Just enne Eestisse minekut sai Elsakene endale tuulerouged. Esimesed paevad uritasin kull endale ilusti sisendada, et ei pole midagi see on minu soodud mandariinidest voi shokolaadist, Joulud tead! Tuhjagi!Arst vaatas juba kaugelt peale ja utles "Heureka!!" voi et "Tuulerouged." Oijah. Koju ihkas hing aga jubedalt. Arasoidu paevaks oli Elsul juba viis paeva rougeid ning palavikku polnud ning ta haises meeletult saialille tinktuuri jarele ning sai sugelusevastast siirupit, mis toimis. Kui paljud inimesed meie tottu lennukis tapihaiguse said pole teada aga ma palun sudamest andeks aga usun, et oleksite sama teinud.
Eestis oli super. Tadid ja vanaema umberringi nagu mesilased ning Elsa nagu kuninga kassikene kantud, hooldatud, hellitatud. Valja arvatud ohtul kui lapsuke tuli magama panna voi kui nalg peale tuli siis oli ainult emme akseptreeritav ja emme tuli. Paevarutm oli lapsukesel nii segi, et loin vaid kaega. Kuna arst keelas ringi randamise sest haigus norgestab immuunsussusteemi sis olime suht kodused aga sugulased ja sobrad tulid ikkagi. Rougetele loodi kaega, "ah oligi aeg labi podeda." Elsul nii ponev ning rahulolevalt pesitses uhest sulest teise.
Elu oli kui lill. Tagasi tulles Elsa ainult magas nii Tartu- Tallinn bussis, kui Tallinn- Frankfurt, Frankfurt- Lyon lennul kui ka autosoidul koju. See eest kodus keskool uni lainud ning reisujutu jutustamist Elsukese poolt jagus varaste hommikutundideni.Kuigi ausalt ma oleks rohkem magada tahtnud:)
1 comment:
oo teil oli tõesti mõnus:) Ja Elsa on täitsa eeksukas, vähemalt profiili lõikes. Ja nii hea oli sind säärikus põllul näha, vat siin ongi su kodu. Tule jälle!
Post a Comment