Kuna pealelouna terendas veel suhteliselt pikalt meie ees siis otsustasime, et kulastame ka Cap Fréhel' i. Seda kuni 70 m korguseni ulatuvat pankrannikut nimetatakse uheks Britannia suurimaks vaatamisvaarsuseks. Pisikesed jalgrajad kulgesid pikki panka ning need olid aaristatud valgete traadijuppidega, millel kirjad, et palun kasutage jalgradu, sest me loodame taimestikku traadi taga saasta:) Nii me Patuga tegime korralikku laburinti:) Mones osas oli pankrannik ilma taimestikuta ning inimesed ronisid suisa aarele, et lasta teha endast pilte, kus tuul puhub naolihased naost. Moned eriti mehisemad huppasid isegi ule meetriste kuristike, et jouda uhele pisut eenduvale panga osale, kus tehti fotosessioon toetades jalad veel pisut koikuvatele kividele. Mina utlesin Patule, et kui ta midagi sellist peaks tegema siis mina pakin pillid kokku. Tahaks veel oelda, et kui keegi tahab tunda, mis tunne on olla Cap Fréhelis siis odavaim variant seda tunda on kulastada Saaremaa pankrannikut.. ausalt petab ara:) loogiline, et ma ei vordle nuud neid kahte aga ilusad pankrannikud on nad molemad ja ega Saaremaa pankrannik kah ainult odav trikk pole:)
Ohtul jalutasime Patrickuga veel Saint- Malo linnas. Ajalugu utleb,et selles linnas elasid mingil hetkel piraadid, kellel oli olemas ka Prantsuse valitsuse toetus kaaperdamaks Inglise laevu. 1944 aastal pommitati kesklinn varemeteks, kuid peamised ajaloolised ehitised ehitati ules algkujul ning ulejaanud linn 17-18 sajandi ehitiste stiilis. Superilus linn ning palju huvitavat naha, teha. Ainult pimedaks hakas minema ning lootsime, et kull paevavalges naeme rohkem. Selles linnas on jube raske soogikohta valja valida. Patrick utles, et raudselt tuleb sellises kohas proovida mereande, kala. Restorane oli liiga palju ja enamuste menuud olid jube pikad ja raskelt arusaadavad. Vaatame hetkel ka Patuga uhte saadet " koshmaar köögis" kus Inglise paritolu 3 tarni kokk Gordon annab sulgemise aarepeal olevatele restoranidele nou, kuidas ellu jaada. Sealt jookseb koguaeg labi, et kui menuus on liiga palju asju siis on asi natukene kahtlane ning köök aeglane ning ka maitse elamusi ei tasu loota.Samuti tuleks vaadata, kui palju inimesi restoranis on. Kui vahe siis on miskit lahti. Kuna meil laks koht jube vara tuhjaks, juba kella kuue paiku, siis enamus restorane polnud veel avatud ning ka serveerima hakanud ning seega ka tuhjad, kuidas sa nuud tead, kas ka on hea koht. Lopuks maandusime uhes restoranis, kus soime merekarpe koorekastmes ning ohulisi pannkooke sooja karamellikastmega. Patrick joi siidrit ning mina ounamahla. Nii hea. Ning siis hotelli kotile sest jargmine paev laks meil laev varakult Jersey saarele, kus tahtsime kulastada minu lemmikkirjaniku Gerald Durrelli loodud loomaparki .Oh kull oli raske magama jaada:)
No comments:
Post a Comment