Mont St Michel

Niisiis hakkasime lahenema Mont st Michel'ile. Onneks on Pohja-Prantsusmaa uks lame maa, ning piltidelt tuttavat koonust hakkasime nagema juba 12 km kaugusel. Kloostri saar (poolsaar, oleneb kuidas vaadata ja kunas) oli monusa roosa udu sees. Parkida tuli saarest  1 km kaugusele hiigelparklasse ning jalutada siis kohale. Vaga paljud tegid pilte "Mina ja Mont St Michel" voi " mina, minu kallim, vanaema, onu, uks jaapanlane ja Mont st Michel". Ma arvan, et seal olid parasjagu jalle ehitustood kasil, kuna minilinna paases mooda kipakatest laudadest tehtud puusilda, mis vaikesest varavast labi laks.. ehk on need tousud ja moonad silla pidevalt endaga kaasa viinud ja siis visati kaega ning ehitati midagi, millest kahju pole.Kuigi kell oli alles 12 ja Pariisist tulevad Jaapani turiste tais bussid polnud veel saabunud, oli peatanav  hoolimata talvisest hooajast paksult rahvast tais. Suveniiripoed olid liimitud kulgepidi kokku pannkoogi ja vahvliputkadega. Ilusad majad aaristasid tanavaid, kui oskasid neid siltide ja reklaamide tagant leida. Lootsime votta endale giidiga tuuri saari ulalosas asuvas kirik-kloostris, et siis oleme nagu haritud turistid:D Piletisaba oli  sada meetrit pikk. Moned enda arust hasti kavalad uritasid ka sabast ette jalutada tehes nagu, et nemad on tulnud vaatama ainult piletimuugi saali kui ajaloolist malestist ning siis uritati ennast ka leti ette sokutada. Neid kutsuti sabas isekeskis taevast kukkunud tobu inglikesteks. Meie giidiks oli tore vanem naisterahvas, kes uritas vaatamata piiratud ajale meile edasi anda nii palju kui voimalik. Poole sellest ajast sisistas ta asiaatidest turistide peale, et ollakse ikkagi kloostris ja laste suu olgu kohe kinni pandud.  Jaapani turismigrupid hakkasidki saabuma voi rohkem mooda kappama, kui aus olla. Tuupiline grupp: eesotsas Cambridge inglise keelt  kiiresti raagiv giid, kes osutab osavalt ja kahku vasakule,paremale ning kusib tolget tegeva Jaapani giidi kaest aega ajalt "OK?" vaene higistav Jaapani giid, kes uritab midagi aru saada ning paar sona ka edasi tolkida ning grupp, kellel on tolkest suva ning muudavad kloostri katakombid fotoka flashidega paevavalgeks. HIljelm uritasime ka Patuga omal kael natuke ringi jalutada ning oma Mont St Micheli privaatreisi teha aga  koht hakkas tuhjaks minema ja  ega seda rahvast oli ka naa palju. Patricku ema oli meid juba hoiatanud, et me seal la mére Poulard pannkoogi restorani ei laheks, et seal on Prantsusmaa kallimad pannkoogid  Ega me midagi moistlikumat ei leidnud kah peale voileibade ja rasvaste vahvlite pakkuvate restode nii, et lahkusime onnelikult aga tuhja kohuga.. ja turismibussid soitsid meile aeglase vooluna vastu, kui parklast valja soitsime