kes teab miks kuljes pistab, kui jooksed.. mul vohma on ja joudu on ja vasinud pole aga pistab. Patrick utles, et hingan valesti.. ei hinga , nina kaudu sisse ja suu kaudu valja ja rahulikult.. nojah:) me kolisime nuud ule joe ja siin on viinamarja maed, meil kodu taga.. ja seal on super head teed jooksmiseks.. vahe autosid ja ei uhtegi jalakaijat. TUnni jooksen ara siis on veidi jouetu olla ja ma enam ei joua:)
Patrick kais nadalavahetuel Pariisis Prantsusmaa-Inglismaa vahelist rugby mangu vaatamas. Uks nende suurimatest varustajatest tegi Patrickule, tema Bossile ja veel mitmele tahtsamale ninale selle soidu valja.. alates 4 tarni hotellist kuni parkimispiletiteni.. HIljem ta naitas videosid mangu jooksul tehtust.. Prantsuse humni ta suisa rookis kaasa.. ja nojah nende humn on ju suisa verest noretav sotta minemise laul kui sonu vaadata. Prantslased on uhked oma sojalauluhumni ule:) nojah alati kui Patrick kaheks paevaks kodust lahkub ja mujal magab siis on see kuidagi seotud sellega, et kas on poissmeeste pidu voi firmapidu voi valjasoit ja siis kui ta tagasi tuleb on ta tolmune, surmvasinud, parajalt ikka veel napsune ja mina voorastan. Midagi pole teha. Vooras lohn on kuljes ja ta on siis paras udupea ja kohmetu. Ei tea kas just onneks aga neid olenguid on suht harva. Noh eks ma olen kade ka, et teine pidutseb ja joob guinessi olut, samal ajal kui mina ta vanemate aias kibuvitsa poosaid loikan ja aknaid pesen, mis pole sugugi halb. Patricku isa hoiab mind nagu mannavahtu. Ma pole joudnud veel midagi tegema hakatagi, kui ta juba teeb nagu kass tiire mu laheduses ja kusib mureliku haalega, et ega ma veel vasinud ole, ja ei soovi olut, varskeltpressitud virsikumahla, ounapirukat, vett ja puhkehetke. Uks suur mure on, et ma end nende 1x2 maasikapeenras ara ei katkestaks.Mis ma siis end hellitada ei lase, hoidku selle eest aga ega ma ka loorberitel ei puhka , vaid toega ka teen midagi. Kummaline on see, et ma olen enamus nied toid teinud vaikesest peale aga nuud on teistmoodi, kuna mul on vabad kaed ja patu vanemad isegi kusivad, et mis ma arvan ja kuidas ja mida teha ja ma olen vahest isegi taitsa mnjamm. Siiani utles ikka mu isa,et vat see on porgandipeenar, see porgand ja homme votate koik ulejaanud rohu ules. Voi et kessse nii kartuleid muldab, niii hoopis peab ja nuud tudrukud teete uuesti, keskoosel:) kuu on ju taevas, valgust kullaga, suine aeg. Mulle ikka andis peamurdmist uute maasikataimede saamine tutartaimedest, mulla vaetamisest, mis pikivahega ja kuna vanad taimed valja ja.. sama jutt kaib nuud ka marjapoosaste, tomatite, poldmarjade ja viljapuude kohta. Eks neil ole nagu issanda aed, kulvad, sureb valja, aga akki ei sure.. akki leiab viljaka pinnase ja toob vilju nii mis muhiseb:)
Patricku vanemad on aru saanud, et ma olen eriline kartulifann ja siis nad teevad ullatuslikult palju toite kartulist, kui olen kulla saabumas..laupaeval tegid kartulivormi singiviilakate ja hapukoorega, juustukiht peal, puhapaeval keedukartuleid marineeritud heeringa ja sibulatega... jeesus tundsin end kui kosova vanade juures. Vanaisa vois heeringat suisa kolm korda paevas suua:)
Nad andsid mulle kaasa uhe vanaemade retsepti raamatu, traditsioonilistest prantsuse roogadest, varviliste piltidega. Ma nuud lahen vanni seda lugema:)ja siis tuleb patu ja soome hapukapsa-tangu suppi, mis ma elus esimest korda ise valmis keetisn ja lohnab samalt kui Kuristal ema tehtud
OLé
No comments:
Post a Comment