Wednesday, January 9, 2008
olla haige meil, Saksingute perekonnas, Eestis
veri on ikka paksem kui vesi. Kodus, Eestis, oli ikka niivord hea olemine. Joudsime oosel hilja. Patrick oli endaga Prantsusmaalt kopuspoletiku kaasa votnud, sel hetkel me seda veel ei teadnud, arvasime, et kullap on mingi viirus. Vanaema ei joudnud talle teregi oelda, vaid kappas oma koduste hanerasva-saialille kreemide jarele ja maaris Patrickul jalad polveondlateni sellega kokku ja villased sokid otsa. Patrickule oli see olla laa elamus, et mis see veel on, ja kas maaritakse ka ulevalt poolt.Issil oli nii hea meel, et vanaisa matustelt ule jaanud pudel viina nuud asja ette laks. Arkasin ka oosel ja maarisin Patricku ule kere viinaga kokku, tema pea 40 st palvikku tuli ju maha saada...Kovasti ule poole pudeli maarisime selle aja jooksul peale. Viiendaks paevaks oli ta palavikust nii kurnatud, et ei joudnud neid sadu raviteesidki enam sisse juua, mida me talle kokku keetsime... Kiirabis konstanteeriti jahfakt, et uhepoolne kopsupoletik. Kuna meil Euroopa ravikindlustus kaart puudus siis oeldi, et peame koikki kulusid kolmekordistama, meil oli ukskoik, pea asi, et abi saaks, lopuks voeti ikkagi vaid uhekordne summa, midagi 375 krooni..Meil on veel natuke komplikeeritud ka olemaks haige, sest kemps on oues ja kooki jookseb viad kraan kulma veega,kastrulist pliidi pealt votad kuuma vett ja segad paraja vee. talvel teeme Sauna vaid uks kord nadalas. Oijah, onneks koik laks hasti, pestud sai ja kustud sai ka, kull nuud sirelid oes hakkavad kasvama...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment