imetamine vol 2

Kui sunnitusjargses haiglas olin siis patrick ostis mulle plastist kuplid, mis rindade otsa panna ja mis piima koguvad. Kusjuures need olid ka haiglas vajaminevate asjade nimekirjas. Ma ei teadnud uldse milleks neid vaja on. Et mingid rinnakaitsmed voi? Mina kasutasingi neid esimestel paevadel just sel otstarbel, kuna mu rinnanibud ei kannatanud uhtegi kokkupuudet millegagi. Higistasid mul seal rinnahoidjate sees ja ma nagin valja nagu Madonna kikkis rindadega mutant. Kolmandal hommikul, kui olin lootuse kaotanud, et minust uldse norm piima valja lekib, et ma ise lekin, et oosark lekib.. Vaatan, et ohoo uks neist munakoortest on poolenisti paris piima tais... juhuuu.. Nuud ma ei saanud enam neid munakoori kasutada, kui rinnakaitsmeid, sest nad stimuleerisid ka piima tulekut ja taitusid pidevalt aga ma ei saanud neisse kogunenud piima kasutada, sest siis oleks Elsa pudeli peale lainud osaliselt. Patu ostis  mulle ka rinnanibude kaitsed imetamise ajaks sest Elsa haaras jube valusalt ja lootsime, et ehk nii saan ehk pisuta rahulikumalt beebit soota. Imelik, kuid ma ei kasutanudki neid imetamise ajal vaid sellest valjaspool ajal, et jalle miski vastu ei hooruks.
See, et Elsa oieti haaraks rinda tuli ikak jubedalt vaeva naha. Kuna ma ei osanud talle rinda oieti suhu suruda ning ta haaras alati ainult otsast. Imema suht ei pidanudki sest piima voolas nagu jagala joast. Uritasin siis ara oodata kui ta suu suurelt lahti teeb, haigutab voi teeb naljakraaksu.
Intiimsust noh ma ei tea kui palju selle imetamise juures oli. Patrick oli koguaeg kohal ja sisi ma kusisin, et kas on ok kui ta naeb, et imetan. Super ok. Tihti olid ka mu ema ja oed kohal, kui Elsa umber mu rinna solberdas ega ma siis selga viisakalt ei pooranud ning koik operatsioon toimus nende silme all. Ma raagin sellesr lihtsalt sellest, et ise pisut voorastust olen tundud, kui keegi sugulastest minu silme all oma beebit rinnast toitma hakkab  ja siis koik see rinna ja nibudevark esiplaanil on. Aga ma sain sellest ule. Soodan paljastavalt ainult patricku ja oma odede ja ema juuresolekul. Teiste puhul tombun kas tahatuppa voi siis pooran korraks selja ja tagasipoorates on uks sall ule ola visatud. Paljud pole ka ju harjunud.

Kaks nadalat sootsin Elsat ilusti. Tema pulkvoodi on meie oma korval. Siuh valja, koht tais ja tagasi. Hommikupoole minu korvale voodisse tissitama ja siis tudib minu korval voi meie vahel pikemalt edasi. Kuni uhe hommikuni, kus ta naljast karjus aga imema ei hakanud vaid rabeles meeletult rind suus ja nuttis. Sellest edasi jargmises kirjutises.

imetamine 1.. alustamise rasked paevad

utleme nii, et see, et naised imetada saavad on super asi kull. Hoiab aeg ja raha kokku ning laps on onnelik ja saab soonuks ja ema on onnelik, et kellelgi teda kohe nii hadahadavaja on.Elsa, nii kui kohu peale lupsas hakkas nagu kanguru poeg oma teed ulespoole rajama ja matsutas haalekalt. Voi seal jah nuud selle kumne minuti sees aega tal suua oli.. issi ploksutas pilte ja keegi toppis soki pahe ja emme oli uldse jube pahas asendis, nii, et rind rohkem ulespoole rippuma kiskus kui allapoole lapse suunas hoidis.

Esimestel kahel kolmel paeval on ternespiim pohiroaks aga kuna ta on lahjem siis ripub lapsuke suht koguaeg rinna otsas. Kolmandal ool arvasin, et asi on kapas juba ja, et sodan Elsal kohu tais kell kumme ja siis magama ja jargmine kord pool uks soomine ja... Elsa aga otsustas non stop suua kella poole viieni hommikul. Nii kui rinna otsast ara tostsin laks asi koledaks.. Mul olid rinnanibud juba nii valusad, et ma ei joudnud ka enam aietada. Eks ma olin ka ise juba nii koomas, et imetamise viiendal tunni kesk ood ei joudnud ma enam tahele panna, kuidas ta imeb ja asend oli vale. Kell viis vajutasi  palatis olnud punast nuppu ja suitsu jargi lehkav oovalve ode tuli ruttu vaatama, mis lahti. Ta utles, et koik on normaalne ja nii peapki olema ja miks laps nii palju voodis ruumi votab ja rahhh Elsa selja taha topiti uks padi ja et sootke pikali.. jeah nagu ma ei teaks... Onneks Elsa jai nii magama lopuks ja ma sain natuke magada. kell kuus tuli valveode vaatama kas on koik ok ja et tema laheb.. ei olnuks vaja raportida, ma tahtsin magada.. Ok suigatasin siis. veerand seitse tuli juba uus ode ja et kas on koik korras.. Pagan nii vara ja pool kaheksa tuli hommikusook.. Aknal oli veel ruloo all ja valja sai naha 20 cm vahest.. nagin enne kaheksat Patrickut juba mu emaga tulemas ja mul pisarad nii silmis.. Nii hale hakkas endast.. Et laps on naguinii naljas ja mul pole piima ja ma olen nii vasinud ja hommikusoogiks oli vaid kolm saiaviilu ja uks pisike moos ja pakike void;.. ja kust see piim nii tuleb. Paeva ajal kusis siis patu oelt piimaasendajat, et akki on toega Elsal koht tuhi.. mina nii nutsin, et mis ema ma olen, et ise lapse sootmisega hakkama ei saa.. Elsa vottis vaid uhe lonksu ja sulitas luti suust valja. Koht polnud midagi tuhi, lihtsalt imemisvajadus. Kolmanda paeva parastlounaks tuli mul rinda paris piim..jeemel kus alles tuli. Mul tulid kahekordsed Pamela Andersonid ette. Patrikcul silm saras ja mina olin uliuhke.. njaaa aga oli ka oma varjukulg. Piimapais ja valu ning kolme nelja kordne riide vahetus paeva jooksul. Haiglas olid super oed, haarasid mu rinna pihku ja naitasid kuidas beebile selle suhu lukkama peab ja olid uleuldse super toetavad. Nii nagu utlesid nii ka oli nagu oraaklid, et piim tuleb homme voi, et paari nadala parast on rinnanibudes valu vahem ...Nad jatsidki meid haiglasse viieks paevaks, et nii on  selge kas lapse kaal touseb ja et kas saan ikka asjale oieti pihta. NOh see haigla oli ka sunnitusjargne haigla, kus on seitse palatit hirmsuurte vannitubadega, teleka ja kolme kaigusliste lounatega.. mis oleksid ahkima pannud ka tugeva Eesti pollumehe Vorumaalt. Kuulsin, et uks hetk oli neil ainult uhes palatis ema oma beebiga olnud, motle, milline tahelepanu ja luks. minu ajal oli vist neli viis naist... nae Elsa arkas... teinekord siis jalle raagin:)

ei voi jah iial oelda iial

Juba 28 paeva saab emme oldud. Njaa, voin oelda, et olen oma sonu soonud, karastunud ja arenenud. Utlesin, et epiduraali ei vota... votsin. Raakisime Patuga, et laps luti ei saa. Kui ta paar nadalat tagasi oma soogitoru arrituse tottu suua ei saanud, rinnast keeldus ja ainult nuttis siis ainult lutt aitas tal imemisvajadust rahuldada ning rahuneda. Nutsin, kui kolmandal paeval parast Elsa sundi soovitasid arstid Elsale pudelist lisa anda, kuna ta ei paistnud ka 8 tunnise oise imetamise jarel kohtu tais saanud olevat. Mul parispiima ju veel ei olnud vaid ternespiim. Elsa vottis uhe lonksu ja sulitas luti suust valja. Ka praegu oleme andnud kaks korda minu oma piima Elsale pudelist. Ma lihtsalt pidin uleliigse piima valjalupsma ja ei tahtnud ju ara visata ja nii sai ka Patu kappa, kuidas see lapse sootmine kaib ja ta oli jube onnelik. Pudelist soi hasti ja rinnast soob ka hasti.
NOh kui nuud meessoost isikud mu blogi loevad siis voite nuud olgu varistada voi siis haigutada, et appi, et on ka millest kirjutada. Ausalt oeldes, oli ja on mul vagagi vaja teiste kogemustest oppida, et mis ja kus ja kuidas, sest raamat raagib uht, arstid teist ja kui sa oled varske ema siis on koguaeg kusimusi ja kuskilt ei oska leida ka vastuseid. Oma jargmises sissekandes uritangi oma imetamiskogemusi jagada akki laheb kellelgi vaja nagu mul oleks vaja lainud teiste kogemustest oppida

sunnitus

Laupaeval, 23 juulil laksime haiglasse jarjekordsesse kontrolli.. tahtajast olime juba ule tiksunud 10 paeva. Kaks paeva tagasi tegin veel matka Merilini ja emmega magedesse ja uks paev hiljem soitsime Alpi eelmaestikku koopaid kulastama. Lootsin, et ehk kiirendab see koik ka sunnitustegevust, ei midagi. mSelg natsa valutas ja koik. Proovisime labi pea koik nipid, et kuidagi sunnitama saada ise, tegin Patu oe juures aeda,saagisime puid ja luhendasime oksi ja kummardasin oma sada korda kull ara. Kodus on meil kolm korrust, tegin siis kumme korda ules alla kaks korda paevas. Patuga sebisime ka ilusti.Vurtsikat toitu proovisin ka aga ei midagi. Kardiogrammid ei naidanud mingit sunnitegevust, ehkki jah emaka kokkutombeid oli tihedamalt aga avatust ei mingit. Niisiis laupaeval laksime mu gunekoloogi jutule jalle.. ta nentis, et vett on, aga juba paksem tundub asi olevat ja et ikkagi kumme paeva juba ule ja ei ole midagi teha, tuleks esilekutsuda. Kuulsin ka sona keisriloige.Appi Appi. Ta utles, et noh vaatame, kas saame masinavargi kaima ja kas beebi ka seda valja kannatab, kui ei siis on jah vaike loige tulemas. Kohe juhendati mind uhte kontrollpalatisse, kus pandi kardiogrammi alla ja voeti vere ja uriiniproovid ja koik andmed minu, pere, haiguste ja palju muu kohta. Sealt saadeti Patu kohe minu ja beebi asjade jarele, mis juba autos ootasid ning edasi uhte sunnitus eel palatisse, kus mulle anti katte uks klistiirituub ja ulidesinfitseeriv kollane dushigeel. Klistiirikreemi soovitati sees hoida 10 mintsa.. kobisin siis wc-sse ning tegin nagu kasti, Patu luges valjas minuteid. Votsin end igaks juhuks alasti ning uritasin leida positsioone, kuidas seda geeli kauem sees hoida. Kolm minutit oli ok, koik hakkas sees mollama nagu oleks kolm kilo tooreid ounu ara soonud ja siis veel varsket lehmapiima peale joonud.. viskasin end porandale pikali ja surusin kannikaid kokku nagu ammaemand kaskis.. kui kaua veel.. 5 min on tais... ei joudnud rohkem. VIskusin suisa poti peale. UHHHH. Hea, et dush kohe otsa tuli. Sealt viidi mind kohe edasi sunnituspalatisse, kuna sunnitajaid oli vahe ning voimalus oli olemas. Seal pandi mulle kohe kittel selga ja kanuul katte ning kardiogramm toole. Istusin siis seal, lamasin ja hopitasin end pallil. Valud hakkasid tulema, kuid talutavalt ning sain isegi lugeda veel. Siis lasti mul pissipeatus teha ja natukene oma soolaveekotiga koridore mooda jalutada. Kell kolm vaadati avatust ning seda oli vahem kui kaks cm, mis arste natsa ohkima pani. Patu saadeti sooma ning mul tehti looteveekott katki ning suurendati emaka kokkutombeid soodustavat ravimi kogust mu veenis.Natukese aja parast hallsid valud ja mitte nibinnabin valud vaid ilusad korralikud, poole min vahedega. Ammaemand toi ei tea miks kohe puki jalad ning tahtis mu jalad neisse panna ja seljatugi lasti ka horisontaali. Sel hetkel oli see uks halvimaid asendeid minu jaoks maailmas ning peale 10 min palusin patult, et ma enam ei saa ja et ehk saaks ta minna ja paluda ammaenda mind sellelt struktuurilt maha votta. Patu oli vapper, ta oli juba enne minu poolt ettehoiatatud, et raakimine hobe viakimine kuld ning ta tegi mulle mashaazi ja sormede vahele valuvotteid. Mul oli suur tugi, et ta lihtsalt minuga oli. Valud laksid jarjest suuremaks ning ma uritasin valud hingamisega leevendada. Alguses see isegi aitas. Surusin istes kaed madratsisse ja hingasin . Motlesin, et akki suudan ka olla nagu need indiaanlased Winnetou raamatust, kes piinamise all olles ning suuri valusid tundes ikkagi vaenlaste ule nalja heitsid ning valupiuksugi ei teinud. Sellega sain hakkama.Valud laksid jarjest suuremaks ning puhke sekunditel tegin mikrouinakuid. Hasti raske oli leida head asendit, kuna ma olin vootatud  rihmadega, mis mootsid beebi sudamelooke ning minu emaka kokkutombeid. Mul polnud kuskile poorata ega asendeid muuta. Istusin vaid ratsepistes ja surusin kasi madratsisse.. Kell kuus moodeti avatust ning see oli vaid kolm cm, kui sedagi. Kusisin, et kaua umbes veel minna voib. Uks cm uks tund arvatavasti, kuna on esilekutsutud ning ka beebi pole taielikult alla vajunud.. Selleks ajaks olid mul juba meeletud valud.Ma uritasin moleda, koigile vapratele emadele enne mind kes on sunnitanud aga ma olin juba super vasinud ja valud tulid imevaikeste vahedega. Kui veel nuud 5-6 tundi samamoodi jatkata siis olen ma lopuks nii vasinud, et ei suudagi ise sunnitada ning beebi kah vasib mu sees ning tehakse keiser. Ma nii tahtsin ju ise sunnitada. Vaatasime Patuga uksteisele otsa ja ma kusisin epiduraalisusti.Voi mis ma kusisin, see oli rohkem nagu momin sest ma ei suutnud raakida enam. Patu saadeti ara sooma ning tuimestaja tuli 5 min parast..Mulle kleebiti ule selja ulatuv  suur plaaster ning pahe pandi vorkmuts.. tuimestaja pesi end hoolega ja valmistus kui operatsiooniks.. Nuud tuli mul ka uks ai juba ule huulte, kuna valud laksid aina suuremaks. nagin vaid patu valget nagu, kui ta ukse taha tosteti.30 minuti parast sain juba pisut kergemalt hingata ning ka silmad juba lahti teha. Patu lubati ka tagasi palatisse.. Valud kull jaid aga need olid kontrollitavad ning kartsin jubedalt, et ei tunne enam oma alakeha aga sain ilusti jalgu liigutada ning ka keha. Tundsin isegi veel Elsat enda sees liigutamas. Ta oli siiani super hasti koik ule elanud.. tugev suda, utlesid arstid. Minule oli algusest peale keelatud igasugune sook, isegi vesi. Koik tuli voolikuga. kardeti et hakkan oksendama. Meil oli siis uks veesprei kaasas ning seda voisin endale nakku ja suhu pihustada. Palusin Patult uhte barbarissi karamelli, mille teadsin oma kotis olevat aga patu tegi karmi nao pahe ja andis mulle uhe natsu suhu, mis ka tegelikult natukene aitas. Ise seletas, kuidas ta just kahku mcdonaldsis kais.SElleks ajaks oli mul juba joudu teda kolaka andmisega ahvardada, kui vaid voodist tousen.Niimoodi tiksusime siis kuni kella 23 00 ni. Ammaemandad vahetusid ning nuud tegeles meiega nooruke Marie Charlotte, kes kontrollis mu avatust.. ja nagu jah nad utlesid alguses uks cm uks tund. Patu tegi kiirvisiidi koju, et teised riided rabada ja natsa suua mulle parastiseks.Minu  gunekoloog kais ka vahepeal labi ja utles, et avatust on juba 7 cm. Tundsin ilusti, kuidas valud laksid ulevalt allapoole ning Elsa pead.Kell uksteist utles ammaemand, et ehk pool tundi laheb veel aga siis vaatas monitoori ja hakkas kahku sebima. Mul pandi jalad  pukile ning lasti laud alla, ei olnud siis juttugi erinevatest sunnitusasenditest.. Gunekoloog tuli kahku kohale ning utles, et hakake pressima, kui kokkutomme tuleb, et kolm korda peaksin pressima kokkutombe ajal. Votsin siis kopsud viimseni ohku tais ja pressisin nii, et hing valjas.. ja kurgus hakkas vilistama.. lopuks oli juba tunne, et kas ma ikka pressin ka voi hoian ainult hinge kinni.. patu hoidis katt. Neli emaka kokkutommet , igas kolm pressimist ja elsa vupsas valja. Olg oli tal enne veel kuskile kinni jaanud, ning mulle tehti loige.Sah, Elsa mulle kohu peale ja ta tegi uhe kraaksatuse ja jai siis ootavale seisukohale.  Korraks tundsin ka nabanoori ja Patu loikas selle kahku labi. GUnekoloog naitas mulle ka platsenta ule mu harkis jalgade ara ja plots prugikasti.Elsale ma ei saanud seal oma juhtmete kules talle kohe rinda anda. Patu ploksis paar pilti ja siis lastearst arvas, et aeg on lapsuke puhtaks pesta.. patu utles, veel enne ara minemist, et ta ei lase hetkeksi Elsat silmist ja kaitseb teda koige vastu. Ta arvas, et selles haiglas on suured ruumid 50 beebiga, kuhu Elsa kaduda voib. Mind ommeldi kokku. Nagin labi tugeva valguse, et arst narib natsu ja tirib niiti uhest mu osast teise. Hea et veel mingi rokilaul taustaks ei  kolanud. Kuus pistet sain ja siis pesti mind puhtaks ja kallutati ulespoole et ka naeksin, mis kus.. Elsa toodi tagasi ja koik oli super.. Riided, mis me talle toime, olid jube vaikesed ja patu kappas palatisse uute riiete jarele. Elsale tommati sokk pahe ja pandi uhe vettpidava lina sisse ja mulle sulle. Jaime siis kolmekesi kaheks tunniks uksi, kontrolli. Me olime jube vasinud ja naljased. Sonumeid tuli riburada ja me olime Patuga natsa deliiriumis koigest. Kella kahe paiku karutati mind palatisse, kuigi soovisin ise minna. Toodi ka uks jogurt ja ounapuree ja narisime emme tehtud singi voileiba.. aga ma olin nii vasinud et pea kukkusin. Patu keeras end porandale madratsile, mina andsin Elsale veel piima, panin Elsale Patu higilohnalisse sargi paitsisse, issi lohn ikkagi ja siis vajusime koik unne.