GEP versus GFP

Vaatasin eile ETV arhiivist No etendust" Garjatshije estonskije parni"...Mul polnud aimugi, kuidas ma tegelikult Eesti teatrit igatsen. Oed ja ema raagivad, kuidas litsuvad uhelt etenduselt teisele: Vanemuisesse, Linnateatrisse, Draamateatrisse, Ugalasse, NO-sse...Ega kui kaua aega pole nainud ja side on pisut katkenud siis ei oskagi kohe jubedalt igatseda...aga nuud nagin seda etendust ja vaatasin tana teist korda kohe veel.. sulg nii tilkus ja ei tahtnud kohe uhtegi repliiki korvust lasta.
Etendus jattis muidugi jalje..Olen ju minagi see, kes ei ole vist osanud hinnata Eesti mehe olemust ja hinge...Leidsin Prantsuse mehest seda, mida otsisin.Nuud olen vist kah maha kantud. AGA a ju jatsin oma nime alles ja ma nii tahaks, et minu lapsed raagiksid seda minu keelt ka ja oleksid minu meelt.Ma juba tean juba laste nimesidki:Terje, Helju... aga siin haaldatekse neid Terze, Helzu...ja mul suda kurbust tais..aga panen ikkagi..kull ara opivad.. minu nimega on ka sada sekeldust olnud.. ja hakkama on saadud. ega me ikka uks normaalne pere pole, oleme raskem ja huvitavam.. ja mitmerahvuslik.

Aga see on oige et kui naisel on neli last ja pole aega tooalast karjaari edendada siis on peavangutamist kull..et kuidas siis nii ja naisel lasub suur suutunne olgadel, et nae peetakse koduseks kohvijoojaks ja ajakirja lugejaks aga tegelikult pole aega isegi juukseid siluda, hommikusooki suua ja naine olla... lapsed on see, mis terve aja taidab. Soovitan soojalt lugeda jargnevat "Pere ja Kodu" artiklit "Uks paev proua imelisega" http://www.perekodu.ee/artikkel.php?id=22172

Mul on nii hea meel, et on veel naisi, kes on kui mina ja kes mind moistavad ja mu hala kuulavad, nou annavad ja positiivsed on. Pere on, kodu on, too on, tervis on..kull ka lapsed tulevad.. koik on ju hasti ja meil on nii palju haid inimesi umber. Mis saaks valesti minna?

hommikusoogid ja ooted

Peredes, kus tootan, on vaikelaste tavalisim hommikusook pudel magusat kakaod. Pudel on ka veel kuni viie-kuue aastastel. See ongi koik ja lasteaeda, kooli... Varem arvasin, et mis jama on? Lapsed ei saa ju paeva alguseks vajalikku energiat niimoodi katte, hambad rikub ka nii ara. Siis kuulsin, et iga vanemal on kord kahe nadala jooksul kohustus viia algkooli oma lapse ruhmale hommikusoogi ja lounavaheline oode. Nagin uhte sellist, pakk ulimagusaid shokolaadi, riisi ja mee krobinaid ja piim.Jeemel. Eks jah reklaamid siin pasunadavad kogu aeg kui palju vitamiine ja rauda ja susivesinikke neil on ja kui palju laps neist energiat saab, kuid nad on küll hästi kiudainerikkad, aga ka magusad ning küllalt rasvarikkad, vitamiine ega mineraalaineid need ei anna. Peale selle koik need suhkrustatud piimad, shokolaadikihiga ulimagusad kupsised, Kinderi produktid- reklaamid raagivad ainult sellest kui kasulikud nad laste tervisele on ja vanemad ostke ostke..Mul hakkavad hambad valutama

Kui Prantsusmaale elama tulin siis eks ikka prantslaste hommikusoogi harjumused mind pisut kohutasid. Isegi taiskasvanu laual troonivad magusad kupsised, nutella, vahvlid, koogikesed, krobinad.. joogiks magus tee, piimakohv voi kakao.Mul sisikond niii igatses juustuvoileiva ja pudru jarele. Olin vabatahtlikuna ainuke, kes sai endale oranisatsiooni toiduraha eest endale poest natuke eriparasemat ja kallimat muretseda. Naiteks kaerahelbeid, mis siin on suhteliselt ebatavaline ja poes kallim kui krobinad. Patu sobrad on mulle oelnud, et nad ei kujutaks ettegi hommikul midagi soolast ja rasket suua. Niimoodi meil pole ju lounaks koht tuhi? Jeemel, ometi kulutab inimorganim koige kiiremini just hommikusoogi ning tavaliselt lounaajaks oleks uut kohutait vaja. Ehk on see ka lihtsalt soltuv sellest, kust tuleme ja elame. Kui Eestis ikka putru ja leiba ei soo siis kuku enne lounat pikali, energiat on ju vaja. Kulmas kulutab keha seda ka ju rohkem. Siin voib jah uhe nutellasaia ja kohvi peal ehk lounani vastu pidada. MIna mitte. Patu on minu soomisharjumusi hakanud tasapisi ule votma. Soob ka mune ja juustuleibu hommikuks ja putru.. viimast ehk vahem, kuna ta lihtsalt pole harjunud. SElles oleme kindlad, et meie lapsed harjuvad siiski maast madalast hommikuputrudega,jogurtit voi leiba korvale ja mahla.

Kuigi vahest mind vaevab akki ma ei tohiks nii.. see on ikkagi Prantsusmaa ja meie lapsed on ju ka poolenisti Prantslased ja kooli ma ju taisteraleiba ja kaerahelbe putru kaasa ei pane.. Akki surun liiga Eestit ja seega ka oma mina peale? LAhen napsan nuud kulmakapist selle magusajutu paele uhe sproti.Mmmmmmm:)