Saturday, March 12, 2016

keelevääratus

Kuidas kull vahel keel voib vaaratada ning inimesed valesti aru saada, kui ei koneleta sama keelt. Olime koos sopradega puhkamas ning ohtusoogiaeg oli katte joudmas. Plaanis oli teha makarone pastakastmega, mis oli juba eelnevalt purgis kaasa ostetud. Ma tombusin natsa eemale et noh sobra naine teeb suua, ma kutan ahju. Vaatan, et paneb kulma sousti purgiga lauale. Ehhmm, et kas soojaks ka seda tehakse aga vat ei julge kusida ka. Ma veel nii hasti ei tundnud seda neiut ning motlesin, et kaks kokka nuud kull head sooki ei tee. Aga ma ei suutnud, mainisin neiule, et kas kaste serveeritakse soojalt ning ta utles, et noh voib kah (nagu muidu kallaks ta kulma tomati hakkliha kastme igapaevaselt soogina taldrikule). Pani siis klaaspurgi rauast pliidi peale, kuhu ma just puid sisse olin uhanud. Soojenema vist... APppii, ma ei julenud jalle midagi oelda, ega teha, et njah, ega ta vist nii ikka soojaks ei saa ja lohkeb vaid. Eks ma vist kuidagi jalle pr keeles mainisin, et ma olen kuulnud, et see kaste tehakse ikka tule kohal soojaks ja siis hops makaronidele peale. Kull on maitsev. Purk igastahes pliidilt koos neiuga kooki kadus.. Noksa hiljem, ku laksin vaatama, et noh mis siis ka koogis tehakse... pidin ma sinna uldse minema!!!??? Nagin, et sober puhastab gaasipliiti soustist, ulatasin ka paar paberit abiks ja naen, et neiu laheb naost punaseks ja hakkab nutma. Tuli valja, et ta oli minust aru saanud, et purk tuleb koos veel kinnikorgitud kaanega gaasipliidil tulele panna, et seda soojendada. Ta tahtis nii kena olla ja just nii teha nagu ta oli minust aru saanud. Jessukene, loogiline, et klaaspurk kuumale vastu ei pidanud ja lohki laks. Oijah. Oh seda lohutamist ja pisarate puhkimist. Ma ei tulnud selle pealgi, et 28 aastane inseneriharidusega neiu midagi sellist nagu loogiliselt teha vois.. naerda ka ei saanud.. nii mage oli olla. Makaronid kaisid taiega parast suus ringi. Ei opeta mina enam kedagi soon mida antakse.

Jummel kull

Mul juhtub paevast paeva midagi ning oleks millest kirjutada aga ma ei oska seda aega organiseerida, et vat nuud.
Tana hommikul olin just lastega valja minemas, kui uksele koputas keskeas harrasmees u 10 aastase pojaga korval. Hops juba ulatati mulle katte tuttav lehekene naeratavate inimestega, lillede ja liblikatega.. Jehoova tunnistajad. Homsel koosolemisel raagitakse TAAS jumalast ja seekord ka paradiisist. Utlesin aitahh ja lukkasin ukse naeratades kinni. Meeldivad viisakad inimesed. Patu tuli autoga maja ette ja astus tuppa kusides, et kes need olid. Ulatasin lehekese ja utlesin, et reisiburoost:) Patrick vaatas lehekest ja utles ahah naerdes ja tombas paberi automaatselt kuueks. Jutul lopp. Maja ees nagin kuidas viksid harrad olid paljunenud kaheks isaks kumbki oma pojaga ning astusid meie naabermaija, kus utleme nii on nuud kull need koige jumalakaugemad inimesed. Mainisin neile ka ara, et sinna pole motet minna, et kullap veel magavad ning uks harradest peaaegu kahvas mulle vastu et nad ise teavad ning sudant on vaja soojendada ja midagi sellist. Paaaalun vaga:) Minge soojendage jah seal, kus teil napud ukse vahele luuakse ja kohe isegi mitte Potilaadale enam ei saadeta. 
Ma taiega motlesin, et miks nad oma poegi nii kaasas vedasid? Poegadel olid isegi saravad nahkkingad jalas ning vaga vagad ja pidulikud riided seljas. Isad tahtsid lastele tuleristseid teha voi? Et vaadage siin majas elavad need koige jubedamad ja kui nende ukse alt lehekese sisse saame siis pole meil vaja paradiisiloengule minnagi sest paaseme sinna essadena. Loodan, et nad terveks nadalavahetuseks nuud hirmuvoppeid ning kogelust kulge ei saanud kulastades kulmi ning kalke paganad.