Vaatasin just etv arhiivist filmi "Eesti Lood:Tähelepanu,start" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=97071 film raagib 7-aastasest Ottost, kes teeb erinevatesse Tallinna eliitkoolidesse katseid. Vaheldumisi naidatakse pilte tema lasteaia manguaegadest, kodus vanematega oppimisest ning katsetest koolidesse. Ta oskab kergelt veerides lugeda, saab vanematelt soimelda, kuna teeb vigu 20 piires liitmises lahutamises, opib inglise keelt ning kirjutab vanemate dikteerimisel lauseid..Kui opin hasti saan riigikokku.. voi midagi sellist. Katsetelt tulles ei kusi vanemad, kuidas end tunned vaid kas tegid ka palju vigu ja kuidas sa lammas kirjutasid. Otto sai sisse Prantsuse Lutseumi, kus direktor Leesi utles, et tema naeb oma opilastes doktoreid ja direktrisse ja ministreid ja arste, mitte taksojuhte ning poemuujaid.MILLINE ILGELT TOBE MAARATLUS. Ehk istus saalis moni poemuuja, kes soovis, oma last katsetele tuua. Kuidas ta end tundma pidi. Selline voidujooks. Vaesed lapse, vaesed vanemad. Mul oli terve filmi jookusl klomp kurgus.Misasja vanemad teevad, mida pohjustab Eestis edule suunatud uhiskond?
Ma olin nii uhke, kui kuulsin, et mu ode sai Miina Harmasse sisse. Super nii tark ja tubli..Samas utles ta ise hiljem et koormus on tohutu ja tahaks ainult magada ja ma sain temaga jutule uha harvemini, kuna tal lihtsalt polnud aega oppimise tottu. Maal, Vonnu Keskkoolis oli ta super kehalises kasvatuses.. eks ruumi oli ka rohkem.Linnas on loogiliselt ruumipuuduse tottu tegutsemist koomale tommatud. Ehk toesti annab kooli nimi ja tugevam tamp suuremad voimalused astuda ulikooli, leida paremaid praktikakohti..Kurat on see aga koige tahtsam?? Nuud ei raagi ma enam oma oest, una tean, et valik mille ta teeb on tema valik ning ta valis sest ta toesti tahab seda oppida, teha. Uldiselt aga kuidas uhiskond on ulekoormatud vasinud, stressis lastest, nende auahnetest vanematest, kes naevad ainult koli nime ja tulevikku aga mitte last personaalselt, kes ta on ja mida ta hetkel vajab. Siin soovitaksin lugeda artiklit ajakirjast "Pere ja kodu", " Kuidas kasvab hea inimene?" http://naistemaailm.ee/artiklid/33101/kuidas_kasvab_hea_inimene___.html?art_magaz=9

Ma nii sooviks, et minu lapsed saaksid kaija vaikeses maakoolis, kus opetajatel on aega lastele seletada, jutustada, naidata.. kus too ei kai masinlikult ja ruttu, kus klassid on vaikesed ning opetajad teavad lapsi ning nende vanemaid. Kus on aega ja tahtmist. Mu ema, kes on opetaja raagib, et iga aasta tuleb VOnnu Keskkooli pohikooli ossa lapsi, vaikestest maa-algkoolidest: Mehikoormast ning Jarvseljast. Sealt tulnud lapsed on rahulikud, uudishimulikud, sobralikud, kokkuhoidvad ning neil on siiras huvi oppimise vastu.

Koik vanemad soovivad oma lastele ainult parimat.. kas siis enda nagemustest lahtuvalt voi siis toesti suheldes lapsega, mis tema soovib. AGA PAGAN, lastele peab andma aega mangida. Mangida oues luurekat, peitust, kulli, tassida kive koju, taguda taga-aeda vanadest laudadest maja pusti, kui on tagaaed, soita aiakaruga maest alla, ujuda..