JOulud lahenevad

Kohe ei oska jarjest asju kirja panna nagu neid juhtub ja on. Olime pikalt haiged ning Elsa laks kooli ja esimene vaheaeg ongi juba kaes. Vanematele ostsime lennupiletid Jouludeks, mis on uks oudsalt tore asi. Motlen juba mida nad voiksid kaasa votta, kuhu me voiksime minna. Isa oli hakanud juba sooja pesu kokku ostma, et jalle magedesse suusatama minek ju ees ning siis Pont d'Arc'i UNESCO nimistusse kuuluvaid koopaid tahaks ka vaatama minna. Valences avati umbes poolteist aastat tagasi ajaloo muuseum. Metsa tahaks neid viia. Leidsime Patricuga eelmisel nadalavahetusel imetoreda matkaraja, mis tuli oli tegelikult vana taasleitud rada. Lihtsalt alustasime teisest otsast. Maapind oli tais soodavaid kastaneid. Votsime moned isegi koju ning ma ei saa aru miks ma neid juba ara soonud pole? Eelmisel korral, kui nad Joulude ajal kaisid sai isa aastavahetusel toidumurgituse austrite soomisest. Istus terve kalli ohtupooliku vetsus ning teise poole lodises tekkide all. Ema tombas kogemata trepi kasipuu seinast valja, pani keraamilise anuma kogemata kuuma pliidi peale ning siis otsustas, et koik, aitab, tema ainult lohub ja nuud laheb ja istub uleval magamistoas ja ei puutu enam uldse midagi. Mina olin lihtsalt koomas, sest Elsa oli veel 1,5 ning mu unevolg oli meeletu/ %inu maletamist mooda nikerdasime ka juba uue lapse tegemise kallal:) Kuidagi aga see uus aasta tuli ja ellu me jaime:) Appi, kingutsi tuleks hakkata juba nuud ostma, Parast on juba hilja.