"Küll sul veab, elad Prantsusmaal!! Kuum, vein, avatud inimesed, kultuur, vali ainult!! Ma hakkasin siin juba vaikselt juuni alguses kôrbema:) Lastest oli eriti kahju, neil olid ju pärastlôunased tunnid saunkuumas klassis. Osad vanemad siis tulid hommikul, ventilaatorid kaelas, kooli. Ega nad suurt ei aidanud, ajasid sooja ôhku ringi. Mina tegin oma tunnid koridoris, kus pôrandat katsid kahhelkivid ning kivist treppidel.Paaril päeval oli temperatuur 40 ligi. Onneks on siin ôhk suht kuiv nii et kuumus ei tundunud tappev. Kui mu suur suguvôsa juuli alguses siia nädalaks kolis siis olid kôik ikka väga hirmul, kuidas kuumuses hakkama saadakse. Öhukuivus päastis päeva. Kui 15 juulil Eestis maandusime, oli südaöösel 12 kraadi sooja. Kuidas ma seda nautisin! Järgnevad päevased 22-23 kraadi olid nii mulle kui ka lastele täiesti mônulemise kraadid:D Ma ütlen, et meie oleme ühed kliimapagulastest:) Mulle meeldib endale sooje kampsuneid selga ajada ja pehmeid sokke ööseks jalga tômmata. Just viisin lapsed kooli ja ajasin paksu kampsuni selga. Sobranna ahhetas, et issake oues on ju 24 kraadi ja päike. Mis nüüd siis. "Aga tuul on ju pôhjast!!!"
Veini koha pealt ega küll, tundub, et vanaisa alkohooliku geen voib minus üks päev vâlja lüüa, eriti Prantsusmaal olles. Eestis tühi maa, joo ise kui tahad aga siin - tôstad külma, veespiiskadega kaetud valge veini pudeli külmkapist välja. Pudelile lööb kohe udu peale. Patrick punnivinnib "plops" korgi pealt ja "vhsssssss" klaasi. Puht alkohooliku jutt:D Vanaema toppis kunagi pudelid kirsse täis ning kallas sinna suhkrut ja viina peale ning pani akna vahele päikese kätte laagerduma. MMMMMmmagusad kirsid, kust mina pidin teadma, et seal viin peal on!? Nôksa huvitava maitsega nad olid aga MAGUSAD KIRSID môtelge. Nii minu bomshi tee arvatavasti peale hakkaski:D Prantsusmaal müüakse aianduspoodides spets viina, mida siis marjade peale valades liksiks saab ûmber muuta. Siin kutsutakse seda "D'eau de vie" - Eluvesi - Voila!! Igavese elu saladus on lahendatud.. jooge 40 protsendilist Eluvett.
Prantslastest hakkan ma ka iga aastaga rohkem aru saama. Oleks ka aeg!!!! Varsti saab siin juba 12 aastat oldud. Arvad küll, et avatumad inimesed, kergem sidemeid luua... vist täiesti oleneb. Enne maja ehitamist tehakse krundile kahemeetri kôrgune kiviaed ümber. Äkki see ûtleb juba midagi. Viisakas ollakse igaljuhul, rohkem kui Eestis, vahemalt sônaliselt. Tere, aitäh, vabandust, vabandust veelkord, palun, vabandust veelkord, aitâh.... jne. Aga noored mehed sind enne uksest sisse ei lase, oma kotte tassib igaüks ise ning istet ei anna keegi... Need, kes on sundinud rohkem kui 60 aastat tagasi vastupidiselt pakuvad istet, isegi vanahärrad, kellel kepid toeks, utsitavad enda ees uksest sisse minema, kuni nad ust lahti hoiavad ... ma arvan, et 68 aasta emantsipatsioon, feministlik liikumine, vôrdôiguslikus muutis ka päevapealt suhtumise naistesse. "Mida pekki, ma saan ise ukse lahti, arvad, et ma ei joua voi!!!" Hetke noored on (KHM KHMM - mitte koik) oma vanemate poolt nii pehme maandumise iga asja puhul endale alla saanud, et nad ei saa enam aru, et midagi valesti on. Nûûd mul vist läheb teema nii pôôsasse:D
Elsa käib teises klassis ning huvitav, huvitav just esmaspâeval on 1/5 klassist kôhu-peavalud ning suur väsimus. Mis opetajal muud ûle jaab, kui laseb neil siis pea koolikottidel laua all puhata. Ja neid samu lapsi nâen ma peale kooli niimoodi jooksmas ning trallimas, et tahaks küsida, kus pagan te nii head simuleerimist ôppinud olete. Vanemad ütlevadki, et aga nad ongi väikesed ju ja väsimus tuleb nii kiiresti... laupâeval nâgin neid lapsi samal ajal, kui minu omad juba kaks tundi maganud olid, ikka veel vanematega kûlast, restoranist tulemas. "Ahh lapsed peavadki vanemate tegemistega adapteeruma, muidu ei saakski ju kuskile". Esmaspâeval on lapsed nagu pôhukotid tunnis. Tibulinnu on väsinud. Ausalt, vahel ma vaatan, kuidas lapsed oma vanematest ûle astuvad. Vâike ohe ning jalgade lohistamine ja las emme ise kraamib, laps peab puhkama ja veel parem koos multikaga ja shokolaad annab ainult joudu ning sisaldab D-vitamiini. ARRRRRGGGGHHH ôudne, kui ilusti siin lapsed vanemaid ûmber sorme mässivad. Huvitav, kas Eestis on ka nii?
Elsa käib teises klassis ning huvitav, huvitav just esmaspâeval on 1/5 klassist kôhu-peavalud ning suur väsimus. Mis opetajal muud ûle jaab, kui laseb neil siis pea koolikottidel laua all puhata. Ja neid samu lapsi nâen ma peale kooli niimoodi jooksmas ning trallimas, et tahaks küsida, kus pagan te nii head simuleerimist ôppinud olete. Vanemad ütlevadki, et aga nad ongi väikesed ju ja väsimus tuleb nii kiiresti... laupâeval nâgin neid lapsi samal ajal, kui minu omad juba kaks tundi maganud olid, ikka veel vanematega kûlast, restoranist tulemas. "Ahh lapsed peavadki vanemate tegemistega adapteeruma, muidu ei saakski ju kuskile". Esmaspâeval on lapsed nagu pôhukotid tunnis. Tibulinnu on väsinud. Ausalt, vahel ma vaatan, kuidas lapsed oma vanematest ûle astuvad. Vâike ohe ning jalgade lohistamine ja las emme ise kraamib, laps peab puhkama ja veel parem koos multikaga ja shokolaad annab ainult joudu ning sisaldab D-vitamiini. ARRRRRGGGGHHH ôudne, kui ilusti siin lapsed vanemaid ûmber sorme mässivad. Huvitav, kas Eestis on ka nii?
Prantsuse kultuurist ma ei joua rääkida:D Lugesin Jaan Koorti päevaraamatu läbi ja sain Eesti kunstist ning ajaloost jälle ühtteist teada:)
Pilt on selleaastasest esimesest koolipâevast. Me olime ainukesed, kes end Eesti kombekohaselt lille lôid ja ôpetajatele ka lilli tôid. Elsa meesôpetajast klassijuhataja oli eriti meeldivalt ûllatunud:)Siin ju meestele lilli keegi ei too. Loodan, et kimp on kuskil nuud malestuseks, kui ESIMENE, kuivama pandud.




