Eestis 2015

Tohutult tore oli Eestis olla. Vaga raske oli tagasi tulla. Lastega kujunes vaga kindel ja samas nii vaba rutm sisse. SIlmad lahti, koogis Gabrieli abiga tuli ahju alla, veed kastrulites sooja, kohvivesi keema, voileiva materjal lauale. Pesumasin tuhjaks, uus sisse. Laste Reedule ja Tonule voi koomas tadidele kaela saatmine. Aknad lahti. Kasvuhoonest tomatit ja kurki, aiamaalt tilli, basiilikut, rohelist sibulat ja vaarikaid.. Jalad pagan jalle on sitased.. ega need kroksud kastet pea ja kui tolm ka sisse sahiseb on sitt mis sitt:) Mina pesen and vahemalt koogis kraaniakausis kohe ara aga mu vants laseb paev labi igalpool paljajalu ringi, vajub siis akaste mudaste-rohuste jalgadega kooki, puhib nad ilusti koogivaipade sisse puhtaks ja vajub elutuppa haalekalt ohates kirgede tormi voi mis ta nuud oligi vaatama. Ai kuidas vahest ajab keema. Hea et meil nuud pesumasin majas oli. Terve puhhkuse undas. Ema juba kusin, et mida ma kull pesen... Kust ma neid asju kull elian. Pesumasinal leidsin huvitava ECO programmi, mis muide !!!!! muide peseb 3 tundi ning 24 minutit. vot!!!  Kraamisin sel suvel koik katusealused ara, kuhu vanaema oli aastatega kogunud kottide,kastite, nutsakute ja vorkude viisi longu, paelu, noore, lukke, riiderabalaid, rabalaid ja rabalaid pluss vanu voodiotsi, uksi, toole,laudu, suuski, Lenini kogutud teoseid, omatehtud kirsilikse ja notsikuid lilleseemnete ja hanerasvaga. KOlm nadalat kraamisin ja tonna toin raudselt lokkesse ja viisin taaskasutusse ja prugimaele. Olin permanentselt tolmu ja saepuruga kaetud. Esimesel paeval tiirutas vanaema mu laheduses pidevalt ringi, et kus ta varandus nuud pannakse ja kui mind laheduses ei olnud siis tombas veel mitte polema pandud lokkest vajalikke asjakesi valja ning lohistas pesukooki, mille tadi varsti kohe peale seda ka omakorda lagedaks loi. Lopuks loi vanaema kaega ja leppis, et nii ongi. ladusin koik ta kangad ja ilusamad kaltsuvaiba ribad , longad ja tavikud uhte suurde kappi ja kasti.
Lapsed samal ajal leelutasid mooda ilma ringi, voi magasid voi soid voi ujusid tadidega voi lugesid raamatuid, mangisid ja vaatasid multikaid. Poole paevast istusid nad aiamaal, kus soid koike, mis nappu sattus. Eks seda oli naha ka mitmel paeval pisi-Gabrieli kakast, mis ta siis ikkagi hinge alla oli pannud ja sisse ahminud:) Autolahvkalt said nad jaatis ja kalja ning teel koju pandi just maanteele uut katet ning lastel oli vaja varske torvaga nikerdada ning lopuks oli ka jaatis torvane ning kroksid ning silmnaod.
Tagasi oli raske tulla. Meil oli sada kilo pakke, Elus pole nii palju olnud:) ja Gabriel sai lennujaamast kohuhada ja oli vaga hale ja nuttev kogu. Aitahh sellele pikale, blondile Eesti mehele, kes meile uhes Frankfurdi lennujaamas soogikohas soetablette pakkus, mida me kull oksehadas G anda ei saanud. Tosiselt kena tegu. Kui Lyoni joudsime pool 11 siis toppisin lapsed pidzaamadesse ja Patu jooksis pakkidega nagu see vibalik filmis mehed ei nuta, et uhe kohvriga ette ja ja siis jooksuga jargmistele jarele. Pidima saama oma saja paki ja hadiste lastega lennujaama bussile, mis meid oleks oigesse parklasse soidutanud. Buss oli vaike ning reisjaid ning kotte palju. Bussijuht eksis ara ning tegi umber parklate kaks tiiru enne kui matsu valja jagas kus ta on. Lopppeatuses pandi meid maha ning lapsed jaid nutsakusse mu sulle ja kaissu magama seal bussijaamas ooteputkas. Patu jooksis auto jarele, mida ta bussijaama taha kuhugile lahemale parkida sai ja siis hakkas raskeid kotte edasi tagasi hiivama. UUs buss uue rahvaga tuli ette ja koik vaatasid ming vaga kaastundliku ning mureliku pilguga; Lastel olid Lotte pidzaamad seljas. Palavikus ja haige G uhe kae all ja Elsa rootsakil oma hundi Uuga teise kae all. Patut polnud silmapiiril ning koi, kotid olid juba ara viidud. Kohe tuli uks naine kusima, et utlesin ausalt, kas kuidagi ta ikkagi aidata ei saa, et kas ikka toesti. Nagin vist toesti mahajaetud valja seal oos. Patu aga tuli kapates, selg higine ja viimne voitlusvaim sees, et tema pere  ja nuud saab koik korda. Naine laks minema mitu korda siiski ule ola tagasi vaadates. Huvitav, mis olkes juhtunud, kui oleksin kae valja sirutanud ning ule huulte sosistanud. Appi, me oleme kohukestest ja Eesti smuutist lagedad. Aga ma ei tahtnud Patut narvidel rohkem mangida. Lapsed kukkusid koheselt talveunne, kui ennde seljad autotoole puudutasid. Mina tahtsin vaid nutta. Kodu ja pere ja suguvosa ja sobrad jaid niiii kaugele ja ma tundsin end vaga kurvalt. Patule ma seda vamja ei naidanud, ei tahtnud teda kurvastada