Kaisime Vahemere aares kolmandal septembrikuu nadalal. Massid olid kadunud ning paeval sai isegi ujumas ara kaidud. Ma ikka taiega kartsin, sest ega see polnud mingi kodutiigike vaid lained kaisid ule pea ja tundsid kuidas merel on vage ja rammu. Lapsed magasid hommikul sinnasoidu tee ning kohalejoudes loi soola lohn ule pea. Patrick laks niiiiiiii elevile, et vaevalt sain pissil kaija ja lapsed ritta seada. Patu suisa kappas mere poole ja kohe jalgupidi sisse ka. Elsa ainult karjus, et KULLLLLMMMMM!!!!!!!! Paeva peale laks taitsa soojaks ning jalutasime mooda linna ringi kaisime kirikus, vaisasime poode, vaatasime inimesi. Leidsime ka ilusa restorani, kus tundus, et seal pakutakse varsket kraami. Pakutigi varsket kala, mis arvatavasti oli kupsetatud kullast pannil ning teemante tais siputatud. Utlesime Patuga, et noh laristame siis uks kord. Minu kartulid taldrikul nagid kull natuke eilased valja aga kala oli hea. Gabriel oli kut linnupoeg, nokk pidevalt laiali. Kui maksmiseks laks siis tuli valja, et kaardiga maksta ei saagi vaid sularahas voi tsehkiga ning siis kappas patu pool kiltsa automaadini ja tagasi. Uleuldse nagime linnas igalpool arides soogikohtades, et kaarte ei aksepteerita. Juhhei, tassi pidevalt pappi kaasas. Rannas oli monus, +27 kraadi. G norskas karus ja Patu viskas kohe sargi seljast ja kablutas vette. Ma pidin siis ka minema, et kuidas sa siis ei lahe, ise Vahemere aares.. ALguses oli kull jube kulm aga siis laks monusaks. Mul oli taiega foobia peal sest lained olid jube tugevad ning korged. Seisin seal 3 m rannast ja lained uhasid ule. Kaidud sai:) Elsa korjas koik kohad merekarpe tais ja Gabriel ukerdas luidetel ja imetles liiva, mis kate kulge kleepus. Ma vist poletasin endal isegi veitsa nina ara. SInna tuleb veel minna. Kaks tundi ning 18 min kodust:)Pole paha ju?:)
 |
| Vahemeri oli hommukul ikka taitsa jahe |
 |
| aga ikkagi Vahemeri ja vette pidi saama |
 |
| kukkus uurima ja nosima |
 |
| Tulid juba puugilt tagasi ja sortisid vorke |
 |
| odavam kala maksis15 ka kallim 23 eurot kilo |
 |
| Kohalik traditsiooniline hutikene |
 |
| Kirik Saintes Maries de la Mer ehitati 9-11 saj ja kasutati ka kindlusena, sees oli isegi veevotu koht olemas |
 |
| See kirik on mustlastele sihtpalvekohaks,Seal asub puhak Sara, kes on tuledanahaline, ning kes legendi jargi tervitas neid kolme naist, eks kristuse haua juures kaisid ning, kes Egiptusest pogenesid ning just sellesse linna saabusid, kus Sara oli neile siis kas teenija voi vottis neid maal vastu. Selles alkoovis seal oli palju diadeeme,reliikviaid, pilte, nukke, konditukke |
 |
| Selles kirikus "avastati" kahe kristuse tuhja haua juures kainud naise Mary Jacobé ja Mary Salomé sailmeosi, mis on seal uleval altari koghal asuvas alkoovis, kaunistustega kastis, mis siis kolm korda aastas alla vinnatakse nings uurte austusavaldustega mooda linna ringi veetakse |
 |
| Mary Jacobé ja Mary Salomé altar, kuhu jube paljud oma aitahhisid marmorplaatidel jatnud on |
 |
| Minu ja patu kallid kalakesed. Patul oli kullahinnnaline punane tuunikala ja minul oli ka kala, kallis:)ja restos sai maksta vaid sularahas voi tshekkidega, Patu siis kappas pool kiltsa lahima sularaha automaadi juurde. |
 |
| smurfijaatis |
 |
| nummi |
 |
| Ma kaisin ka ujumas ara, aga lained tahtsid vagisi kaasa viia. Mu peanupp peaks sealt paistma, Patu zoomis ikka kaugelt. |
 |
| ôkvalt sinna oleks taiega kaevunud |
 |
| kodu |
No comments:
Post a Comment