Massinad

Olen kuidagi oma blogist kaugele jaanud, tean, tean:) Olengi tagasi. Mul on tegelikult nii palju olnud kirjutada aga ma peaksin toesti hoidma ookapil koguaeg paberi ja pliiatsi, et koik ules kirjutada. Prantsuse elulaad ning inimesed on millest kirjutada.
Täna vaatasin üle hulga aja telekat. Meie vana telekas andis otsad ning parandusest öeldi, et ta andis otsad ja kuna kellelgi enam kast-telekaid pole siis neil pole enam varuosi. Parandajal oli aga olemas üks sobra antud Philipsi telekas, millega ta ei osanud kohe midagi peale hakata ja nii saimegi endale uue vana teleka. Minu arust ilus kaup. Koik siinsed, kellele räägime oma sullekukkunud onnest, vaatavad meile arusaamatult otsa. Issake, kuidas te sellisest telekast midagi vaatate. Ise ka imestame:D Koik unistavad plasmatelekast, mis on kergelt kaardus ning millel on mustmiljonit pikselit. Ausalt mitte midagi ei ole ju ka vaadata. Pr telekava on taispikitud telemange, labaseid tosielu sarju, kohalikke f kategooria telefilme ning telepoodi. No mis pikselit mul selleks vaja on. Onneks on uks kanal, kus naidatakse originaalkeeltes vaartfilme ning loodusfilme. Lapsed saavad ka ilusti oma multikalaksu katte. Ilus.
Noudepesumasin, mis laks telekaga samal ajal remonti kanti maha, taitsa uus BOSCHI masin oli (vahem kui kolm a vana) Poepidaja utles, et voib kirjutada kindlustuse jaoks paberi, et masin oli piksest rabatud. Onneks oli meil paar paeva varem uks suur aikesetorm. Kindlustus maksis peaaegu masina tagasi ning samast poest saime uue pilli, mis tuuakse jargmine kolmaba koju. Mul on kasitsipesemisest niii villand, et patu utles, et meil on piisavalt nousid, arme jargmised 7 paeva nousid pese ja siis saab uue masina kohe triiki panna:)
Mul on taiega tunne, et mida vanem pill seda kauem talle eluaastaid antud on. Uus noudekas viskab kohe paar makaroni parast pildi tasku ning plasmatelekas kukub meelega lastele kaela. Tuleb rohkem akna peal kooluda. Naabrite elu ja inimesed tanaval on palju huvitavamad kui telekas:)

keelevääratus

Kuidas kull vahel keel voib vaaratada ning inimesed valesti aru saada, kui ei koneleta sama keelt. Olime koos sopradega puhkamas ning ohtusoogiaeg oli katte joudmas. Plaanis oli teha makarone pastakastmega, mis oli juba eelnevalt purgis kaasa ostetud. Ma tombusin natsa eemale et noh sobra naine teeb suua, ma kutan ahju. Vaatan, et paneb kulma sousti purgiga lauale. Ehhmm, et kas soojaks ka seda tehakse aga vat ei julge kusida ka. Ma veel nii hasti ei tundnud seda neiut ning motlesin, et kaks kokka nuud kull head sooki ei tee. Aga ma ei suutnud, mainisin neiule, et kas kaste serveeritakse soojalt ning ta utles, et noh voib kah (nagu muidu kallaks ta kulma tomati hakkliha kastme igapaevaselt soogina taldrikule). Pani siis klaaspurgi rauast pliidi peale, kuhu ma just puid sisse olin uhanud. Soojenema vist... APppii, ma ei julenud jalle midagi oelda, ega teha, et njah, ega ta vist nii ikka soojaks ei saa ja lohkeb vaid. Eks ma vist kuidagi jalle pr keeles mainisin, et ma olen kuulnud, et see kaste tehakse ikka tule kohal soojaks ja siis hops makaronidele peale. Kull on maitsev. Purk igastahes pliidilt koos neiuga kooki kadus.. Noksa hiljem, ku laksin vaatama, et noh mis siis ka koogis tehakse... pidin ma sinna uldse minema!!!??? Nagin, et sober puhastab gaasipliiti soustist, ulatasin ka paar paberit abiks ja naen, et neiu laheb naost punaseks ja hakkab nutma. Tuli valja, et ta oli minust aru saanud, et purk tuleb koos veel kinnikorgitud kaanega gaasipliidil tulele panna, et seda soojendada. Ta tahtis nii kena olla ja just nii teha nagu ta oli minust aru saanud. Jessukene, loogiline, et klaaspurk kuumale vastu ei pidanud ja lohki laks. Oijah. Oh seda lohutamist ja pisarate puhkimist. Ma ei tulnud selle pealgi, et 28 aastane inseneriharidusega neiu midagi sellist nagu loogiliselt teha vois.. naerda ka ei saanud.. nii mage oli olla. Makaronid kaisid taiega parast suus ringi. Ei opeta mina enam kedagi soon mida antakse.

Jummel kull

Mul juhtub paevast paeva midagi ning oleks millest kirjutada aga ma ei oska seda aega organiseerida, et vat nuud.

Tana hommikul olin just lastega valja minemas, kui uksele koputas keskeas harrasmees u 10 aastase pojaga korval. Hops juba ulatati mulle katte tuttav lehekene naeratavate inimestega, lillede ja liblikatega.. Jehoova tunnistajad. Homsel koosolemisel raagitakse TAAS jumalast ja seekord ka paradiisist. Utlesin aitahh ja lukkasin ukse naeratades kinni. Meeldivad viisakad inimesed. Patu tuli autoga maja ette ja astus tuppa kusides, et kes need olid. Ulatasin lehekese ja utlesin, et reisiburoost:) Patrick vaatas lehekest ja utles ahah naerdes ja tombas paberi automaatselt kuueks. Jutul lopp. Maja ees nagin kuidas viksid harrad olid paljunenud kaheks isaks kumbki oma pojaga ning astusid meie naabermaija, kus utleme nii on nuud kull need koige jumalakaugemad inimesed. Mainisin neile ka ara, et sinna pole motet minna, et kullap veel magavad ning uks harradest peaaegu kahvas mulle vastu et nad ise teavad ning sudant on vaja soojendada ja midagi sellist. Paaaalun vaga:) Minge soojendage jah seal, kus teil napud ukse vahele luuakse ja kohe isegi mitte Potilaadale enam ei saadeta. 

Ma taiega motlesin, et miks nad oma poegi nii kaasas vedasid? Poegadel olid isegi saravad nahkkingad jalas ning vaga vagad ja pidulikud riided seljas. Isad tahtsid lastele tuleristseid teha voi? Et vaadage siin majas elavad need koige jubedamad ja kui nende ukse alt lehekese sisse saame siis pole meil vaja paradiisiloengule minnagi sest paaseme sinna essadena. Loodan, et nad terveks nadalavahetuseks nuud hirmuvoppeid ning kogelust kulge ei saanud kulastades kulmi ning kalke paganad.

jOOOKSMA

Kevad laheneb. Igal hommikul, kui kooli lahen, naen paari emmet spordi riided ull, kooli ees soojendust tegemas, klappe pahe panemas ning botaste paelu solmimas. Tihe jututeema on, kes kui mitu kiltsa korraga jookseb ning mis voistlus eesmargiks on seatud. UHH!!! Ei noh ega mina jooksen ka juba kolmas kuu ja vaga ok on. Patu spordiriided kujunesid sujuvalt ule ka minu riieteks ning dadaaa, saingi endale joulukingiks(ûlla ûlla) uusi spordiroivaid ning korvaklapid.  Liisu saatis mulle oma jooksumussi ja kappadi kappadi. Lastega massamine, kahe lapse karutamine ja trepid on mulle ainult hasti mojunud. Olen suisa heas vormis. 10 kiltsa kinni ei pane aga suda on rutmis ning tempo on ikka keskmine. MINU AEG!!! Ma ei tea  absoluutselt, millal teised jooksevad sest ma ei nae poole uheksast ohtul enam mitte kedagi tanavatel. Soovad kodus juustu voi? AAA ainult paari koerapissutajat ja rugby meeskonda treenimas olen trehvanud. Suureparane muidugi sest nii ei trehva uhegi tuttavaga kokku. Higised kaenlaalused, ila suunurgas ning leemandav nagu pole just eriti  see, millega sel eputada. Koige oudsam on see, kui kohugaasid mollavad ning samal ajal klapis tümm pohjas on. Ega ise jah ei kuule, mis ohupooriseid sa tekitad aga teised, ou jees, kullaga. OÖ ning pimedus varjab jubedaid asju:) Minul siht hetkel puudub, et lahen kevadisele magijooksule voi et tund aega jooksu poletab 550 kalorit. Fun peab olema, Jooksmine, kui selline, pole mulle kunagi meeldinud aga oma aeg, hea muusika ning  450 kalori poletus on ilus kull ju? Patu andis ka oma sportkella kasutada, mis margib ara joostud aja, kilometraazi, poletatud kalorid ning keskmise kiiruse. Esimestel kordadel tahtsin ta iga kord lahimasse prugikasti visata sest osutusin kella jaoks liiga lolliks. Patrick siis tegi mulle, oma narve alla neelates, asja selgemaks. Kellal on elulootust. Mina ei lahe vist kunagi maratoni jooksma, poolmaratoni ka mitte. 10 km ehk uhel paeval,  kui motlen, et jube lahe on ikka joosta. Minuga voivad kaasa tulla jooksma vaid need, kes raakida ei taha ja omas mullis on. Patu on uks listis olijatest juba, Liisu ja Merilin vist ka.. Ma lahen nuud teed jooma, head jooksu teistele:)

Laste etendused Prantsusmaal

Meie linnakeses  on nii kevadel kui ka sugisel vaike teatrifestival" Vaikesed kevadised(sugisesed) lava-avastused". alati olen lastega kainud sest lapsed peavad teatris kaima ning kultuur tuuakse ikkagi koju katte. Loime end lastega ules. Elsal oli oma puhvis roosa seelik ja Gabrielil triiksark. Pisikestele lastele tehakse vaga vahe etendusi ning kuidagi sain ka Gabrieli vaatama etendust, mis olin moeldud alates 3 st eluaastast. Laval istusid kaks naist ning uks neist tegi usinalt soojendus harjutusi ning teine soojendas suud ning pomises tasakesi mimi miii. Nagu koik Prantsusmaal siis juba vaga vaikesest peale on Pr lapsed harjunud vaga kultuurse ning korge soomiskultuuriga.. ning tahtis pole ainult mitte see, mida suuakse vaid ka kuidas. Sama on ka riietumise, kaitumuse, kirjanduse ning ka koige mu puhul. Etendus oli meeletult artistlik ning uks naitlejatest vehkis teha kate ning kehaga sumboolseid, joogalikke liigutusi ning teine naine redeli otsas tegi piiksuvaid mulksuvaid haali ning laulis mantraid ning jajah ka araabia lastelaule. Pohirohk oli asetatud visuaalsusele, haaltele ning kehaliselt liikumisele aga mille kaigus jutt laks taiesti kaduma. laval oli viis kohvrit, millest iga uks sisaldas, mingit meeleolu, haali.. viimases olid tuhjad pildiraamid ning tadi utles iga uut pildi raami ette pannes... Chloe emma utles et on niipidi ja naapidi, Pierre kaks isa aga utlesid, et tuleks minna sinna, Mathide laspehoidja utles, et maailm on suur,  Aurelie parim sobranna aga kusis, miks nii on ... jne  Ma ausalt ei saanudki aru, ehk selleparast, et mina olen ules kasvanud kergete, armsate ning arusaadavate lasteetenduse seltsis ning isegi Pr pisilastele suunatud etenduse mote jai mulle segaseks. Ausalt, see pole esimene kord kui minuga nii juhtub. Enamus lasteteendusi, mida olen siin nainud on sama vooluga... Hakka voi ise midagi tegema voi kutsun Eestist Teoteatri kohale. Nemad teavad, mis lastele meeldib.

JOulud lahenevad

Kohe ei oska jarjest asju kirja panna nagu neid juhtub ja on. Olime pikalt haiged ning Elsa laks kooli ja esimene vaheaeg ongi juba kaes. Vanematele ostsime lennupiletid Jouludeks, mis on uks oudsalt tore asi. Motlen juba mida nad voiksid kaasa votta, kuhu me voiksime minna. Isa oli hakanud juba sooja pesu kokku ostma, et jalle magedesse suusatama minek ju ees ning siis Pont d'Arc'i UNESCO nimistusse kuuluvaid koopaid tahaks ka vaatama minna. Valences avati umbes poolteist aastat tagasi ajaloo muuseum. Metsa tahaks neid viia. Leidsime Patricuga eelmisel nadalavahetusel imetoreda matkaraja, mis tuli oli tegelikult vana taasleitud rada. Lihtsalt alustasime teisest otsast. Maapind oli tais soodavaid kastaneid. Votsime moned isegi koju ning ma ei saa aru miks ma neid juba ara soonud pole? Eelmisel korral, kui nad Joulude ajal kaisid sai isa aastavahetusel toidumurgituse austrite soomisest. Istus terve kalli ohtupooliku vetsus ning teise poole lodises tekkide all. Ema tombas kogemata trepi kasipuu seinast valja, pani keraamilise anuma kogemata kuuma pliidi peale ning siis otsustas, et koik, aitab, tema ainult lohub ja nuud laheb ja istub uleval magamistoas ja ei puutu enam uldse midagi. Mina olin lihtsalt koomas, sest Elsa oli veel 1,5 ning mu unevolg oli meeletu/ %inu maletamist mooda nikerdasime ka juba uue lapse tegemise kallal:) Kuidagi aga see uus aasta tuli ja ellu me jaime:) Appi, kingutsi tuleks hakkata juba nuud ostma, Parast on juba hilja.

Eestis 2015

Tohutult tore oli Eestis olla. Vaga raske oli tagasi tulla. Lastega kujunes vaga kindel ja samas nii vaba rutm sisse. SIlmad lahti, koogis Gabrieli abiga tuli ahju alla, veed kastrulites sooja, kohvivesi keema, voileiva materjal lauale. Pesumasin tuhjaks, uus sisse. Laste Reedule ja Tonule voi koomas tadidele kaela saatmine. Aknad lahti. Kasvuhoonest tomatit ja kurki, aiamaalt tilli, basiilikut, rohelist sibulat ja vaarikaid.. Jalad pagan jalle on sitased.. ega need kroksud kastet pea ja kui tolm ka sisse sahiseb on sitt mis sitt:) Mina pesen and vahemalt koogis kraaniakausis kohe ara aga mu vants laseb paev labi igalpool paljajalu ringi, vajub siis akaste mudaste-rohuste jalgadega kooki, puhib nad ilusti koogivaipade sisse puhtaks ja vajub elutuppa haalekalt ohates kirgede tormi voi mis ta nuud oligi vaatama. Ai kuidas vahest ajab keema. Hea et meil nuud pesumasin majas oli. Terve puhhkuse undas. Ema juba kusin, et mida ma kull pesen... Kust ma neid asju kull elian. Pesumasinal leidsin huvitava ECO programmi, mis muide !!!!! muide peseb 3 tundi ning 24 minutit. vot!!!  Kraamisin sel suvel koik katusealused ara, kuhu vanaema oli aastatega kogunud kottide,kastite, nutsakute ja vorkude viisi longu, paelu, noore, lukke, riiderabalaid, rabalaid ja rabalaid pluss vanu voodiotsi, uksi, toole,laudu, suuski, Lenini kogutud teoseid, omatehtud kirsilikse ja notsikuid lilleseemnete ja hanerasvaga. KOlm nadalat kraamisin ja tonna toin raudselt lokkesse ja viisin taaskasutusse ja prugimaele. Olin permanentselt tolmu ja saepuruga kaetud. Esimesel paeval tiirutas vanaema mu laheduses pidevalt ringi, et kus ta varandus nuud pannakse ja kui mind laheduses ei olnud siis tombas veel mitte polema pandud lokkest vajalikke asjakesi valja ning lohistas pesukooki, mille tadi varsti kohe peale seda ka omakorda lagedaks loi. Lopuks loi vanaema kaega ja leppis, et nii ongi. ladusin koik ta kangad ja ilusamad kaltsuvaiba ribad , longad ja tavikud uhte suurde kappi ja kasti.
Lapsed samal ajal leelutasid mooda ilma ringi, voi magasid voi soid voi ujusid tadidega voi lugesid raamatuid, mangisid ja vaatasid multikaid. Poole paevast istusid nad aiamaal, kus soid koike, mis nappu sattus. Eks seda oli naha ka mitmel paeval pisi-Gabrieli kakast, mis ta siis ikkagi hinge alla oli pannud ja sisse ahminud:) Autolahvkalt said nad jaatis ja kalja ning teel koju pandi just maanteele uut katet ning lastel oli vaja varske torvaga nikerdada ning lopuks oli ka jaatis torvane ning kroksid ning silmnaod.
Tagasi oli raske tulla. Meil oli sada kilo pakke, Elus pole nii palju olnud:) ja Gabriel sai lennujaamast kohuhada ja oli vaga hale ja nuttev kogu. Aitahh sellele pikale, blondile Eesti mehele, kes meile uhes Frankfurdi lennujaamas soogikohas soetablette pakkus, mida me kull oksehadas G anda ei saanud. Tosiselt kena tegu. Kui Lyoni joudsime pool 11 siis toppisin lapsed pidzaamadesse ja Patu jooksis pakkidega nagu see vibalik filmis mehed ei nuta, et uhe kohvriga ette ja ja siis jooksuga jargmistele jarele. Pidima saama oma saja paki ja hadiste lastega lennujaama bussile, mis meid oleks oigesse parklasse soidutanud. Buss oli vaike ning reisjaid ning kotte palju. Bussijuht eksis ara ning tegi umber parklate kaks tiiru enne kui matsu valja jagas kus ta on. Lopppeatuses pandi meid maha ning lapsed jaid nutsakusse mu sulle ja kaissu magama seal bussijaamas ooteputkas. Patu jooksis auto jarele, mida ta bussijaama taha kuhugile lahemale parkida sai ja siis hakkas raskeid kotte edasi tagasi hiivama. UUs buss uue rahvaga tuli ette ja koik vaatasid ming vaga kaastundliku ning mureliku pilguga; Lastel olid Lotte pidzaamad seljas. Palavikus ja haige G uhe kae all ja Elsa rootsakil oma hundi Uuga teise kae all. Patut polnud silmapiiril ning koi, kotid olid juba ara viidud. Kohe tuli uks naine kusima, et utlesin ausalt, kas kuidagi ta ikkagi aidata ei saa, et kas ikka toesti. Nagin vist toesti mahajaetud valja seal oos. Patu aga tuli kapates, selg higine ja viimne voitlusvaim sees, et tema pere  ja nuud saab koik korda. Naine laks minema mitu korda siiski ule ola tagasi vaadates. Huvitav, mis olkes juhtunud, kui oleksin kae valja sirutanud ning ule huulte sosistanud. Appi, me oleme kohukestest ja Eesti smuutist lagedad. Aga ma ei tahtnud Patut narvidel rohkem mangida. Lapsed kukkusid koheselt talveunne, kui ennde seljad autotoole puudutasid. Mina tahtsin vaid nutta. Kodu ja pere ja suguvosa ja sobrad jaid niiii kaugele ja ma tundsin end vaga kurvalt. Patule ma seda vamja ei naidanud, ei tahtnud teda kurvastada