varskete emade dressid

Olen varske ema.. taitsa varske.. peale sunnitust ma endale deprekat voi noh need beibibluusi kaasa ei saanud, kuna saabus tugigrupp Eestist  ning toetus  nende ja patu poolt oli suur. Elsa on nii tore lapsuke,ei ole jonni ega niisama pirinat, soob, magab, tahab hunniku tahelepanu.. jeemel, mida siis veel. Koik beebiraamatud ja foorumid raagivad emmedele, et ahh, mis see tolm seal voi pesemata noud, mine beebiga magama voi tee endale uks teevesi. Votangi rahulikult , tolmurullid kogunevad. Patu va kaval ostis meile viis aastat tagasi tumeda magamistoa moobli, sealt veel paremini tolmu kogunemist naeb.  Vaatan, et Elsa magab, ah mis hommikusook, ruttu pesu pesema ja kook korda ja endale riided selga ja juba ongi vääks.. Ega ta suurt paeva ajal ei maga voi kui magab siis uks silm lahti , et kus ma olen.  Ega siis suurt teha saagi. Koik need minu suursugused plaanid raseduse ajal, et Elsaga koju jaades teen koik asjad Patu ema kudumisajakirjadest jargi, arendan oma neti poodi, teen edasi ehteid  uhe Lyoni noorte loojate poe jaoks ning maalin ja joonistan ja ...Elsal on minuga aga sootuks teised plaanid. Ja ma ei kaeble, ta on toesti armas. Ainult, ainult siis kui ma istun oma jarjekordse piimapaisuga dushi all ja uritan mingit korda luua ja  valust ning kulmavarinatest ule saada ning Elsa jourab mahajaetuna nagu Siberi hunt mahkimislaua peal siis tostan haalt, et ma ju tulen juba, ma pean sellest kivist lahti sama lihtsalt. Emme tuleb, emme tuleb ja emme nutab ja pumpab ja nutab Elsaga kaasa sest tostis nii armsa maimukese peale haalt.Patu tule juba koju sest mul tuli piimapaisuElsanutu stress.

Kus ma selle lapse karuga panen?

Tana otsustasin Elsale passi ja ID kaarti tegema minna. Neid saab teha meie kohalikus linnavalitsuses. Tain L'hermitage  linnavalitsuses ootas mind kaks halba ullatust.., et sisse saada, tuli minna labi suurte ja raskete klaasuste, mida tuli taie jouga tougata. Ma toesti higistasin kohe hulk aega karuga nende vahel ja Elsa oli porutustest vankris taiega koomas. Sisse saades tabas mind teine ullatus, et asju ajada tuli minna hoone teisele korrusele, kuhu viisid laiad ja pikad trepid. No kuidas ma sinna ules saan karuga ja Elsa magas ka. Ma ei saa teda ju uksi alla jatta. Uks asjaajaja madaam sisi moodus minust ja ma kusisin temalt, et kuidas ma lapsega ules saan, ja irooniliselt aga naiivset nagu tehes, et kus lift on. Madaamil nagu punane utles, et lifti pole aga ma voin Elsa koos karuga alla uhte buroose jatta, kus kaks naist ja uks mees arvatavasti joulupakke pensionaaridele kokku panid(kuna nad sortisid pasteete ja kohvi ning kommipakke ja arutasid haalekalt uhe voi teise sobivuse ule). Lukkasin siis Elsa neile seina aarde ja jooksin teisele korrusele. Sain onneks asjad kahe min aetud. Aga mis ma siis teen, kui pikemalt laheb?. Lukkan jalle tuttavasse buroosse vist. Nuud hakkan toega markama, kui raskeks on nende elu, kes istuvad ratastoolis voi kellel on beebikarud. Vaga paljud peod ja asutused jaavad nuud nende sissepaasmatuse tottu minu poolt kulastamata.