trepipealne

Uks lillepott kodu ees oli katki, teine juba selle nadala jooksul. NOh esimene kokkus arvatavasti tuulega akna pealt maha ja parkivad autod soitsid sellest ule aga teine oli uhe jalkamatshi tagajarg..Ega keegi utlema ei tulnud, et nae katki laks.. HOmmikul korjasin killud kokku ja potitasin lille uude anumasse. meil on tanaval hunnik lapis ja uks punt teismelisi kah. Ikka juhtub. Muiugi jargmine paev lugesin lastele natsa sonu peale, et jalkat ja tennist ja koike voib mangida aga kui midagi katki laheb siis tulla lihtsalt utlema.. Tuhja sest potist aga viisakas oleks ikkagi utleda ja vabandada. Ei tahaks olla see noor naabrimutt, kes hetketi pea aknast valja viskab ja huilgab, et mida te karjute siin. Me lapsed hakkavad samamoodi sellel tanaval mangima ja karjuma, normaalne. KUna tanaval on ainult meie maja ees hea, lai, istumise trepp siis meil on kogu aeg keegi sellel puhkamas.. savi sellest.. kui ma oma pakkidega ule ronida enam ei saa voi trepilolijate jutt juba toasolijate kone summutab, eks ma siis utle midagi.. Aga hada on, et kui on hea istuda, siis on ka hea midagi nosida voi suitsetada voi taskuid tuhjendada..  noh siis ma kain jalle harjaga ule ja motlen, et nii ei peaks ju olema. Vahest on juhtunud ka nii, et pargitakse otse ukse ette ja nii tihedalt et ma trepi kasipuude alt labi pean ronima, et koju paaseks. Vat siis ma olen tige. Hea, et mul veel hetkel lapsi pole ja karuga ukse taha ei jaanud, sest keegi nagu punn pudelisuu ees meie maja ees oma autoga on. Oh milline raske elu on see majaomaniku elu:D Kui nuud vastasmaja ulevalt naabrid ka vahe vaiksemalt suguelu elaksid ja  sama maja altkorruse  noorukid pidevalt teknopidusid ei teeks siis oleks elu nagu lill jalle:)

naarbimehed ja nende kadedad naised

sattusin just uhe peretuli keskele.. kaisin leiva jarel ja lukustasin oma ratast, kui meie uus naaber pistis oma kolmanda korruse aknast pea valja, teretas ja kusis kuidas laheb. Ma olin ratta lukustamisest higine ja eks ma seda ka utlesin ja mainisin ka et neil on vaga ilus suur valge koer ja tore et on loomadega inimesi meie tanaval. Ta pakkus, et toob koera alla ja saan ka pai teha.. assa mehe selja tagant hakkas tolle naine karjuma. Vat ei saanudki tapselt aru, mida ta karjus,oli mine tomba uttu ja et mine ja alla ja maga kah selle tibiga vahepealset.... siis tema anorektikust punk thsikk valjus ja hakkas kuskile minema mu terele vastamata, isegi mu poole vaatamata ja siis poole sammu pealt pooras tagasi ja kadus jalle maija ja hakkas jalle karjuma.. Ma olin nii koomas.. naerust ja hirmust kah. Minuga pole midagi sellist juhtunud. Ei julenud kodu uksest kah sisse astuda, sest leedi ilmus aknale ja karjus midagi oma mehele, kes koeraga uksele ilmus..tegin paar patsutust koera peale ja utlesin, et ei tahtnud nuud tuli teha ja ma olen abielus ja oelgu seda sellele naisele ka seal uleval. Karmi naise Hispaanlasest punk mees utles, et tal on teine pool huper kade ja nae laks polema ja voiksime neile dringile minna.. njah ma ei julge hetkel valjagi minna sest huilged pole vaibunud.

Vanakraamija

ma olen taiega vanakraamiturgude tai.. siblin ringi, sugelen, et akki on veel kuskil midagi lahedat ja mina ei leidnudki ja missse maksabbbb ja...
Eks ma ka juba oskan, veeretan kaupa nappude vahel ja teen ukskoikse nao, et mis teil siin ka veel muud head on? Uritan veel ukskoiksemalt hinda kusida ja kui sobib sii votan kui hind korbe siis vaid kommenteerin, et nii ehe vark aga suht kallis, mina annaksin selle hinna.. ja hakkan lahkuma.. monel juhul muujal suur kohklus sees ja tuleb jarele, et sobib. Maghrebi hoimuga see ei toimi. Nemad juba onge ei lahe ja kuradi hea nina neil tunnevad kohe ara, et oled saagi jarel.Ehhh eks ma ise ka uks sarasilm olen.. midagi ilusat naen siis on raske olla.. noh mis ma ka uhe kahe auro parast kauplema hakkan.. eelmiselt turult saime sinise nahast kohvri, milles uks pisike kohver veel sees, ruudulise seljarati ja kollase plekist lambi 3 euro eest koik kokku. Mina sain veel roosad, rippuvad plastist klopsuga korvarongad(mul pole korvas auke) ja punase plastist laia kaevoru ja hunnik kasitsimaalitud rinnanoelu.. kokku vist 5 euro eest ja Patrick said peegli korbatanud puust raami sees. Oh mina oleks veelgi ringi sibanud aga patrickul polnud jahituju ja kooberdasime oma saagiga koju. Korvarongad laksid kohe kasutusse:)

RIKkus ei huua tulles

no tahaks nii olla rikas voi noh parem sona on joukas voi.. on ju vahe rich- wealthy. Maksaks ropsuga oppelaenu ara. Tirin teist nagu kivi nooriga kaasas. Voi kaiks kohe korralikult hambaarsti juures ja ema votaks ka kaasa. Raamatuid ostaks ka hunniku ja raamaturiiulid kuhu neid panna. Inga ja Tairo juures nagin nii vahvaid.. uks suur puuplank ja seina kulge kinnitatud, ja lapsed ei saa katte, ilus vaadata ja otstarbekas:)Tooks oma pere igal suvel siia puhkama, mitte tootama, nagu mu ode juba korra on kainud ja tuleb veel. Telliks uhe ehitusmehe-torumehe, kes kempsu korda teeks ja sauna ostaks ka. Vanemate Audi on ak uks paras käula, ostaks mdagi vastupidavamat.. ja dushi ja wc laseks neile kah sisse ehitada. Materjal on olemas aga aega pole ja muid polesid on kah veel kullaga. Merilinile annaks, et ta saaks oma korteri korda teha ja ei peaks endise korteri omanikuga maid ajama. Liisule annaks koooliraha, nii kallis on ikka linna kaija ja maailma tahaks ka ju naha.
Tana ostsin punasest ristist valged tenkad, kuus vanaaegset kahvlit,100 noopi ja kollase kardinariide 2 euro eest. Peaks mainima, et tunnen end hetkel nii rikkana, lahengi passin riide akna ette ja kooberdan veitsa oma uute jalavarjudega ringi:)vaja endale jalajargi kanda:)

titetegu

Tundub, et koik meie umber on hakanud jole kahku pesa punuma ja pesakondi tootma..Patricku sopradest on kahel pirukas soojas ja mu oed siblivad midagi ja uhe tuttava kass toob peagi pesakonna ja kuldnokad laulavad nii, et kurgud kahedad ja kaklevad hommikuti nagu varesed autorataste vahel.

Patricku uks sopradest on siis nuud otsa peal voi noh tema neiu on ja nad tegid meile visiidi:).Noormees on patricku vanune 27, tema neiu juba kolmkummend ning kell tiksub:) tundub, et tema puhul isegi oli viimane aeg. Istusid nagu kanad meil elutoas sohval ja aeg ajalt noormees silitas oma neiu kohtu, nagu maseerivalt.. ega nad midagi veel oelnud polnud aga asi selge siis.. kukkel ahjus!! Noh eks nad selle viie minuti parast ka teatavaks tegid, mis sest ikka keelel hoida. No nii sugeles. Poolteist kuud siis juba. Neiul avalduvad juba tosise raseduse sundroomid, mis mind isegi ullatuma panid. Ta on ulikohn ja jube pisike ja ta peidmees utles uhkelt, et juba kolm kilo on juurde votnud.. patu ode kommenteeris, et jeesus kui esimese kuuga juba kolm kilo, kus need ulejaanud siis pannakse. Neiu Sabrina hoidis endal kombekalt olematu kohu alt kinni ning utles, et tema huumorimeel on olematuks kahanenud ning ta loodab et teda toolt ei vallandata, kuna emotsioonid on laes ja ta voib paris hasti laiatada. Samuti utles, et kannab juba lohvakaid riideid... minul vottis kohedaks, et koik see juba esimese kuuga. Voiks vist kull korvalt oelda, et peast rase. Igastahes olen ma muidugi ulionnelik nende ule.Nad on vaga sobralikud ja soojad inimesed:)Laps on siis ju suisa onnistuseks.
Mina tahan see suvi veel nagu liblikas oielt oiele lennata ja kull see sugis siis mu tiivad kokku lappab ja utleb, et aitab jamast, valjas on kulm, kala puuda enam ei saa, minge lapsi tegema.

Kuljepistmisest, patu pariisiskaigust, äiast, ämmast, aiateost ja kartulitest

kes teab miks kuljes pistab, kui jooksed.. mul vohma on ja joudu on ja vasinud pole aga pistab. Patrick utles, et hingan valesti.. ei hinga , nina kaudu sisse ja suu kaudu valja ja rahulikult.. nojah:) me kolisime nuud ule joe ja siin on viinamarja maed, meil kodu taga.. ja seal on super head teed jooksmiseks.. vahe autosid ja ei uhtegi jalakaijat. TUnni jooksen ara siis on veidi jouetu olla ja ma enam ei joua:)
Patrick kais nadalavahetuel Pariisis Prantsusmaa-Inglismaa vahelist rugby mangu vaatamas. Uks nende suurimatest varustajatest tegi Patrickule, tema Bossile ja veel mitmele tahtsamale ninale selle soidu valja.. alates 4 tarni hotellist kuni parkimispiletiteni.. HIljem ta naitas videosid mangu jooksul tehtust.. Prantsuse humni ta suisa rookis kaasa.. ja nojah nende humn on ju suisa verest noretav sotta minemise laul kui sonu vaadata. Prantslased on uhked oma sojalauluhumni ule:) nojah alati kui Patrick kaheks paevaks kodust lahkub ja mujal magab siis on see kuidagi seotud sellega, et kas on poissmeeste pidu voi firmapidu voi valjasoit ja siis kui ta tagasi tuleb on ta tolmune, surmvasinud, parajalt ikka veel napsune ja mina voorastan. Midagi pole teha. Vooras lohn on kuljes ja ta on siis paras udupea ja kohmetu. Ei tea kas just onneks aga neid olenguid on suht harva. Noh eks ma olen kade ka, et teine pidutseb ja joob guinessi olut, samal ajal kui mina ta vanemate aias kibuvitsa poosaid loikan ja aknaid pesen, mis pole sugugi halb. Patricku isa hoiab mind nagu mannavahtu. Ma pole joudnud veel midagi tegema hakatagi, kui ta juba teeb nagu kass tiire mu laheduses ja kusib mureliku haalega, et ega ma veel vasinud ole, ja ei soovi olut, varskeltpressitud virsikumahla, ounapirukat, vett ja puhkehetke. Uks suur mure on, et ma end nende 1x2 maasikapeenras ara ei katkestaks.Mis ma siis end hellitada ei lase, hoidku selle eest aga ega ma ka loorberitel ei puhka , vaid toega ka teen midagi. Kummaline on see, et ma olen enamus nied toid teinud vaikesest peale aga nuud on teistmoodi, kuna mul on vabad kaed ja patu vanemad isegi kusivad, et mis ma arvan ja kuidas ja mida teha ja ma olen vahest isegi taitsa mnjamm. Siiani utles ikka mu isa,et vat see on porgandipeenar, see porgand ja homme votate koik ulejaanud rohu ules. Voi et kessse nii kartuleid muldab, niii hoopis peab ja nuud tudrukud teete uuesti, keskoosel:) kuu on ju taevas, valgust kullaga, suine aeg. Mulle ikka andis peamurdmist uute maasikataimede saamine tutartaimedest, mulla vaetamisest, mis pikivahega ja kuna vanad taimed valja ja.. sama jutt kaib nuud ka marjapoosaste, tomatite, poldmarjade ja viljapuude kohta. Eks neil ole nagu issanda aed, kulvad, sureb valja, aga akki ei sure.. akki leiab viljaka pinnase ja toob vilju nii mis muhiseb:)
Patricku vanemad on aru saanud, et ma olen eriline kartulifann ja siis nad teevad ullatuslikult palju toite kartulist, kui olen kulla saabumas..laupaeval tegid kartulivormi singiviilakate ja hapukoorega, juustukiht peal, puhapaeval keedukartuleid marineeritud heeringa ja sibulatega... jeesus tundsin end kui kosova vanade juures. Vanaisa vois heeringat suisa kolm korda paevas suua:)

Nad andsid mulle kaasa uhe vanaemade retsepti raamatu, traditsioonilistest prantsuse roogadest, varviliste piltidega. Ma nuud lahen vanni seda lugema:)ja siis tuleb patu ja soome hapukapsa-tangu suppi, mis ma elus esimest korda ise valmis keetisn ja lohnab samalt kui Kuristal ema tehtud
OLé

Vaatasin just etv arhiivist filmi "Eesti Lood:Tähelepanu,start" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=97071 film raagib 7-aastasest Ottost, kes teeb erinevatesse Tallinna eliitkoolidesse katseid. Vaheldumisi naidatakse pilte tema lasteaia manguaegadest, kodus vanematega oppimisest ning katsetest koolidesse. Ta oskab kergelt veerides lugeda, saab vanematelt soimelda, kuna teeb vigu 20 piires liitmises lahutamises, opib inglise keelt ning kirjutab vanemate dikteerimisel lauseid..Kui opin hasti saan riigikokku.. voi midagi sellist. Katsetelt tulles ei kusi vanemad, kuidas end tunned vaid kas tegid ka palju vigu ja kuidas sa lammas kirjutasid. Otto sai sisse Prantsuse Lutseumi, kus direktor Leesi utles, et tema naeb oma opilastes doktoreid ja direktrisse ja ministreid ja arste, mitte taksojuhte ning poemuujaid.MILLINE ILGELT TOBE MAARATLUS. Ehk istus saalis moni poemuuja, kes soovis, oma last katsetele tuua. Kuidas ta end tundma pidi. Selline voidujooks. Vaesed lapse, vaesed vanemad. Mul oli terve filmi jookusl klomp kurgus.Misasja vanemad teevad, mida pohjustab Eestis edule suunatud uhiskond?
Ma olin nii uhke, kui kuulsin, et mu ode sai Miina Harmasse sisse. Super nii tark ja tubli..Samas utles ta ise hiljem et koormus on tohutu ja tahaks ainult magada ja ma sain temaga jutule uha harvemini, kuna tal lihtsalt polnud aega oppimise tottu. Maal, Vonnu Keskkoolis oli ta super kehalises kasvatuses.. eks ruumi oli ka rohkem.Linnas on loogiliselt ruumipuuduse tottu tegutsemist koomale tommatud. Ehk toesti annab kooli nimi ja tugevam tamp suuremad voimalused astuda ulikooli, leida paremaid praktikakohti..Kurat on see aga koige tahtsam?? Nuud ei raagi ma enam oma oest, una tean, et valik mille ta teeb on tema valik ning ta valis sest ta toesti tahab seda oppida, teha. Uldiselt aga kuidas uhiskond on ulekoormatud vasinud, stressis lastest, nende auahnetest vanematest, kes naevad ainult koli nime ja tulevikku aga mitte last personaalselt, kes ta on ja mida ta hetkel vajab. Siin soovitaksin lugeda artiklit ajakirjast "Pere ja kodu", " Kuidas kasvab hea inimene?" http://naistemaailm.ee/artiklid/33101/kuidas_kasvab_hea_inimene___.html?art_magaz=9

Ma nii sooviks, et minu lapsed saaksid kaija vaikeses maakoolis, kus opetajatel on aega lastele seletada, jutustada, naidata.. kus too ei kai masinlikult ja ruttu, kus klassid on vaikesed ning opetajad teavad lapsi ning nende vanemaid. Kus on aega ja tahtmist. Mu ema, kes on opetaja raagib, et iga aasta tuleb VOnnu Keskkooli pohikooli ossa lapsi, vaikestest maa-algkoolidest: Mehikoormast ning Jarvseljast. Sealt tulnud lapsed on rahulikud, uudishimulikud, sobralikud, kokkuhoidvad ning neil on siiras huvi oppimise vastu.

Koik vanemad soovivad oma lastele ainult parimat.. kas siis enda nagemustest lahtuvalt voi siis toesti suheldes lapsega, mis tema soovib. AGA PAGAN, lastele peab andma aega mangida. Mangida oues luurekat, peitust, kulli, tassida kive koju, taguda taga-aeda vanadest laudadest maja pusti, kui on tagaaed, soita aiakaruga maest alla, ujuda..