Raske on harjuda mottega, et kallid inimesed lahkuvad me seast. Sellised motted topid uhte kotti ja paned kuskile vaga kaugesse kapinurka voi veel parem pooningule vanade suuskade taha. Need on toetunud seal vastu seina juba minu sunnist saati ning keegi pole neid puutunud. Surma korval on sund. Eile suri lahedane, tana on teise vaga kalli sunnipaev. Markamatult oled ise astunud oma vanemate,kes nuud on vanavanemad, asemel emade isade ringi. Uks vaike olend ripub su kuljes paevad ood ning tekitab tunde, et ilmas sinuta on absaluutselt voimatu olla. Tassingi Elsat nagu pampu pliidi, kulmkapi, vannitoa ja pesumasina vahet.Hakid, klopid, imed, pesed, puhid, kasid, otsid, keedad, tassid, kussutad,....vahepeal kui on aega siis ka sood, jood ja magad. Ei ole aega korralikult leinata. Ehk nii ongi kergem ja nii peabki olema. TUlen selle motte juurde tagasi siis kui aega on, ehk kahe nadala ehk kolme aasta parast.
No comments:
Post a Comment