Selle aasta talvepuhkuse veetsime Tour de France tehes. Ratastel olime kaks nadalat. Pakkisin kaasa kanalihapirukaid, keedumune, kupsiseid, termose teega.. et tee kohutuhja taita. Auto pakkisime kraaùi tais, et kunagi ei voi teada, mida vaja voib minna. Suuna votsime Clermond-Ferrandile, kus kulastasime Jouluturgu, soime kuumi kastaneid ja otsisime UNESCO nimekirja kuuluvat Basilique Notre Dame du Port'i, mida me ei tanavaragastikust ules ei leidnudki. Jube kulm oli ka. Patrick hakkas kaotama omi varbaid ning poordusime autosse tagasi, et soita Tours'i suunas. Maastik oli jube ilus -vaade magedele, millest eraldusid kustunud vulkaanid -1465 meetri korgune Puy de Dome ning 1885 meetrine Puy de Sancy. Orn lumekirme kattis maastiku ning meie tee labis korgeid magesid ning sugavaid orgusid. Ohtu saabudes otsisime oomaja Bourges, mida aga oli jube raske leida. ei tihanud uletada 40 euro piiri aga Formula1 hotelli, kus oobimine kahele maksab 33 eurot, oli oopimeduses raske leida. Valisime siis lihtsal uhe tee aares asetseva motelli, mis oli inimtuhi ning jattis meile kummalise mulje oma teeninduse ning koridoride laburindiga. Hommikul ei onnestunud meil toavotmeid ule anda, kuna koik uksed olid lukustatud, ka see mis viis administraatri juurde.Valjusime avarii valjapaasu kaudu, et siseneda peauksest, mis selgus, oli samuti kinni. patrick otsustas votme ukse taha jatta. Parklas kohtusime administraatorit, kes oli haguse pilgu ning imeliku kaitumisega. Lahkusime kiirelt ning Toursile, kus elab Patricku onu, keda ta kunagi nainud polnud ning soovis leida:) Votsime vaikesed korvalteed, kuna aega meil jagus. Ilm oli udune ning vihma hakkas sadama. Maastik muutus tasaseks ning teesid aaristasid horedad metsad, kus puud olid kaetud luuderohu ning samblaga. Kui kiirteed on palistatud bensiinijaamadega, kus on alati ka kohvikud ja poekesed, kus soojenduseks kuuma shokolaadi ja maasikakooke osta siis tavamaanteelt selliseid kohti ei leia. Pealegi oli veel uus aasta tulemas ning tundud, et koik kohad olid kinni ning inimtuhjad. Toursis lootsime leida kohvikut, kus end ules soojendada, kuid tundus, et jouda kesklinna, kus midagi leiaks, tuleks labida oudpikk liiklus ning tanavaragastik. Linna aares oli uks IKEA pood ning sinna me lahme alati heameelega:) Sealt saab Daimi kooki, kuuma kohvi ja johvikamahla. Kohvik oli aga ulerahvastatud, nais et paljudel oli sama kavatsus, mis meilgi. Ostsime siis alt toidupoest joogijogurtit, Estrella kropse, hoogveini ja purgi olut:) Noh kah midagi. Joudsime Patu onu poole kella kolme paiku. Ta oli krapsakas vanaharra, kes lobiseb loputult ning esimesed kaks tundi olime Patrickuga sonatud, kuna lihtsalt onu jutuvool oli katkematu. Patrick lopuks sai asjast aru, kuidas kah sona sekka oelda, lihtsalt vahele raakida. Mina olin lihtsalt koomas ning naer luksus kurgus. Patrick oli jube onnelik, et endale ule 27 aasta onu leidis(Prantsusmaa on ju suur ja sugulassidemed suhteliselt norgad).
Jargmine paev lahkusime varahommikul Mont St Micheli suunas. Loodan jargmine kord ka pilte panna, meil laks arvuti panni ning pildid panime enne seda uhele kovakettale, kus uritan neid jalle katte saada:)
(Jargneb)
1 comment:
kus ta siis järgneb, kui ei järgne... :|
Post a Comment