Uus on ikka uus ka septembrikuus

"Küll sul veab, elad Prantsusmaal!! Kuum, vein, avatud inimesed, kultuur, vali ainult!! Ma hakkasin siin juba vaikselt juuni alguses kôrbema:) Lastest oli eriti kahju, neil olid ju pärastlôunased tunnid  saunkuumas klassis. Osad vanemad siis tulid hommikul, ventilaatorid kaelas, kooli. Ega nad suurt ei aidanud, ajasid sooja ôhku ringi. Mina tegin oma tunnid koridoris, kus pôrandat katsid kahhelkivid ning kivist treppidel.Paaril päeval oli temperatuur 40 ligi. Onneks on siin ôhk suht kuiv nii et kuumus ei tundunud tappev. Kui mu suur suguvôsa juuli alguses siia nädalaks kolis siis olid kôik ikka väga hirmul, kuidas kuumuses hakkama saadakse. Öhukuivus päastis päeva. Kui 15 juulil Eestis maandusime, oli südaöösel 12 kraadi sooja. Kuidas ma seda nautisin! Järgnevad päevased 22-23 kraadi olid nii mulle kui ka lastele täiesti mônulemise kraadid:D  Ma ütlen, et meie oleme ühed kliimapagulastest:)  Mulle meeldib endale sooje kampsuneid selga ajada ja pehmeid sokke ööseks jalga tômmata. Just viisin lapsed kooli ja ajasin paksu kampsuni selga. Sobranna ahhetas, et issake oues on ju 24 kraadi ja päike. Mis nüüd siis. "Aga tuul on ju pôhjast!!!"

Veini koha pealt ega küll, tundub, et vanaisa alkohooliku geen voib minus üks päev vâlja lüüa, eriti Prantsusmaal olles. Eestis tühi maa, joo ise kui tahad aga siin - tôstad külma, veespiiskadega kaetud valge veini pudeli külmkapist välja. Pudelile lööb kohe udu peale. Patrick punnivinnib "plops" korgi pealt ja "vhsssssss" klaasi. Puht alkohooliku jutt:D  Vanaema toppis kunagi pudelid kirsse täis ning kallas sinna suhkrut ja viina peale ning pani akna vahele päikese kätte laagerduma. MMMMMmmagusad kirsid, kust mina pidin teadma, et seal viin peal on!?  Nôksa huvitava maitsega nad olid aga MAGUSAD KIRSID môtelge. Nii minu bomshi tee arvatavasti peale hakkaski:D Prantsusmaal müüakse aianduspoodides spets viina, mida siis marjade peale valades liksiks saab ûmber muuta. Siin kutsutakse seda "D'eau de vie" - Eluvesi - Voila!! Igavese elu saladus on lahendatud.. jooge 40 protsendilist Eluvett.

Prantslastest hakkan ma ka iga aastaga rohkem aru saama. Oleks ka aeg!!!! Varsti saab siin juba 12 aastat oldud. Arvad küll, et avatumad inimesed, kergem sidemeid luua... vist täiesti oleneb. Enne maja ehitamist tehakse  krundile kahemeetri kôrgune kiviaed ümber. Äkki see ûtleb juba midagi. Viisakas ollakse igaljuhul, rohkem kui Eestis, vahemalt sônaliselt. Tere, aitäh,  vabandust, vabandust veelkord, palun, vabandust veelkord, aitâh.... jne. Aga noored mehed sind enne uksest sisse ei lase, oma kotte tassib igaüks ise ning istet ei anna keegi... Need, kes on sundinud rohkem kui 60 aastat tagasi vastupidiselt pakuvad istet, isegi vanahärrad, kellel kepid toeks, utsitavad enda ees uksest sisse minema, kuni nad ust lahti hoiavad ... ma arvan, et 68 aasta emantsipatsioon, feministlik liikumine, vôrdôiguslikus muutis ka päevapealt suhtumise naistesse. "Mida pekki, ma saan ise ukse lahti, arvad, et ma ei joua voi!!!"  Hetke noored on (KHM  KHMM - mitte koik) oma vanemate poolt nii pehme maandumise iga asja puhul endale alla saanud, et nad ei saa  enam aru, et midagi valesti on.  Nûûd mul vist läheb teema nii pôôsasse:D
 Elsa käib teises klassis ning huvitav, huvitav just esmaspâeval on 1/5 klassist kôhu-peavalud ning suur väsimus. Mis opetajal muud ûle jaab, kui laseb neil siis pea koolikottidel laua all puhata. Ja neid samu lapsi nâen ma peale kooli niimoodi jooksmas ning trallimas, et tahaks küsida, kus pagan te nii head simuleerimist ôppinud olete. Vanemad ütlevadki, et aga nad ongi väikesed ju ja väsimus tuleb nii kiiresti... laupâeval nâgin neid lapsi samal ajal, kui minu omad juba kaks tundi maganud olid, ikka veel vanematega kûlast, restoranist tulemas. "Ahh lapsed peavadki vanemate tegemistega adapteeruma, muidu ei saakski ju kuskile". Esmaspâeval on lapsed nagu pôhukotid tunnis. Tibulinnu on väsinud. Ausalt, vahel ma vaatan, kuidas lapsed oma vanematest ûle astuvad. Vâike ohe ning jalgade lohistamine ja las emme ise kraamib, laps peab puhkama ja veel parem koos multikaga ja shokolaad annab ainult joudu ning sisaldab D-vitamiini. ARRRRRGGGGHHH  ôudne, kui ilusti siin lapsed vanemaid ûmber sorme mässivad. Huvitav, kas Eestis on ka nii?

Prantsuse kultuurist ma ei joua rääkida:D Lugesin Jaan Koorti päevaraamatu läbi ja sain Eesti kunstist ning ajaloost jälle ühtteist teada:)

Pilt on selleaastasest esimesest koolipâevast. Me olime ainukesed, kes end Eesti kombekohaselt lille lôid ja ôpetajatele ka lilli tôid. Elsa meesôpetajast klassijuhataja oli eriti meeldivalt ûllatunud:)Siin ju meestele lilli keegi ei too. Loodan, et kimp on kuskil nuud malestuseks, kui ESIMENE, kuivama pandud.

Säärrejooks

Ma eile vist mainisin midagi riietusest, et Pr naised kandvat vahe seelikuid ja kleite. Ma hakkasin motlema, et pekki jee.

Kui motlen oma siinsete sobrannade peale voi ka Patu odede peale siis ei ole ma uhelgi neist seelikut seljas nainud, kleite olen, vist ja siis olid need talvel sellised kootud kamside moodi retuusid alla ja suvel sellised hamed polvini. Mina kain siin naksikate,(Elsa utleks, appi emmel pessu paljas) kleidikestega ringi..Oli Eestis see utlus et mida vanem eit seda roosam kleit. See olen mina:) Luhikesi teksapukse olen kull nainud aga siis on ka saarejooks olnud. Kui suurus ule 40 jookseb siis on luhikeste riietega siin  kööga. Meie linnas ei monita keegi naisi ja naised ei tunne end ahistatuna, kui kannavad luhikesi kliete, seelikuid, nagu  ehk Pariisis voi Lyonis. Seal on toega asi vaga mäda ning lihtsalt ei juleta sest solvangud ja kasi tagumikul on vaga kiired tulema. Meie linnakeses on ehk pigem selles, et naised ei söenda nappe asju kanda. Et pole piisavalt kabe, liiga valge, liiga paljastav, ehk ka liiga vulgaarne. Ei tunta end uldse vabalt ja mugavalt.  noortel tudrukutel on luhikeste seelikute ja pukste all tingimata tumedad liibukad voi sukad. paljast saart on vahe. 

Ausalt ega endalgi oli mingi vahe, et no mida ma eputan siin ja jalg na hele ka veel ja... AGA sain ule ja loikusin tana teksadel sääred maha. Uusi luhkareid on vaja. Ikkagi pruuniks teiseks juuniks:) Ja tuul lennutab mul jatkuvalt kooli ees kleiti ule pea... Peab ilusad, peened, pitsilised trussikud ostma siis pole habi Marilyn Monroed teiste ees teha

ilusad emmed

Pr maal peab algkooli lastele jargi tulema. Kui vanema poolt on kooli suurematele lastele ehk siis 9-10 a valja antud toend, et laps voib ise koolist valjuda siis jah vudi aga ise koju aga see on harv nahe. Niiviisi ongi enne lounat 11 40 ja pealelounat, kui kooli labi kooli varava ees rahvast murdu. Ning seal on emmed, issid, vanavanemad, vanemad oed, nounoud... ning nende seas kolm ilusat emmet, nad on toesti jube ilusad. Uks on, ma arvan, indoneesia paritolu. Neil on alati super taismeik peal, juuksed sirgendatud, 10 cm tikkkontsad all ning riided vaid sara ja glamuur. Nad on ainukesed, keda ma tean, juuksepikenduste, voltsripsmete ning solaariumipaevitusega.

Tana sadas paev otsa vihma ning uks emmedest tuli oma tibatillu tutrekesele jarele punaste samsist ulipeenikeste kontsatega kingades. JA tema jalas olid need ilusad ning kuivad ka peale seda, kui mina temaga sama trajekroori tehes polvini marjaks saanuna teise lapse jarele joudsin. Alguses ma suhtusin neisse eelarvamusega et issand jeesus, no kui vulgaarne ( pr maal on koik outstanding vulgaarne) ja patatii ja patataaa. Mis motet on kooli lastele jargi tulla niiimooodi ulesloonuna???? Siis ma hakkasin nende lastele inglise keele tundi andma. No ikka motled esimese korraga, isegi kui ei tahaks, et no nais, mis siit ara hellitatud vosukestest siis valja tuleb... ja kassa nae??! Tosiselt hoolivad, viisakad, targad lapsed. Emmedel on aega end ules luua ja ka lapsi kasvatada??Ei istugi vist ainult peegli ees ega kammi poode labi vaid ka tegelevad  oma lastega ja hoolivad neist.. ISSAND kas toesti ilusad emmed hoolivad ka oma lastest??? Vana tode tuli jalle kapist valja tommata, et narri meest aga mitte mehe mutsi.  Ma hakkasin neist isegi veel rohkem lugu pidama...(sellest hoolimata, et paljud teised ikka veel suuri silmi teevad ja vaikselt omavahel sisistavad et isssssssssaaaannnd!!!!). No toesti silm lausa puhkub ju kui neid vaatad. Onu Kuulogi utles, kui siin kulas kais, et miks Pr maa naised endast uldse ei hooli ja kleite ja seelikuid nii vahe kannavad. NO naed moned hoolivad olenemata,et Pr normide jargi nii ei tehta. Rohutada ainult kas silmi voi suud ning parem on kasutada mariin sinist, valget, beezi ning musta riietuses.

Ilusatel emmedel on julgust, sara ning parajalt pohhuismi teiste arvamuse suhtes ning nad elavad igat paeva, kui Pariisi saravamatelt moelavadelt tulnud. BRAVO!!

Patricku Eesti keele opingud

Ma ei ole meeletult hulk aega enam midagi kirjutanud. Nupp kull nokib aga nagu ei sattunud uhtegi head asja hambusse voi olin kirjutamise ajaks juba unustanud, et mida pagan ma oelda tahtsingi?

Patrick on juba pea aasta uliopilane Pariisi uhes ulikoolis, no javat nime ei maleta, et oppida Eesti keelt. Teine sessioon saab kohe labi ning 30 mai on teine eksam. Esimene eksam laks super hasti, kirjalik oli 17,6 ja kone ule 18 punkti kahekumnest. Ma ei tea kas ma isegi oleks nii head tulemust saanud ? Mul on temast ikka taitsa kahju, milliseid raskeid murdekeelt tais muinasjutte ja tekste ta tolkima peab.  Hetkel ta tokiski minu arust Eesti rahva ennemuistseid jutte. Sipsik, Pilleriin ning Naksitrallid on ta juba osalistelt tolkinud. Noh nuud ta vahemalt teab, mis tahendab utlus, "Me lahme Muhviga kassijahile!!!" Ja ta opib, ta taiega murrab end grammatikast labi ja siis kusib viimases hadas, mida tahendab tuhat-tulist, sâh sulle kooki moosiga ja Peep sai endale triibulised puksid. Oppejoududele meelib eriti, kui Patrick leiaks Pr keeles selle tapse vaste ja sonastuse. Asi loppegi sellega, et patu utleb juba liiga tihti, et nuud on tal vist kull juba üle pea see vark ja peale seda aastat teeb pausi ja ostab kitarri:) jalle midagi oppida. Ma juba ootan, et ta saaks toeliselt Eestis raakida. Lihtsalt nii loogine ning hea, et ei pea vahendajaks olema, noh ega ma eriti kunagi polnud sest koik raagivad inglise keelt aga olla veel osavam. Eelmisel suvel laks Patrick lastega Ahjale poodi ning, midagi juhtus kassas pangakaardiga, ei lugenud vist valja ning kassapidaja polnud ka varmas seletama, et mis nuud siis saab. Kasvoi juhatada teise kassa juurde, kus muidugi muuja tuli letti kui mina leemendavana kaardiga kohale joudsin. Patrick oli nii vihane. Ta saab aru, et Eestlased on kinnisemad ning ehk jai ka tal ka endal midagi arusaamatuks aga et elementaarne viisakus ning vastutulelikkus oleks voinud ikkagi olla selgitamaks, mis nuud teha. Muideks korvalkassas kaart tootas. Siis laks Patrick eriti puha viha tais. Kas muuja ei saanud siis oelda, et proovige korvalkassas, midagi on minu aparaadiga viga. Istus seal lastega kauba otsas, jaatised sulasid, sonaaher eesti muuja vaatas juba jargmist ostjat ning asi oli vaga plahvatusohtlik.ka jargmise ostja kaart ei toodanud ning tema suunati korvalkassasse. Nuud Patu oskab vahemasti Eesti keeles vanduda ning teha end rohkem nouda. Kuigi juba eelmine suvi oli tal super Eesti keel juba suus.

Patricku oppejoud on temaga vaga rahul, mul on tunne et teda ka poputatakse noksa. Eksamil uks suur seljalepatsutamine vaid kais. Esimesel eksamil tuli tal tolkida "Mu isamaa armas" ning ma taiega motlen, kuidas ta tolkis jargmised read, "sind armastan ma jarjest", Su hooleks end annan..."

Ning kuidas tolkida " Ta tahtvat edasi minna.."

kes neid lapsi hoiab ja kasvatab?

Lastel tana neljas paev koolis kâija, kui Elsa lounavaheajale suure peavaluga tuli. No ikka nii, et isegi pusti ei joudnud olla. Mootsin palavikku, onneks ei midagi aga naha oli, et mitte koik pole korras. Ohtul kraadisin, oli juba palavik ka ja pea ikka nii jubedalt valutas. No paistab nii, et homme on kodupaev. Sobrannad siin tulevad lastega kooli ja utlevad, et issake lapsel oli eile pea 40 palavikku, ei tea kas kasvavad nii kiiresti voi? Ja jargmine paev palavikku netu ning laps kooli!!! APPIII!! Mul endal olid kooliajal kogu aeg peavalud, mis tavaliselt loid koolivasimuse ajal valja ning ema lasi mul kodus päeva puhata, kas Elsal hakkab samamoodi olema??

Kuna Gabriel kaib nuud ka pealelouna koolis siis on peaaegu terve paev minu oma. Loogiline, et tekib kusimus, et mis ma siis nuud teen? Toega, ma ei nae, et  ma kodust valja kindlale tookohale lâhen. Annan kull erakoolis inglise keele tunde, kuid vabatahtlikuna ning kui lapsed on haiged, saan kergesti puududa. Kes mind tahab enda juurde toole, kui Pr maal on neli korda kaks nadalat aastas koolivaheajad pluss kaks kuud suvevaheaega. Lapsed puuduvad ka haiguste tottu. Patrick saab hetkel nibin nabin oma puhkused votta ning ta ei saaks mind selles aidata. Koik siin ju tootavad ning lapsi ei hoiaks mul keegi. Tana uks kooli ees olevaid lapsehoidjad utles, et aga vota lapsehoidja - nounou. Jah ja maksan siis oma teenitud raha lapsehoidjale tagasi. AAHh tean tea kärss on karnas ja maa külmunud ja miski ei sobi. Igastahes olen otsustanud, kuidagi kodus olles hakkama saada.  Inglise keele tundide eest saab Elsa koolis tasuta kaija, Ehk leian ka nagu eelmine aasta inglise keele eratunde, otsin tolketoid.

Ausalt öeldes pelgan ka vaga, et kui toole läheksin, mis siis laste Eesti keelest saaks. Monele oleks see ehk  vaike mure. Pr sobrannadki utlevad, et muidugi ei unusta nad midagi ning sina ju raagid nendega ikka eesti keelt. Aga millal siis? Mul on tunne nagu keegi ei saaks sellest aru. Hetkel olen nende jaoks hommikuti pikalt olemas, louna ajal, kohe peale kooli. Vahesed vanemad saavad seda  siinvoimaldada. Ma ei ole kanaema aga ma olen oma lastele olemas, kaeparast. Seda on siinsetele emadele nii raske seletada, miks mulle meeldib oma lastega olla peaaegu koguaeg voi uldse perega. Siin kasvatatakse lapsed vaga iseseisvaks ning  nad kasvavad paljude, ka mitte pereliikmete hoole all.

  Eestis olles sain lapsed vanemate juures oue visata ning nad asjatasid ise manguvaljakul, peenramaal, aias - seda luksust mul Pr maal pole. 

Mulle meeldib lastega mangida, neile lugeda, opetada kaelist tegevust, loodust.... ma ei tea söögitegemist. Nendega on nii huvitav ning emaks olemine on toega töö. Mulle meeldib see identiteet ning kuniks ma ei leia tööd, mis mulle taiega meeldiks, olengi endale tooleidja ja tooandja. Ja m et ma tean, et paljud poleks minuga nous ja et olen liiga oma Eestis ja Eestinduses ja laste eestlaseks hoidmises kinni aga see annab mulle joudu, joudu mitte olla Eestis, kuhu mu hinge tegelikult nii vaga kipub.

Majapidamine

Nônna, lapsed hakkasid nüüd môlemad terve pâeva koolis käima. Gabriel on moyen sectionis(keskmises rühmas) ja Elsa CP-s(ettevalmistus klassis).Mul pole juba kuus aastat tervet paeva, no nii küll väikeste vahedega aga siiski, olnud. Tulime ka just Eestist puhkuselt tagasi ja kodu korrashoid riivab nii silma. Tôtt öelda pole mul juba kuus aastat olnud aega, et korralikult koristada ning jumal teab, et ma pole pedant. Onneks midagi veel kaela ei kuku aga asjad on vaja rea peale saada. Tundub, et mu sobrannad siin koristavad vist öösiti, ma kûll ei tea, kuidas nad muidu jouaksid. Amelie mees vottis nadala puhkust ning kusisin aga  nuud kus naine ka tööl tagasi, kes kraamib ja süüa teeb? Greg  ütles, et see, kes enne jouab, see teeb ja hetkel on majapidamine tema kaelas - teeb lastele toitu ja hoiab kodu korras. Kui ma poolteist kuud ära olin Eestis siis ka Patu oli majahaldjas. Kakkus vetsus koik puidust sisustuse valja, et naha, mis seal taga on ja kas annaks kuidagi ruumi voita ja siis ta vasis ara:) Tagasi tulles pidin tualetti jôulukuunlad riputama, et valgust oleks ning toesti ruumi on garaazi jagu aga mul ei ole nuud enam kuskile jalanousid panna ning muid majapidamise asju, koik kapid ja riiluid  on valja lohutud. No ma ootan, kuna siin nuud meistrimees tuleb aga nojah mina ju hetkel tool ei kai, akki löön ise kaed kulge:)  Prantsusmaal mehed ikka teevad kull ilusti kodutoid, paevasarke triigivad vaid naised voi siis meeste emad sest sinna triiklaua taha nad ara kongeksidki sest ikka pole piisavalt sirge:)

Mina opetan ka ikka lastele, et ei ole naistetoid ning meestetoid, koike peab oskama teha. Elsale opetasin paar paeva tagasi ômblemist, noelus sokiauke kinni nagu muiste. Kui Gabriel tahab seda osata siis opetan teda ka:)

Rôivile, rôivile!!!!

Ma olen seda teemat vist ka juba kord puudutanud, et siin ei osata vastavalt ilmale, vastavalt tervislikule olekule   uldse riietuda. Enamus vanemaid naisterahvaid, kes kannavad kleite seelikuid ei kanna kulmal ajal sukkpukse  Kulm aega on siis nii alla kumne kraadi sooja. Meie tanava puutookoja omaniku elukaaslane lidub kogu aeg luhikeste seelikutega ringi(ta on peale 60) ning ma ei nae tal kunagi sukke jalas. Eile nagin neid ule tanava minemas ja  noh ikka vahetasime paar sona. Muidugi ka seda, et on kull ja siis kusisingi otse, aga kus sukad on? Kas mina, tobe, tunnen uksi kulma voi ja topin endale sooje riideid selga ning vastus oli nagu alati, et.

"NO aga mida sa siis teed, kui veel kulmemaks laheb?"

 "Ma ei tea, panen soojemad riided ehk selga!!"

" Ah me lahme ju ainult ule oue sooma, "vastavad nad

Enamus vastab nii, et aga mis sa siis teed kui kulmemaks laheb. NO vahe karta on. Koige kulmem nende 10 aasta jooksul on olnud -12 ja siis olime ka just parajasti teel lennujaama, et Eestisse -25 katte soita. Stabiilselt on siin koguaeg ule 0 kraadi. 0 kraadi siin aga uhe ilusa mistraealiga on taitsa kulm.

Gabriel on ainus poiss koolis, kellel sukapuksid on. Elsa utles paar nadalat tagasi, et ta ei taha kampsunit jope alla, et ta on alati oue minnes viimane, kuna teistel on vahem asju selga panna. Ega jah enamus lastel on uks pikkade varukatega pluuse ja seal peal jope, millel holmad lahti. Mutsi, kindaid, salli pole vajagi. Oues lootsub tuul ning koik poevad nurgatagustesse varju. Emad on paksude sallide sisse mahitud, kui jareltulijad holmad laiali ringi liduvad.

"Aga nad ei taha mutsi ja nad ei lase seda endale pahe panna!!"

NO johhaidii, kes on vanem ja kelle sona ikkagi maksab. Ei tao ma oma lapsi kodus, et kassa saad mutsi pahe voi ei saa!! OUes on kulm, Mina ei taha, et sa haigeks jaad ning, et sa koolis vahetunnis, oues mangides lodised. Vastuvaiteid pole? Tore:) Elsa utles eelmisel nadalal, et ta pole enam viimane, hapupiimane ning vahetunnis kulm ka ei ole. Arsti juures kaisime vaid nime kirja panemas, et oleme veel olemas:)

Loogiline, et lapsed peavad karastama ning kui nad jooksevad siis hakkab palav. Kuid karastamisel ja kulmetamisel on vahe. Ning no milleks kulmetada, kui riided on. Panen neile selga  hasti mugavaid, lihtsalt selgaajatavaid riideesemeid. Hop ja hop ja valmis. Ei mingit higistamist ning  ALATI saab ennem ara vota , kui et juurde panna, kui kuskilt midagi juurde panna ei ole.

Vaateid meie pisikeselt laupaevaselt novembrikuu piknikult.