Mida peale hakata ajaga, mida on jalaga segada. Nautida vaba hetke, teha oma lemmiktegevusi- kupsetada, lugeda, joonistada, kaija jooksmas, magada vahest ennelounani, tunda roomu oma lahedastest.
Mida aga teha vaba ajaga, mis on kui peale sunnitud. Olen prantsusmaal elanud juba ule aasta, neist pea neli kuud juba koos Patrickuga. Kuna siia tulles ei oodanud mind ukski tooandja suli pakkumisi tais siis on mul endal tulnud siinsesse tooturgu sukelduda. See on arvatust ikka palju raskem.
Hommikupoolik algabki kohalikke tooturgu holmavate interneti lehekulgede lappamisega. arkan siis kui teine pool lahkub nii seitsme paiku. sobivad kuulutused valja nopitud, cv-d , motivatsioonikirjad malupulgas jooksen 1.5 km kaugusesse asuvasse poodi, mis pakub ka valjaprintimis teenust. korvuti veinipudeli siltide ja suurte uksikasjaliste ehitus plaanidega trukitakse valja minu nii vaiksena tunduvad dokumendid, mis holmavad tegelikult ju terve minu elu tegemisi. Ruttu nuud algkirjad alla ja umbrikusse. Postkastid jaavad tee peale.
Ja mis nuud? napin kotipannalt, ma pole eriti poode kulastav inimene ja raamatukogu on ka veel ju kinni. Kaua see noudepesemine ja lillede kastmine ikka aega votab. Ma kohe ei oska koduperenaine olla. Piinlik on jalad seina peale visata ja raamatid lugeda kui Patrick teeb 10 tunniseid toopaevi. Mina ju hetkel pere rahakotti ei taida aga kasulik tahaks ikka olla.
Patricku vanematel on suur aed, kus kasvab tosinkond metsikut kirsipuud. Keegi marju nende hapususe tottu ei soo. Mulle laksid kull, tegin hulga moose ja mahlasid sisse.Vanemad soitsid roomuseguse ahmasusega mooda poode ringi, varustamaks mind suhkuru ja purkidega. Teiseks ullatuseks oli neile, kui palusin uhe kulakiriku korval platsil peatuda sest olin marganud suuri oisi tais parnapuid. patricku isa Alain tuli mulle kohe appi. Seisis seal 68 aastane harrasmees kollane kilekott napus ja painutas mulle oksi. Talle oli nii kummastav , et keegi veel midagi sellist teeb. Tema korjas kuldseid parnaoisi viimati kui oli kuue aastane:)
Ma lihtsalt olen oma peas keerutanud seda motet, et kuidas leppida teadmisega, et sa ei saa hetkel midagi rohkemat teha, kui juba teed, annad ju endast parima. Kas ikka annad?
See on ju tegelikult perele(ka mul on nuud ju pere, kull veel kaheliikmeline aga ikkagi) tahtis,et koju tulles keegi juba ootab ees. Keegi, kes on hoolitsenud sooja soogi ja ohkkonna eest.Maletan veel ise, kui emme vaikese oega kodus oli, kui hea oli uksest sisse astuda, teades, et ta on seal, kusib kuidas paev laks ja aitab vihmamarjad riided kuivama panna. Kas mul oleks aeaga seda pakkuda, kui oleksin tool ja kas ma oleksin siis onnelikum. Vaesem ehk kull:)
Tootasin Rootsis aasta aega tegevpoliitikute peres lapsehoidjana. Peres kasvas kolm last, kes enamus oma ajast minuga koos veetsid. Vanemad olid too tottu tihti ara. Lapsed nagid neid enne kooliminekut ja magamaminekut. Uhel ohtul pereemaga aupairindusest vesteldes seletas ta , et on vaga onnelik olemaks ema kolmele lapsele aga ta on sama onnelik tehes oma tood. Ta olevat ju selle nimel nii palju aastaid ulikoolis oppinud , et end valitud erialal teostada ja isiklikku rada mooda kaija,kas ta polevatki seda n o too-onne siis ara teeninud?
Kristi, minu vanem ode on neljandat aastat kahe vaikese mudilasega kodus. Uhes oma kirjas kirjutas ta nii.
" Ega lapsed pole ka ju niisama iluks vaadata, nendega on ikka paris palju tegemist ka. Ma ei saa neile voib olla lubada reise Taisse ja Tenerifele aga ma luban neile samasugust lapsepolve nagu mul oli, ikka koige paremat. Teen neile kisselli ja pannkooke, tassin nattipidi metsa, teen koik loomahaaled raamatus jarele ja ei sakuta neid juustest, kui poriseks saavad voi midagi katki laheb. Tuhja neist asjadest, tanapaeval ongi inimesed pidevalt rahuldamata isus igasuguste asjade jarele ja unustavad oma sundimata lapsed taitsa ara, parast on juba hilja."
Mul on hetkel nii hea meel, et ma tema kirja uuesti ule lugesin, see andis ikka nii palju joudu ja head motlemist. Lahengi nuud linna taha metsa raudrohtu korjama, hea hiljem teed teha. Patricku odedel oli hiljuti nii paha koha, saingi kohe heade omade asjadega aidata. Vanaema pani viimane kord Eestis kaies ka hanerasva-saialille kreemi kaasa, see on ka juba koik laiali jagatud:) Votan igaks juhuks ka plastkarbi kaasa, poldmarju on nii palju, et mustab kohe ja keegi ei korja, teen ohtuks purukooki. Nii hea kui Patrickut esimese asjana koju tulles koogi-moosi lohn kallistab:)
