, mis laks mingi aja parast ule teeveeks. Ja veel hakkasin seda jooma kausist mitte tassist. Vahi, vahi. Nuud ei joua enam hommikuti putru suua, kuidagi jole raske tundub olevat. Isu absoluutselt ei ole.Kohe mure on taitsa. Onneks juustu veel ostan ning sepik hakkab valgeks baguettiks muutuma . Ja kus must leib on? Ei utleks kull, et vaga hilja ohtul sooks, et sellest siis veel hommikul koht tais on. Ehk? Huvitav, mida ma kull vanasti soogi korvale join? Piim ja mahl ja seesugune on asendunud veega. Koik prantslased joovad soogi korvale kas vett voi veini. Olen kuulnud, et lastele antakse ka veega lahjendatud veini aga seda vist rohkem meist louna pool.  APPIII, akki mone hetke parast hakkavad mu silmad kuidagi sinisest pruunikamaks muutuma  ja juuksed lahevad paksuks, kohevaks ja kastanpruuniks ning ma lahen hiigla kohnaks, kaotan pikkust , minust saab eht prantslanna, kes votab hommikuks uhe kohvi. Lounaks niks-naks salat ja ehk pisut juustu, palju veini ja ohtuks singiviiluke ja punapeedi-munasalat. Ma kusjuures pruunistusin siin paremini, kui Eestis ja ilma korvetamata.  Laenasin patule just oma mp3, et ta saaks jooksma minna ja sellel oli ikka veel tema muusika peal. Ta kusis, et kas mulle nii meeldib tema muusika. NOh Prantsuse humni pealt panen kohe jargmise laulu. Patrick utles selle peale naeruga, et mina ei saagi seda laulu moista, kuna pole prantslane:D Hingasin kohe kergendatult.

autosoidust

Ei tuleb ikka puhendada uks kirjutis ka siinsetele autojuhtidele. NOh eks sellega pidi vist kohe arvestama, et eks ikka lounapoolsem veri on keevalisem ja ega keegi midagi vaka all ei hoia.  Eks alguses ma olin pidevalt narvivapustuste aarel, kui meie kodust citroeeeeeni laeva uritasin punktist A punkti B saada. Kuna auto on kallis vara ja mulle tahtis toovahend ning ei tasu teist nii kiirelt surnuaeda saata siis ma ikka jalgin hoolega liiklusmarke ja piirkiirusi. Seetottu on mul pidevalt pikad sabad taga ning  autosignaalide koor saadab mind ka minu unenagudes. On isegi nii juhtunud, et soidan 90 km alas 87-ga(spido on ju silme ees), auto kimab mooda ning mulle naidatakse rusikat. Auto akent keegi alla ei lasknud, seega ei saanud ma ka aru milliseid sobralike vandesonu minu poole lahti lasti.  Jargmise ja ka sellest jargnevate fooride all saame taas kokku. Milles see mooda kihutamise mote oli.
Autosid pargitakse kuidas juhtub ja kuhu juhtub. Kahes reas.. ruumi vahesuse tottu pooleldi soiduteele? soidutee kaanule.. Taiesti normaalne on parkites nii eesolevale  kui ka tagaolevale autole koks anda ja uhega tihedalt ninapidi kokku jaadagi. Valesti parkivate autode, piiratud nahtavuse tottu on mul tulnud kull ja kull pooleldi teele valja soita, et naha, mis sealt siis nuud tuleb. Teisiti ei saa. Ja kui siis tulebki ja nuud ma ette jaan  pean tagurdama. Taga olija laseb suured OLA-LA -LA d ohku ja taob katega rooli . Tavaliselt on neil alati olnud voimalus natsa tagasi lasta aga seda teha on juuu niiii raske..SEst uks idioot  on ees rooolis ja veel naine kah.. Arvake ara, kes siin koige rohkem kasi kokku taovad ja silmi lakke tostavad ahastades liiklusidiootide ule, kes soidavad nii niii halvasti..... jep naised. Ornem sugu soidab siin hulljulgemalt ning ei ole harv naht, kus lapsekaruga neiud on hirmust kossis sebra peal sest uks leedi sai napilt nende ees oma dziibiga pidama. Oma auto punnitatakse poordeid tehes igalt poolt labi, naod kivised peas, ei tosteta vabanduseks isegi katt nagu siin kombeks on.  Mina olen hakanud valtima seda, et vaatan, kes seal roolis siis on, kes mulle vibutab.. ei ole mulle neid halbu emotsioone vaja.

Patrick ostis meile rattakiivri, noh nuud on vahem ohutum rattaga soita.

Eh eks kehva korval ole ka markimisvaarselt head, kui on pikad ummikud ja sa vaikeselt korvalteelt tuled siis kohe antakse plats enda ees, et aga palun:) Voi kui ma meie pisikeselt korvaltanavalt uritan suurele teele poorata siis tavaliset rekajuhid sealt korgustest naevad mind ning lasevad vahele pressida ja lehvitavad ka veel.  ja mina ka lehvitan. Patrick siis kusib, et kas tundsin neid voi. Ei, lihtsalt hea meel oli:)

trepipealne

Uks lillepott kodu ees oli katki, teine juba selle nadala jooksul. NOh esimene kokkus arvatavasti tuulega akna pealt maha ja parkivad autod soitsid sellest ule aga teine oli uhe jalkamatshi tagajarg..Ega keegi utlema ei tulnud, et nae katki laks.. HOmmikul korjasin killud kokku ja potitasin lille uude anumasse. meil on tanaval hunnik lapis ja uks punt teismelisi kah. Ikka juhtub. Muiugi jargmine paev lugesin lastele natsa sonu peale, et jalkat ja tennist ja koike voib mangida aga kui midagi katki laheb siis tulla lihtsalt utlema.. Tuhja sest potist aga viisakas oleks ikkagi utleda ja vabandada. Ei tahaks olla see noor naabrimutt, kes hetketi pea aknast valja viskab ja huilgab, et mida te karjute siin. Me lapsed hakkavad samamoodi sellel tanaval mangima ja karjuma, normaalne. KUna tanaval on ainult meie maja ees hea, lai, istumise trepp siis meil on kogu aeg keegi sellel puhkamas.. savi sellest.. kui ma oma pakkidega ule ronida enam ei saa voi trepilolijate jutt juba toasolijate kone summutab, eks ma siis utle midagi.. Aga hada on, et kui on hea istuda, siis on ka hea midagi nosida voi suitsetada voi taskuid tuhjendada..  noh siis ma kain jalle harjaga ule ja motlen, et nii ei peaks ju olema. Vahest on juhtunud ka nii, et pargitakse otse ukse ette ja nii tihedalt et ma trepi kasipuude alt labi pean ronima, et koju paaseks. Vat siis ma olen tige. Hea, et mul veel hetkel lapsi pole ja karuga ukse taha ei jaanud, sest keegi nagu punn pudelisuu ees meie maja ees oma autoga on. Oh milline raske elu on see majaomaniku elu:D Kui nuud vastasmaja ulevalt naabrid ka vahe vaiksemalt suguelu elaksid ja  sama maja altkorruse  noorukid pidevalt teknopidusid ei teeks siis oleks elu nagu lill jalle:)

naarbimehed ja nende kadedad naised

sattusin just uhe peretuli keskele.. kaisin leiva jarel ja lukustasin oma ratast, kui meie uus naaber pistis oma kolmanda korruse aknast pea valja, teretas ja kusis kuidas laheb. Ma olin ratta lukustamisest higine ja eks ma seda ka utlesin ja mainisin ka et neil on vaga ilus suur valge koer ja tore et on loomadega inimesi meie tanaval. Ta pakkus, et toob koera alla ja saan ka pai teha.. assa mehe selja tagant hakkas tolle naine karjuma. Vat ei saanudki tapselt aru, mida ta karjus,oli mine tomba uttu ja et mine ja alla ja maga kah selle tibiga vahepealset.... siis tema anorektikust punk thsikk valjus ja hakkas kuskile minema mu terele vastamata, isegi mu poole vaatamata ja siis poole sammu pealt pooras tagasi ja kadus jalle maija ja hakkas jalle karjuma.. Ma olin nii koomas.. naerust ja hirmust kah. Minuga pole midagi sellist juhtunud. Ei julenud kodu uksest kah sisse astuda, sest leedi ilmus aknale ja karjus midagi oma mehele, kes koeraga uksele ilmus..tegin paar patsutust koera peale ja utlesin, et ei tahtnud nuud tuli teha ja ma olen abielus ja oelgu seda sellele naisele ka seal uleval. Karmi naise Hispaanlasest punk mees utles, et tal on teine pool huper kade ja nae laks polema ja voiksime neile dringile minna.. njah ma ei julge hetkel valjagi minna sest huilged pole vaibunud.

Vanakraamija

ma olen taiega vanakraamiturgude tai.. siblin ringi, sugelen, et akki on veel kuskil midagi lahedat ja mina ei leidnudki ja missse maksabbbb ja...
Eks ma ka juba oskan, veeretan kaupa nappude vahel ja teen ukskoikse nao, et mis teil siin ka veel muud head on? Uritan veel ukskoiksemalt hinda kusida ja kui sobib sii votan kui hind korbe siis vaid kommenteerin, et nii ehe vark aga suht kallis, mina annaksin selle hinna.. ja hakkan lahkuma.. monel juhul muujal suur kohklus sees ja tuleb jarele, et sobib. Maghrebi hoimuga see ei toimi. Nemad juba onge ei lahe ja kuradi hea nina neil tunnevad kohe ara, et oled saagi jarel.Ehhh eks ma ise ka uks sarasilm olen.. midagi ilusat naen siis on raske olla.. noh mis ma ka uhe kahe auro parast kauplema hakkan.. eelmiselt turult saime sinise nahast kohvri, milles uks pisike kohver veel sees, ruudulise seljarati ja kollase plekist lambi 3 euro eest koik kokku. Mina sain veel roosad, rippuvad plastist klopsuga korvarongad(mul pole korvas auke) ja punase plastist laia kaevoru ja hunnik kasitsimaalitud rinnanoelu.. kokku vist 5 euro eest ja Patrick said peegli korbatanud puust raami sees. Oh mina oleks veelgi ringi sibanud aga patrickul polnud jahituju ja kooberdasime oma saagiga koju. Korvarongad laksid kohe kasutusse:)

RIKkus ei huua tulles

no tahaks nii olla rikas voi noh parem sona on joukas voi.. on ju vahe rich- wealthy. Maksaks ropsuga oppelaenu ara. Tirin teist nagu kivi nooriga kaasas. Voi kaiks kohe korralikult hambaarsti juures ja ema votaks ka kaasa. Raamatuid ostaks ka hunniku ja raamaturiiulid kuhu neid panna. Inga ja Tairo juures nagin nii vahvaid.. uks suur puuplank ja seina kulge kinnitatud, ja lapsed ei saa katte, ilus vaadata ja otstarbekas:)Tooks oma pere igal suvel siia puhkama, mitte tootama, nagu mu ode juba korra on kainud ja tuleb veel. Telliks uhe ehitusmehe-torumehe, kes kempsu korda teeks ja sauna ostaks ka. Vanemate Audi on ak uks paras käula, ostaks mdagi vastupidavamat.. ja dushi ja wc laseks neile kah sisse ehitada. Materjal on olemas aga aega pole ja muid polesid on kah veel kullaga. Merilinile annaks, et ta saaks oma korteri korda teha ja ei peaks endise korteri omanikuga maid ajama. Liisule annaks koooliraha, nii kallis on ikka linna kaija ja maailma tahaks ka ju naha.
Tana ostsin punasest ristist valged tenkad, kuus vanaaegset kahvlit,100 noopi ja kollase kardinariide 2 euro eest. Peaks mainima, et tunnen end hetkel nii rikkana, lahengi passin riide akna ette ja kooberdan veitsa oma uute jalavarjudega ringi:)vaja endale jalajargi kanda:)

titetegu

Tundub, et koik meie umber on hakanud jole kahku pesa punuma ja pesakondi tootma..Patricku sopradest on kahel pirukas soojas ja mu oed siblivad midagi ja uhe tuttava kass toob peagi pesakonna ja kuldnokad laulavad nii, et kurgud kahedad ja kaklevad hommikuti nagu varesed autorataste vahel.

Patricku uks sopradest on siis nuud otsa peal voi noh tema neiu on ja nad tegid meile visiidi:).Noormees on patricku vanune 27, tema neiu juba kolmkummend ning kell tiksub:) tundub, et tema puhul isegi oli viimane aeg. Istusid nagu kanad meil elutoas sohval ja aeg ajalt noormees silitas oma neiu kohtu, nagu maseerivalt.. ega nad midagi veel oelnud polnud aga asi selge siis.. kukkel ahjus!! Noh eks nad selle viie minuti parast ka teatavaks tegid, mis sest ikka keelel hoida. No nii sugeles. Poolteist kuud siis juba. Neiul avalduvad juba tosise raseduse sundroomid, mis mind isegi ullatuma panid. Ta on ulikohn ja jube pisike ja ta peidmees utles uhkelt, et juba kolm kilo on juurde votnud.. patu ode kommenteeris, et jeesus kui esimese kuuga juba kolm kilo, kus need ulejaanud siis pannakse. Neiu Sabrina hoidis endal kombekalt olematu kohu alt kinni ning utles, et tema huumorimeel on olematuks kahanenud ning ta loodab et teda toolt ei vallandata, kuna emotsioonid on laes ja ta voib paris hasti laiatada. Samuti utles, et kannab juba lohvakaid riideid... minul vottis kohedaks, et koik see juba esimese kuuga. Voiks vist kull korvalt oelda, et peast rase. Igastahes olen ma muidugi ulionnelik nende ule.Nad on vaga sobralikud ja soojad inimesed:)Laps on siis ju suisa onnistuseks.
Mina tahan see suvi veel nagu liblikas oielt oiele lennata ja kull see sugis siis mu tiivad kokku lappab ja utleb, et aitab jamast, valjas on kulm, kala puuda enam ei saa, minge lapsi tegema.

Kuljepistmisest, patu pariisiskaigust, äiast, ämmast, aiateost ja kartulitest

kes teab miks kuljes pistab, kui jooksed.. mul vohma on ja joudu on ja vasinud pole aga pistab. Patrick utles, et hingan valesti.. ei hinga , nina kaudu sisse ja suu kaudu valja ja rahulikult.. nojah:) me kolisime nuud ule joe ja siin on viinamarja maed, meil kodu taga.. ja seal on super head teed jooksmiseks.. vahe autosid ja ei uhtegi jalakaijat. TUnni jooksen ara siis on veidi jouetu olla ja ma enam ei joua:)
Patrick kais nadalavahetuel Pariisis Prantsusmaa-Inglismaa vahelist rugby mangu vaatamas. Uks nende suurimatest varustajatest tegi Patrickule, tema Bossile ja veel mitmele tahtsamale ninale selle soidu valja.. alates 4 tarni hotellist kuni parkimispiletiteni.. HIljem ta naitas videosid mangu jooksul tehtust.. Prantsuse humni ta suisa rookis kaasa.. ja nojah nende humn on ju suisa verest noretav sotta minemise laul kui sonu vaadata. Prantslased on uhked oma sojalauluhumni ule:) nojah alati kui Patrick kaheks paevaks kodust lahkub ja mujal magab siis on see kuidagi seotud sellega, et kas on poissmeeste pidu voi firmapidu voi valjasoit ja siis kui ta tagasi tuleb on ta tolmune, surmvasinud, parajalt ikka veel napsune ja mina voorastan. Midagi pole teha. Vooras lohn on kuljes ja ta on siis paras udupea ja kohmetu. Ei tea kas just onneks aga neid olenguid on suht harva. Noh eks ma olen kade ka, et teine pidutseb ja joob guinessi olut, samal ajal kui mina ta vanemate aias kibuvitsa poosaid loikan ja aknaid pesen, mis pole sugugi halb. Patricku isa hoiab mind nagu mannavahtu. Ma pole joudnud veel midagi tegema hakatagi, kui ta juba teeb nagu kass tiire mu laheduses ja kusib mureliku haalega, et ega ma veel vasinud ole, ja ei soovi olut, varskeltpressitud virsikumahla, ounapirukat, vett ja puhkehetke. Uks suur mure on, et ma end nende 1x2 maasikapeenras ara ei katkestaks.Mis ma siis end hellitada ei lase, hoidku selle eest aga ega ma ka loorberitel ei puhka , vaid toega ka teen midagi. Kummaline on see, et ma olen enamus nied toid teinud vaikesest peale aga nuud on teistmoodi, kuna mul on vabad kaed ja patu vanemad isegi kusivad, et mis ma arvan ja kuidas ja mida teha ja ma olen vahest isegi taitsa mnjamm. Siiani utles ikka mu isa,et vat see on porgandipeenar, see porgand ja homme votate koik ulejaanud rohu ules. Voi et kessse nii kartuleid muldab, niii hoopis peab ja nuud tudrukud teete uuesti, keskoosel:) kuu on ju taevas, valgust kullaga, suine aeg. Mulle ikka andis peamurdmist uute maasikataimede saamine tutartaimedest, mulla vaetamisest, mis pikivahega ja kuna vanad taimed valja ja.. sama jutt kaib nuud ka marjapoosaste, tomatite, poldmarjade ja viljapuude kohta. Eks neil ole nagu issanda aed, kulvad, sureb valja, aga akki ei sure.. akki leiab viljaka pinnase ja toob vilju nii mis muhiseb:)
Patricku vanemad on aru saanud, et ma olen eriline kartulifann ja siis nad teevad ullatuslikult palju toite kartulist, kui olen kulla saabumas..laupaeval tegid kartulivormi singiviilakate ja hapukoorega, juustukiht peal, puhapaeval keedukartuleid marineeritud heeringa ja sibulatega... jeesus tundsin end kui kosova vanade juures. Vanaisa vois heeringat suisa kolm korda paevas suua:)

Nad andsid mulle kaasa uhe vanaemade retsepti raamatu, traditsioonilistest prantsuse roogadest, varviliste piltidega. Ma nuud lahen vanni seda lugema:)ja siis tuleb patu ja soome hapukapsa-tangu suppi, mis ma elus esimest korda ise valmis keetisn ja lohnab samalt kui Kuristal ema tehtud
OLé

Vaatasin just etv arhiivist filmi "Eesti Lood:Tähelepanu,start" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=97071 film raagib 7-aastasest Ottost, kes teeb erinevatesse Tallinna eliitkoolidesse katseid. Vaheldumisi naidatakse pilte tema lasteaia manguaegadest, kodus vanematega oppimisest ning katsetest koolidesse. Ta oskab kergelt veerides lugeda, saab vanematelt soimelda, kuna teeb vigu 20 piires liitmises lahutamises, opib inglise keelt ning kirjutab vanemate dikteerimisel lauseid..Kui opin hasti saan riigikokku.. voi midagi sellist. Katsetelt tulles ei kusi vanemad, kuidas end tunned vaid kas tegid ka palju vigu ja kuidas sa lammas kirjutasid. Otto sai sisse Prantsuse Lutseumi, kus direktor Leesi utles, et tema naeb oma opilastes doktoreid ja direktrisse ja ministreid ja arste, mitte taksojuhte ning poemuujaid.MILLINE ILGELT TOBE MAARATLUS. Ehk istus saalis moni poemuuja, kes soovis, oma last katsetele tuua. Kuidas ta end tundma pidi. Selline voidujooks. Vaesed lapse, vaesed vanemad. Mul oli terve filmi jookusl klomp kurgus.Misasja vanemad teevad, mida pohjustab Eestis edule suunatud uhiskond?
Ma olin nii uhke, kui kuulsin, et mu ode sai Miina Harmasse sisse. Super nii tark ja tubli..Samas utles ta ise hiljem et koormus on tohutu ja tahaks ainult magada ja ma sain temaga jutule uha harvemini, kuna tal lihtsalt polnud aega oppimise tottu. Maal, Vonnu Keskkoolis oli ta super kehalises kasvatuses.. eks ruumi oli ka rohkem.Linnas on loogiliselt ruumipuuduse tottu tegutsemist koomale tommatud. Ehk toesti annab kooli nimi ja tugevam tamp suuremad voimalused astuda ulikooli, leida paremaid praktikakohti..Kurat on see aga koige tahtsam?? Nuud ei raagi ma enam oma oest, una tean, et valik mille ta teeb on tema valik ning ta valis sest ta toesti tahab seda oppida, teha. Uldiselt aga kuidas uhiskond on ulekoormatud vasinud, stressis lastest, nende auahnetest vanematest, kes naevad ainult koli nime ja tulevikku aga mitte last personaalselt, kes ta on ja mida ta hetkel vajab. Siin soovitaksin lugeda artiklit ajakirjast "Pere ja kodu", " Kuidas kasvab hea inimene?" http://naistemaailm.ee/artiklid/33101/kuidas_kasvab_hea_inimene___.html?art_magaz=9

Ma nii sooviks, et minu lapsed saaksid kaija vaikeses maakoolis, kus opetajatel on aega lastele seletada, jutustada, naidata.. kus too ei kai masinlikult ja ruttu, kus klassid on vaikesed ning opetajad teavad lapsi ning nende vanemaid. Kus on aega ja tahtmist. Mu ema, kes on opetaja raagib, et iga aasta tuleb VOnnu Keskkooli pohikooli ossa lapsi, vaikestest maa-algkoolidest: Mehikoormast ning Jarvseljast. Sealt tulnud lapsed on rahulikud, uudishimulikud, sobralikud, kokkuhoidvad ning neil on siiras huvi oppimise vastu.

Koik vanemad soovivad oma lastele ainult parimat.. kas siis enda nagemustest lahtuvalt voi siis toesti suheldes lapsega, mis tema soovib. AGA PAGAN, lastele peab andma aega mangida. Mangida oues luurekat, peitust, kulli, tassida kive koju, taguda taga-aeda vanadest laudadest maja pusti, kui on tagaaed, soita aiakaruga maest alla, ujuda..

igast varki

Me oleme patrickuga maandunud alumisele korrusele pesitsema. Katsime vannitoa poranda mingi niiskus- ja seenetorje vahendiga ja nuud see haiseb ikka vangelt. Kusjuures suurest, hiigelsuurest ehituspoes kusisime vannitoa poranda jaoks ja anti valisfassaadide katmiseks.. Porand muutis veidi varvi kull, kuigi produkt pidi olema varvitu. Tolm on ka igalpool. Ma ainult vuhveldangi tolmulapiga ringi, tolmuimeja on natuke handicap nii,et tuleb harjaga hakkama saada.
Tana omblesin elutuppa kardinad. Vanakraami turult ostsin kolletanud pitsist ja natsa erisuuruses ka aga mul oli kodus Eesti valgendajat ja Patrick seletas oma emale telefonis,miks ma ei saa neile kulla minna sest ma keedan kardinaid. Valgemaks said kull ja uhepikkusemaks kah peale vaikest omblustood.
Tana kulastasin ka selle linna Tain'i punase risti poodi.. oli kull ikka neli korda suurem vastaslinna Tournoni omast. tain'i mutid on aga voorad ja jubedad kanad. Einoh muidugi, miks peaks minu moodi hasti riides neiu punase risti poes olema, on mul miskit puudu voi... tournoni punaset ristis olen ikka saanud raamatuid ja saapaid ja spordiriideid ja uhe teki ja huvitavaid asju..ja keegi ei vaata viltu.. peaks kirjutama seljale, ma pole jubedalt hadas vaid mulle meeldib taaskasutada.. Leidsingi uhe poneva kollase laelambi plekist.. tavaliselt on nad ikka rohelised aga eks mul on natsa seedimist vaja. Mutid siis kooritasid iga mu sammu ja riidepuudutusi, kuni lopuks uhe riiuli umberkukkumine paeva pommiks sai ja ma tasahilju valja hiilisin.
Loen, et Eestis on igavesti vagevaid second-hande avatud. Nii tahaks ka. Siin oleks turgudelt ja vanakraamilaatadelt nii palju ponevat leida. Eelmine laupaev leidsin ka kaks paari klopsuga korvarongaid: parlmutter roosad pisikesed poolrongad ja samad natsa suuremad valged. Me elame aga maakohas ja ma pole kindel, et siinsed noored nii vaga omanaolised soovivad olla, et secondhandis tuhlata ja kaivad ikka H&M-s. VIndage poed on siin ka rohkem suurlinnade nahtus, kus uks kaltsukleit ka reipalt 50 euri voib maksta. Samuti ei saaks ma seda uksi pidada, kedagi oleks korvale vaja.Keegi, kes motleb ka kui mina ja on huvitatud natsa teistsugusest poepidamisest. AAAAAAaaa ja suurt lauda tahaks ka kus saaks koik oma kola ja niidid ja riidetukid laiali laotada ja vaadata, et mis ma siis nuud teen. Hetkel on selleks porand, voodi ja polveots.

meie kodu

Nuud oleme siis meie uues kodus. Taome naelu seina ja tombame linoleumi porandalt, nii et ragin taga. Suu kohe jookseb vett moeldes ja vaadates, mida koike teha voiks ja saaks.Omal kohe ei tulegi ideeid hooga pahe, et mis varvi voi kuidas voi kuhu.. meil puuduvad igas toas lambivarjud.. traati meil on ja tegin karkassid ise ja punase risti poes oli igasuguseid kangatukke, pitsilisi, ja valged ja labipaistvaid . Neid ma siis loikusin ja omblesin traadikarkassi peale. Esimene sai natuke vildakas aga ilus on kull.Jubedalt tahaks tead, kuidas pusti panna vaga elementaarset ja lihtsat kangasteljest.Muide kas keegi teab, et kui naturaalse puidu peale olivarvidega peale joonistades tuleks puu eelnevalt ikkagi mingi ainega katta,et varv vaga sisse ei imbuks ja kas ka parast tuleb varv millegi spetsiga katta, et ta maha ei kuluks.Ma kaisin siin uhes kasitoo poes, no kus on koike. See pood on rohkem kui angaar, kilomeeter pikk ja lai.SEal on koike mida suda ihkab teha ja kaed jarele jouavad. No ja tunnen, et ei orienteeru tugevalt selles olivarvimise maailmas.. Sama kusimus, kui tahan louendile kleepida vanu fotosid, siis millega ja millega nied hiljem katta? Osaliselt katan nad olivarvidega aga on veel midagi fikseerivat?

uritan ka jargmises blogis paar pilti ules panna

sobralikkus

Kus elavad koige sobralikumad inimesed? Sellised, kes tunnevad sinu vastu huvi ja kellega sul tekib hea klapp. Kes on sobralikud, huvitavad, ei stereotupiseeri ja ei poe sugavamale salli sisse, kui kusid, kes nad on.
Vahel on tunne, et neid on nii raske leida, koik on ju nii erinevad ja nii palju tood on ja pere ja ehk ka lapsed ja hobid ja.. siis ei olegi ju aega..voi viitsimist.. Mina naiteks leian, isiklikult, et eestlased on vaga sobralikud ja nendega on kerge kontakti luua ja mitte selleparast, et raagin sama keelt. Kuigi valismaalt Eestisse tulnute jutt on vastupidine. Siiani mulle tundub, et vaga sobralikud inimesed elavad Kreekas, Iirimaal, ka Prantsusmaal olen juba keskmisest rohkem kohanud..Rootsis on suht konservatiivid ja jahedad, samuti Poolas on kinnised. ähh aga akki mina lihtsalt olen seal valede inimeste hulka sattunud:)


Ma leian end naiteks vaga sobraliku inimesena,kuigi olen Eestlane ja seega kulm ja kinnine ja oma nina peale vaatav. Tulge ainult.

suuatamispuhapaev

Kaisime eile suusatamas.. kuskil Alpide eelmaestikes.. Igal aastal votame erineva suusakeskuse sihikule aga nimesid pole kuskile eriti ules margitud nii, et oli kuskil Villard de Lans'i lahedal. Hommikul esmaslt sadas vihma ja siis oli tihe lumesadu ja siis langes vatiteki udu magedele.See aasta utlesin, et uhelegi punasele rajale ei lahe sest eelmine aasta tirisin end tippi ja siis ulgusin viisteist minutit nutta, kui alla vaatasin, et mina siit alla ei saa. Patu siis oli toetav kuju ja kuidagi ma alla sain. Seega see aasta ei mingeid punaseid.. ehhh.. aga udu kattis jarsud langused ara ja ma ei naiudki eriti kust alla soitsin. HIrmu polnudki. Samuti olid prillid molemalt poolt lumised ja marjad ja see kahandas nagemisulatust kahe meetrini.. nii ma lasin huilates punastest radadest alla, kuna rohelised ja sinised tundusid koki moki olevat.. ja siis kui ilm selgines ja paike valja tuli, nagin milline langus on ja puksid olid janese jalas.. vavatt enam ei saa
. Patu siis ikka kusis, et enne lasid hurraaga alla, mis nuud siis lahti aga ilma loi selgeks ja minu pea kah.
Hasti tore oli, ei oleks tahtnud kuidagi kohe ara tulla aga kinni hakati panema ja nii tuurisime uhte bungalosse kuuma veini ja vaarikakooki lurpima.Noh miks me kohe selle peale ei tulnud, et enne soitu uks kuum vein sisse kallata.. siis ma oleks kohe igalt poolt alla soinud ja lauluga.

Muide wc d on neil keskuste kaugemates nurkades nii et peatasin patu keset uhte rada kinni, et mina enam ei jaksa ja tombasin poosasse. Koik naguinii kihutasid ajuga mooda, ei olnud kellegi aega vaadata, mida uks musta varvi kogu poole meetrises lumes jammib.. raske oli kull, lumi oli ule polve, kus sa siis lased voi midagi.. mehi on jumal ikka loomisel armastanud..tegin siis nagu koerad enne magamaminemis tammuvaid ringe umber enda, et plats teha.. lopuks istusin ikkagi nagu tabureti peal. Sips ja valmis:)

lastekasvatus

Mina kardan lapsi saada. Tahan aga kardan. Ma olen hoidnud lapsi erinevates peredes ja no tekib vahest see tunne, et kaed on rupes ja lihtsalt ei tea mida teha. E ole mina kellegi pepulakse andnud ega karvustanud, et ikka heaga peab. Heaga oma narvide nimel. Minu jaoks on vaikeste laste emad kangelasteks.; eriti kui neid on veel riburada ja mitu.. Kuidas leida joudu, et koigest labi murda.. igapaeva elust, laste vajadustest, kodutoodest, olemaks hea ema ja naine ja... Arvatavasti peavad selliste imenaiste korval olema imemehed.. kes nurgas kappa ei ime ja tood ei murrateha aga ka kaasa loovad. Koik utlevad et oi oma lapsed on ikkagi midagi muud kui voorad..no ma toesti loodan.Vabandust. Tulin just toolt ja vaike nelja aastane poiss tegi ohtul sellise maruli, et mul hakkasid kaed varisema. Karjus nagu ratta peal ja pimesti tagus koike ja nuttis ja... ema tuli mulle kohe kui koju joudis aga hullemaks laks...Tal on jube palju Tik'e ja narvid on kapi otsas. Vanemate kasvatusmeetodid on taiega normaalsed.Laps on lihtsalt eriline? Nuud nad just helistasid. Antoine palus vabandust ja pereema kusis, et kas julgengi neile enam tulla.. ei mis ikka aga mul on vaja abi.. kui keegi teab kust leida head 3-5 aastaste laste pedagoogikat raamatu naol voi internetis siis ma olen käpp. Ma tahan teada, mida ma oieti voi valesti tegin ja mida veel edasi teha. Ma lahen nuud jooksma. Narvid vajavad mahajahutamist