Elsal oli esimene koolivaheaeg oktoobris, kolm nadalat. Motlesime, et noh ega siis kodus passida ei saa, tuleb midagi teha, et lapsel lobus oleks ja meil ka. Valences avati uus Kunsti ning Arheoloogia muuseum. Kuhu siis veel minna oma lastele nende juuri(vahemalt pooli) katte naitama ning kunztizaaal on taiega Must if you wannabe:) Elsa tardus kohe esimeses zaalis taiese ette, mis oli ulejaakidest(keraamilised aia pakapikud naiteks), kokku kleebitud ning ule varvitud.
Soitsime liftiga kohe katusele ja hakkasime sealt siis robinal alla tulema
Edasi olid saalid Pisikeste kildkivide, odapeade, kontide ning keraamikajaatmetega. Siis tuli Elsal hada peale ja nad olid patuga natuke kadunud.Meie Gabrieliga olime juba sel ajal Rooma ajastu saalis, mosaiikporandate ning sonnipeadest skulptuuridega. Gabrielil laks koht tuhjaks ja ta hakkas vanu sarkofaage ning mosaiike lakkuma. Onneks olid saalid suht tuhjad ja uhe vana kivikirstu taga sai ta jalle kohu tais soodud, Kiidan jalle imetamist, sook omast kaest votta. Elsa ning Gabrielil sai mingi hetk uuemast kunstist isu tais ning nad hakkasid porandatel kukerpalle ja piruette tegema, leidsime uhest saalist vana ulevarvitud kaubaaluse. Motlesime, et puhkame jalga ja imetleme nii pilte kaugemalt aga juba tuligi uks saaliteenindajatest, et tegemist on siiski eksponaadiga, hea, et me veel kuhugile ei istunud ning ajasime end konnaasendist taas pusti. Lastel oli moot tais ja vanade maalide osakonda me enam ei joudnudki. Rong laks ka juba 15 mintsa parast ning kappasimegi rongijaama. Jalle midagi ju:)







