Laste etendused Prantsusmaal

Meie linnakeses  on nii kevadel kui ka sugisel vaike teatrifestival" Vaikesed kevadised(sugisesed) lava-avastused". alati olen lastega kainud sest lapsed peavad teatris kaima ning kultuur tuuakse ikkagi koju katte. Loime end lastega ules. Elsal oli oma puhvis roosa seelik ja Gabrielil triiksark. Pisikestele lastele tehakse vaga vahe etendusi ning kuidagi sain ka Gabrieli vaatama etendust, mis olin moeldud alates 3 st eluaastast. Laval istusid kaks naist ning uks neist tegi usinalt soojendus harjutusi ning teine soojendas suud ning pomises tasakesi mimi miii. Nagu koik Prantsusmaal siis juba vaga vaikesest peale on Pr lapsed harjunud vaga kultuurse ning korge soomiskultuuriga.. ning tahtis pole ainult mitte see, mida suuakse vaid ka kuidas. Sama on ka riietumise, kaitumuse, kirjanduse ning ka koige mu puhul. Etendus oli meeletult artistlik ning uks naitlejatest vehkis teha kate ning kehaga sumboolseid, joogalikke liigutusi ning teine naine redeli otsas tegi piiksuvaid mulksuvaid haali ning laulis mantraid ning jajah ka araabia lastelaule. Pohirohk oli asetatud visuaalsusele, haaltele ning kehaliselt liikumisele aga mille kaigus jutt laks taiesti kaduma. laval oli viis kohvrit, millest iga uks sisaldas, mingit meeleolu, haali.. viimases olid tuhjad pildiraamid ning tadi utles iga uut pildi raami ette pannes... Chloe emma utles et on niipidi ja naapidi, Pierre kaks isa aga utlesid, et tuleks minna sinna, Mathide laspehoidja utles, et maailm on suur,  Aurelie parim sobranna aga kusis, miks nii on ... jne  Ma ausalt ei saanudki aru, ehk selleparast, et mina olen ules kasvanud kergete, armsate ning arusaadavate lasteetenduse seltsis ning isegi Pr pisilastele suunatud etenduse mote jai mulle segaseks. Ausalt, see pole esimene kord kui minuga nii juhtub. Enamus lasteteendusi, mida olen siin nainud on sama vooluga... Hakka voi ise midagi tegema voi kutsun Eestist Teoteatri kohale. Nemad teavad, mis lastele meeldib.

JOulud lahenevad

Kohe ei oska jarjest asju kirja panna nagu neid juhtub ja on. Olime pikalt haiged ning Elsa laks kooli ja esimene vaheaeg ongi juba kaes. Vanematele ostsime lennupiletid Jouludeks, mis on uks oudsalt tore asi. Motlen juba mida nad voiksid kaasa votta, kuhu me voiksime minna. Isa oli hakanud juba sooja pesu kokku ostma, et jalle magedesse suusatama minek ju ees ning siis Pont d'Arc'i UNESCO nimistusse kuuluvaid koopaid tahaks ka vaatama minna. Valences avati umbes poolteist aastat tagasi ajaloo muuseum. Metsa tahaks neid viia. Leidsime Patricuga eelmisel nadalavahetusel imetoreda matkaraja, mis tuli oli tegelikult vana taasleitud rada. Lihtsalt alustasime teisest otsast. Maapind oli tais soodavaid kastaneid. Votsime moned isegi koju ning ma ei saa aru miks ma neid juba ara soonud pole? Eelmisel korral, kui nad Joulude ajal kaisid sai isa aastavahetusel toidumurgituse austrite soomisest. Istus terve kalli ohtupooliku vetsus ning teise poole lodises tekkide all. Ema tombas kogemata trepi kasipuu seinast valja, pani keraamilise anuma kogemata kuuma pliidi peale ning siis otsustas, et koik, aitab, tema ainult lohub ja nuud laheb ja istub uleval magamistoas ja ei puutu enam uldse midagi. Mina olin lihtsalt koomas, sest Elsa oli veel 1,5 ning mu unevolg oli meeletu/ %inu maletamist mooda nikerdasime ka juba uue lapse tegemise kallal:) Kuidagi aga see uus aasta tuli ja ellu me jaime:) Appi, kingutsi tuleks hakkata juba nuud ostma, Parast on juba hilja.