mina inka ops

NO tosiselt kaua aeg on mooda jalle lainud. Ausalt tahaksin nii paljudest asjadest kirjutada aga kui ohtu tuleb ja lapsed magavad siis jouan ainult nii palju, et ronin diivaninurka ja loen Amazonist tellitud lemmikautorite raamatuid. Seal on meeletu valik ning raamatud parktiliselt ilma saada.Tellin endale pohiliselt James Herrioti, Gerald Durrelli ning Thor Heyerdahli raamatuid. Nii palju on veel lugeda.

Hakkasin Elsa koolis inglise keele tunde andma. Patrick on kool hooldekogus ning seal lasti lahti teade, et otsitakse algklassides kolmele klassile inka opsi. Alguses sain aru, et on vaja pooleteiseks tunniks nii raakimise vormis aga kui siis direktrissi juurde jutule laksin siis tuli valja, et kogu inglise keel oleks minu teha. Muidu andsid seda klassiopetajad aga kuna nad uldse raakimises end kindlalt ei tundnud taheti kedagi nagu mind. Palka ma saa, kuna opetaja kohta neil hetkel pole. Sellest pole midagi, ma ei tahaks oma emapalgast ilma jaada. Hetkel on meil ara jagatud opetajatega, et mina opetan sonavara ning reegleid ning teen interaktiivseid mange ning vestlusi ning lugemist ning nemad teevad harjutusi toovihikust. Lapsed on toredad ning mulle mu too oudsalt meeldib. Kolmas tund oli murdepunkt, kuna tundsin, et voiksin endas kindlam olla ning see, et moni opilane nagu vaike tumm lambake terve tunni  mulle tuhmilt otsa vaatab, sellest pole midagi. Koige raskemad  sonad on mouth ja hear( et siis nagu muth ja iers. Sellises stiilis nagu Eestis opetatakse on asi kaugel. Eestis on tamp peal ning lapsed oskavad ammu kaanamist pooramist, kui siin opime kehaosi ning riideid ning ainuke vorm mida kasutame on i have got. Hetketi on aju taiega krussis kuna molemad keeled, mida tunnis opetamiseks kasutan, pole mu emakeeled. Ca va ok:)

Peab olema naiselik

Vahel laheb nagu meelest ara, et elan Prantsusmaal ning siin ei vii sa prugkotti ka nii valja, et midagi parembat selga ei viska. Stiil ning hea maitse peavad koiges labi kumama.  Ei lase ringi juuksed sorgus ning naonahk kuivamas. Apppiiii!!! NO ma lihtsalt vahest ei joua. Hiilin kibekahku louna ajal, kui koik normaalsed inimesed soovad kassilulgakestega kotike uhes ning Gabrieli mahkmetega kotige teises kaest tanava otsa prugikastide juurde. Jalas on jooksuliibukat, kuhu on kleepunud kassikarvad ja longajupid(kloppisin just vaipu) uleval pool varem tumesinine sark, kuhu Elsa oma vasimusenutu ja tati puhkis ja Gabriel korvitsasupi loopis. Jalas Patu suured villased sussid  ja Muhu mustris kalossid. Juuksed kammimata sest  Elsa on harja piistu pannud. Liuglen seal autode ja maja seinte vahel kuurus, et ukski tuttav ei naeks. Kuulen juba, et Gabriel avastas mu kadumise ning tema hala on kuulda ka tanava loppu. Pagan, mida ma habenen, noort ema pole varem nainud va, Lukkan pea kuklasse, rinnad ette, kohu sisse ja jooksen kahku tagasi. Jess onneks laks:)
Patu isa juurde minnes pean alati motlema, mida selga panen. Tal on vaga tahelepanelik pilk ning vahest osutab ta napuga  monele kuivanud, korbatanud aga pisikesele plekile, et ooota, mis sul seal on. Gabrieli  hommikupuder naiteks.  Voi naiteks, uhel pluusil oli olaomblus kergelt lahti tulnud, oligi selline mugav kampsike, meenutas mulle mu kergelt vaeseid vabathtlike paevi. Patu isa juba kusiski, et kuule kas sa tahad, ma annan sulle noela ja kus see niit oligi. Ma ei saanud kohe midagi aru aga siis moikasin. Isa utles, et naine peab olema aniselik igas olukorras ja kui mees ohtul koju tuleb siis peab naine astuma talle vastu, saravana, lohnastatuna ja naiselikult. Ma olen seda ka varem kuskil maininud, et ta seda mulle oelnud on. Nae sai jalle ara oeldud. Seekord olin ma soekam ja mainisin, et  ma pole seda tuupi nagu Sylvie(ta tutar siis) kes tuleb iga kord korgetel kontsadel ning silmad varvitud. Ma lihtsalt ei oska sellest koguaeg hoolida. Seegi kord tassisin autost Gabrilei ja kotid tuppa mooda pisikeste kivikestega kaetud sisehoovi teed. Tahan ma jee kukkuda.  Patu isa juures on koik kahhelkividega kaetud, ma lihtsalt ei salli seda kontsade klobinat, kui iga hetk puuan igasugust murataset vahendada,  Ning pealegi, teevad kontsad mind Patust pikemaks. Vat ei taha, kui tulen maale koju, isa aitama, lehti riisuma, epsu pesema, koristama, et peaksin veel laialiminva meigi, vahetusriiete ja ei tea mille parast veel muretsema. Patu isa teab vaga hasti, et oskan end ka vaga ilusti lille luua ja kannan hea meelega kleite ja seelikuid. Kui on vastav sundmus.  Ma pole sedasorti, kes ohkaks, et kui lapsed magama jaavad siis  on parimaks loogastuseks votta uksinda  vahuvanni, luua uus kuunelaki kord peale ja teha juuksemaski. Ma ei joua. Ma oleks selle asemel Patrickuga, loen midagi ja  vaatame filmi.  Ma juba tean, et roniksin vannist paar korda valja, et Gabrielile lutt suhu panna voi kassile uks lahti teha, muidu kraabib too end segaseks. Kuunelakk pusiks mul peal vaid paar paeva sest pesen pievalt, nousid, laste tagumikke, riideid, puhin lapiga porandalt suppi ja kefiiri. Mis sest varvimisest kasu on?  Oeh milline vaevatud pereema pilt siit avaneb. No aga ehk ongi see ainult hetkel nii, loogiline sest ma alpsi ja ennast kile sees ei hoia ja utlen ka juba Elsa soprade vanematel, et tooge lapsed meile riietes, mis kannatavad mustaks saamist, sest varvimisest, kleepimisest, maas rullimisest, kookide tegemisest saab rokaseks ja ei viitsi pidevalt vahetada. Ma olen ka hetkel rokane naine aga see eest vaga seksika musta pitsilise aluspesuga. Ja mina tean seda ja Patrick ka ning see tegelikult ju loebki koige rohkem:)

Koolivaheaja uks tegemistest

Elsal oli esimene koolivaheaeg oktoobris, kolm nadalat. Motlesime, et noh ega siis kodus passida ei saa, tuleb midagi teha, et lapsel lobus oleks ja meil ka. Valences avati uus Kunsti ning Arheoloogia muuseum. Kuhu siis veel minna oma lastele nende juuri(vahemalt pooli) katte naitama ning kunztizaaal on taiega Must  if you wannabe:) Elsa tardus kohe esimeses zaalis taiese ette, mis oli ulejaakidest(keraamilised aia pakapikud naiteks),  kokku kleebitud ning ule varvitud. 

Soitsime liftiga kohe katusele ja hakkasime sealt siis robinal alla tulema

  Edasi olid saalid  Pisikeste kildkivide, odapeade, kontide ning keraamikajaatmetega. Siis tuli Elsal hada peale ja nad olid patuga natuke kadunud.Meie Gabrieliga olime juba sel ajal Rooma ajastu saalis, mosaiikporandate ning sonnipeadest skulptuuridega. Gabrielil laks koht tuhjaks ja ta hakkas vanu sarkofaage ning mosaiike lakkuma. Onneks olid saalid suht tuhjad ja uhe vana kivikirstu taga sai ta jalle kohu tais soodud, Kiidan jalle imetamist, sook omast kaest votta.  Elsa ning Gabrielil sai mingi hetk uuemast kunstist isu tais ning nad hakkasid porandatel kukerpalle ja piruette tegema, leidsime uhest saalist vana ulevarvitud kaubaaluse. Motlesime, et puhkame jalga ja imetleme nii pilte kaugemalt aga juba tuligi uks saaliteenindajatest, et tegemist on siiski eksponaadiga, hea, et me  veel kuhugile ei istunud ning ajasime end konnaasendist taas pusti. Lastel oli moot tais ja vanade maalide osakonda me enam ei joudnudki. Rong laks ka juba 15 mintsa parast ning kappasimegi rongijaama. Jalle midagi ju:)

Septembrine Vahemere visiit

 Kaisime Vahemere aares kolmandal septembrikuu nadalal. Massid olid kadunud ning paeval sai isegi ujumas ara kaidud. Ma ikka taiega kartsin, sest ega see polnud mingi kodutiigike vaid lained kaisid ule pea ja tundsid kuidas merel on vage ja rammu. Lapsed magasid hommikul sinnasoidu tee ning kohalejoudes loi soola lohn ule pea. Patrick laks niiiiiiii elevile, et vaevalt sain pissil kaija ja lapsed ritta seada. Patu suisa kappas mere poole ja kohe jalgupidi sisse ka. Elsa ainult karjus, et KULLLLLMMMMM!!!!!!!! Paeva peale laks taitsa soojaks ning jalutasime mooda linna ringi kaisime kirikus, vaisasime poode, vaatasime inimesi. Leidsime ka ilusa restorani, kus tundus, et seal pakutakse varsket kraami. Pakutigi varsket kala, mis arvatavasti oli kupsetatud kullast pannil ning teemante tais siputatud. Utlesime Patuga, et noh laristame siis uks kord. Minu kartulid taldrikul nagid kull natuke eilased valja aga kala oli hea. Gabriel oli kut linnupoeg, nokk pidevalt laiali. Kui maksmiseks laks siis tuli valja, et kaardiga maksta ei saagi vaid sularahas voi tsehkiga ning siis kappas patu pool kiltsa automaadini ja tagasi. Uleuldse nagime linnas igalpool arides soogikohtades, et kaarte ei aksepteerita. Juhhei, tassi pidevalt pappi kaasas.  Rannas oli monus, +27 kraadi. G norskas karus ja Patu viskas kohe sargi seljast ja kablutas vette. Ma pidin siis ka minema, et kuidas sa siis ei lahe, ise Vahemere aares.. ALguses oli kull jube kulm aga siis laks monusaks. Mul oli taiega foobia peal sest lained olid jube tugevad ning korged. Seisin seal 3 m rannast ja lained uhasid ule. Kaidud sai:) Elsa korjas koik kohad merekarpe tais ja Gabriel ukerdas luidetel ja imetles liiva, mis kate kulge kleepus. Ma vist poletasin endal isegi veitsa nina ara. SInna tuleb veel minna. Kaks tundi ning 18 min kodust:)Pole paha ju?:)

Vahemeri oli hommukul ikka taitsa jahe

aga ikkagi Vahemeri ja vette pidi saama

kukkus uurima ja nosima

Tulid juba puugilt tagasi ja sortisid vorke

odavam kala maksis15 ka kallim 23 eurot kilo

Kohalik traditsiooniline hutikene

Kirik Saintes Maries de la Mer ehitati 9-11 saj ja kasutati ka kindlusena, sees oli isegi veevotu koht olemas

See kirik on mustlastele sihtpalvekohaks,Seal asub puhak Sara, kes on tuledanahaline, ning kes legendi jargi tervitas neid kolme naist, eks kristuse haua juures kaisid ning, kes Egiptusest pogenesid ning just sellesse linna saabusid, kus Sara oli neile siis kas teenija voi vottis neid maal vastu. Selles alkoovis seal oli palju diadeeme,reliikviaid, pilte, nukke, konditukke

Selles kirikus "avastati" kahe kristuse tuhja haua juures kainud naise Mary Jacobé ja Mary Salomé sailmeosi, mis on seal uleval altari koghal asuvas alkoovis, kaunistustega kastis, mis siis kolm korda aastas alla vinnatakse nings uurte austusavaldustega mooda linna ringi veetakse

Mary Jacobé ja Mary Salomé altar, kuhu jube paljud oma aitahhisid marmorplaatidel jatnud on

Minu ja patu kallid kalakesed. Patul oli kullahinnnaline punane tuunikala ja minul oli ka kala, kallis:)ja restos sai maksta vaid sularahas voi tshekkidega, Patu siis kappas pool kiltsa lahima sularaha automaadi juurde.

smurfijaatis

nummi

Ma kaisin ka ujumas ara, aga lained tahtsid vagisi kaasa viia. Mu peanupp peaks sealt paistma, Patu zoomis ikka kaugelt.

ôkvalt sinna oleks taiega kaevunud

kodu

Elsa esimene koolipaev

Elsa laks siis septembrist kooli. Valisime katoliku erakooli, mis asub 300 m kodust. Usuopetust on seal nii palju, et nad laulavad vahel hommikuti - et c'est merveilleux, et c'est merveilleux, l'amouuur de dieu... ( ja see on suureparane, suureparane, jumala armastus) ning kaivad kolm korda aastas nunna saatel kooli ees asuvas kirikus. Elsa utles, et esimesel kulastusel vaatasid nad kujusid. Erakooli opetajad streike ei tee, tavakooli opetajad seevastu paris palju ning tunde ei toimu ning ei voeta ka jarele. Erakoolid on traditsioonilsemad, peetakse Joule, Lihavotteid, mis aga avalikes koolides kaotada tahetakse, kuna usuliselt erinevaid lapsi on vaga palju. Erakoolides vaga palju maghrebi paritolu lapsi, noori pole voi kui on siis on nad ilusti sisse sulandunud, kuna koik on vordsed ning ei ole voimalust etnilisi gruppe moodustada. Elsa klassis uhed vanemad ka utlesid et kui kulastatakse kirikut, et siis kas nende laps saaks sellest loobuda, kuna nad pole katoliiklikud. sellest polnud mingit probleemi. Kuna meie kool on katoliiklik erakool siis paar korda aastas kulastatakse nunnadega kirikut, puhitsetakse Joule, lihavotteid ning opitakse lihtsamaid kiriklikke laule, mis mind aga ei hairi(me molemad abikaasaga pole ka usklikud) Eestis laulsin ka laulutunnis puha ood ja uks roosike on tousnud. Erakooli ning avaliku kooli vahe on tuntav, kuna esimeses maksavad vanemad igakuist tasu, mis laheb opetajate palkade tostmiseks(meie maksame 41 eurot kuus) Opetajad on motiveeritud ning nad praktiliselt ei puudugi nagu avalikus koolis vaga tihti ette tuleb. Vanemad on ka erakoolide tegevusse rohkem kaasatud ning side vanem-kool-laps on tugev, seega on ka saadav haridus parem.Klassis on opilasi vahem, kui tavakoolis, mis ka mojutab ehk kvaliteeti.Ma ise vaga muretsesin, et kas nuud kolmeselt kooli minek ongi nagu koolis aga ta praktiliselt sama , mis Eesti lasteaed. mang, atelieed, muusika ja kaelise tegevuse tunnid. Pétite sectioni lapsed ka magavad pealelounasel ajal ning Moyen ning grande sectioni lapsed voivad valida, kas magavad voi mitte
.

Lihtsalt ilusad

Elsale sai ikka Eesti triip selga Esimese Koolipaeva puhuks

papaga kooli ees

isepilt emmega

Elsa sai oma nimega janku kaela

klass

Veel pisut klassist

Elsa parim sober Arthur laks ka samasse klassi. Arthuri isa David on Patrikcu parim sops

Ei need hakkasid kohe omi asju ajama

Paeva programm: Sel hommikul soome ooteks maasikamoosi taidisega mommikooke/ Mangime huppepallidega ning soidame ratastega liikumissaalis/ Ma(opetaja siis) loeb neile "mommi laheb kooli" uhe kaisulooma abiga. Nad laulavad"vaikesed punased kalad vees". Mangivad oues liumael ningsiis ongi juba emmede aeg jargi tulla!

Patrick ostis mademoisellile lilled

Kull ma kupsetasin ja keetsin. Coca polnud lastele vaid koomas emmele

pidukook

Papi tuli ka pittu

Meie pere meevott

Mu vanemate juures maal on maja seina sees mesilased oma pesa punenud juba hea 6 aastat. See suvi laks sumin ilgelt suureks ning siseseinte vahelt hakkas mett tuppa nirisema. Isa otsustas, et nuud on aeg mesilased mujale saata. Appi tuli mesinikust naabrimees oma imeparase mesilaseimemise tolmuimejaga ning meie varjusime tuppa. Isa hakkaski kohe vanduma sest mesilased ronisid igale poole ning kaitsesid oma kodu vapralt. Mesinik samas lukkas mesilase prillide tagant minema ja ei lasknud ennast uldse segada. tuli valja, et mesilased pole pesa teinud laudise vaid kivivooderduse vahele, see tahendas, et isal tuli hakkata seina sisse auku raiuma ning telliseid uks haaval valja votma. Kohe teipis ta ka oma riided ning maskid oranzi teibiga kinni, et ladusamalt laheks. Terve ou oli planne ja anumaid tais, igasuhes mingi sortiment kargesid sees - kuivi, ja vaklu ning mune tais ning puhtaid kargi. Meie kaisime koogiaknast kaks paeva, utlen ausalt. Mesilasema puges kaugele seina sisse peitu ega andnud naole. Mesilased muudkui sumisesid, mesiniku sonade jargi, laulsid, mis tahendas ema kohalolu. Need mesilastehordid, kes imejasse korjati, viis isa ohtul metsa aarde, koos massinaga, et jargmine paev jatkata. Aga keda jargmine paev masinas polnud, olid mesilased. Jalga olid lasknud kuidagi, saadanad. Isa vandus ja hakkas ruttu jarelejaanud mesilasi imema. Lopuks vist arvasid, et ema enam seinas pole ning isa toppis vooderdise saepuru tais ning ladus kivid tagasi. Karjed andsime naabrimehele, kuna vaha on hinnas, Koige puhtamad karjed panin marli peale kurnama, Oi kuramus, kui palju herilasi kogunes. oleksin neid suisa hammustanud, kui oleks saanud.Lopuks saime 10 l mett. Mida ei tasu aga markimata jatta, et meil on uhe seina kulje peal veel teinegi pesa, veel suurem, mida nad pidid nuud novembris lammutama hakkama.Mina tahaks seda naha:)

lase nuud aga suure lusikaga!!

Neid plänne tuli veel juurde, sauna polnud parast enam millegagi minna

kuivad ja vakladega voi munadega voi...

Isa kopsis ornalt kive valja ja see tal kaes ongi imemasin, millega mesilasi kahjustamata neid imeda sai. Naabrimees on nagu taiega savilt korval, et mis nad iks tii! Isa Tonu oli opuks uks kleepsukogu.

Inspekteerisid kauguses aga ma kaskisin Elsal kohe ara ka tulla sest mesilased olid ikka jole vinges ja halvas meeleolus ja vilisesid nagu pussikuulid oe peal ringi, Koik said, kes ette jaid

Aken oli meie uus uks

Auk seinas muudkui suurenes ja isa narvimustus ka

Elsa vottis, kust votta sai