lumi on muinasjutt hei hei

lumi lumi...helistasin juba oma oele, et kuidas ta Tartus lumest labi sai aga koik on ok.. teed lahti ja sips tööle. Noorem ode juba kartis, et kas ikka maalt Tartusse buss laheb.. isa vottis ka hommikul toole minnes auto asemel bussi. Tundub nagu eales pole nii palju lund olnud ja Vikerraadios kusitakse ja helisatakse, et kas olete veel elus, oh jumal tanatud on veel elus...nagu oleksime Siberis voi Alaskal lumevangis ning lahima asulani on sadu kilomeetreid. Loogimine, et kui oleksin ise tee peal ja lumi katuseni siis ehk nutaksin oma noorust ja elu taga aga Eesti on vaike ja appi totatakse kohe ning miski ei saa olla poordumatult halb. Ehk ainult pissile minek.

Ma taiega naersin, kui meil siin kohalikud ajalehed pasundasid lumekatastroofist Pariisis, kus sadas alla 25 aasta suurim lumekogus- 11 cm... mnjaaaa... ei kui suvekummid on aaastaringselt all ja ei olda harjunud lumes soitma siis on ja mökk. Meil sadas eelmine nadal ka alla oo jooksul 35 -40 cm vat see oli kull ilus aga koik oli kui valja surnud, keegi ei liikunud ja ukski auto ei olnud tanaval; Patrick uritas midagi oma autoga aga see oli puhtaks ajamata parklas sugava lume all. Tuli tagasi koju ja tegime rostmeeleibasid ja vaatasime lumeuudiseid. Siis tombasime suusapuksid ull ja laksime loodusesse.. Paaril autol nagin sokke jalas, need on riidest tehtud kotid, mis siis uhele voi kahele rattale umber tommatakse..Peale lounat aeti teed rohkem lahti ja ma puhastasin prugikuhvliga meie auto ka valja.. Patrick sai endale too poolt kaks talvekummi.. noh seegi parem kui ei midagi.