Freeganid

Rikkus ei anan habeneda, selleks peabki koik see , mis pisut juba kulumismarke naitab, ara viskama. On need siis videofilmid, viis aastat vana telekas, taisnahast saapad, korralikud manguasjad...riided...sook... ma ei tea mis veel. Tootan hetkel joukal jarjel olevas peres. Njah. Kuna mina olen see, kes koristab, siis naen ka paratamatult, mis prugikasti lennutatakse. Nii kahju hakkab. Vahel olen siis nii monegi asja ara paastnud. Panen kilekotti ja siis Punase risti poe ukse taha. Tana paastsin pehmest heledast nahast,paksu lambanahast voodriga saapad, mis on ehk korda 10 kantud. Kas ma olen ka nuud prukkar? Lugesin just hiljuti Pr keelsest "Marie France'st" new yorklastest, kes on korgharidusega: opetajad, director of the communications, disainerid... ja kes toovad toidu lauale, sortides labi prugikotte ja saades toidupoodidelt toiduained, mille tahtaeg on sel samal paeval moodunud. Neid nimetatakse Freeganiteks. Fotod teksti korval on mulle suisa koomilised. Naapsuke naine seisab hoides katel 12 erinevat hommikusoogi helbete pakki maitsetega oun ja kaneel ja mandel ja shokolaad ja mesi jne . Samal ajal kui uks kuuest New Yorklasest kannatab alatoitluse kaes, viskavad supermarketid korraliku toidu prugikastidesse.Arizona Ulikooli 2004 a. uurimuse kohaselt viskavad Ameeriklased poole oma toidust, mittekasutamata, avamata, prugikasti. Uhe Freegani opilased utlesid vaid kommentaariks, "Mu professor on jole, ta soob prugikastidest!!" Lapsed on lihtsalt uletarbimise ohvriteks sattunud. Kui seesama opetaja neilt kusis, et mis laste hobideks on, milega nad oma vaba aega sisustavad siis enamus vastas, et ostlemine aga mitte tennis voi laulmine voi tantsimine. See Hispaania keele opetaja ei arvagi, et koik peaksid tegema nii nagu tema aga ehk lihtsalt vahem ostama, vahem ostma mitte vajalikku. Rohkem infot WWW.freegan.info