soudmisvoistlus

Issi Patrickul oli eelmine laupaev soudmisvoistlused . Laksime ka Elsaga kaasa lehvitama ja pealtvaatama. Voistlus toimus uhel tehisjarvel, kus paras tuul tegi laineid ning toi kananaha ihule. Elsa oli veest nii sisse voetud. Jalad hakkasid pusti seistes iseenesest vee poole kiskuma ja uks suur Elsa onneleelu kais pealtvaatajate melust suurelt ule. Motlesin, et kastame Elsa varbad ka vette aga no toega nii kulmaks laks, et toppisin talle pigem soojemad varuriided ule ning isegi teki surasin uks hetk tal vankris ule. Muidugi sai ta koigi suure tahelepanu osaliseks ning nii ta siis krimpsutas nina ja valgutas oma kahte kikut ja koik langesid ta ette loogu. Sinistel silmadel ja heledatel kiharatel on ikka uks uur moju:D Issi Patrick voitis kaks medalt - teise ja esimese koha. Elsa magas esimese koha voiduka lopu ilusti autos norsates maha aga see eest auhindade jagamise ajal oli ta kui kleepunud Patricku medalite kulge ja meeletu poseerimine kais fotokate ees sest issi vottis ta ju igalepoole sules kaasa:) Monus:) Laps onnelik vanemad onnelikud ja vastupidi.

parnaoied

Mul Elsa eriti hasti enam kohukotti ei mahu ja koikjale ei paase karuga ligi. Leidsin kodust uhe pika padjapuuri sellise pooleteisemeetrise ning sidusin Elsa sellega endale kuljele. Jube kerge.Peaks tikkima kuljele, et "Made in Olalaaa" Oleks nagu paris kasitootoode voi nii:) Eile riputasin Elsa endale siis kuljele, kui laksime  parnaoisi korjama. Elsa nosis rahulikult parnaoisi ja mina sain rahulikult kotti taita. Teepervelt leidsin ka veel raudrohtu ning tegime ka pollu-lillekimbu Patricku ema haua jaoks. Oh kui hasti koik lohnas. Surnuaed asus laheduses ning selle varava taha oli pargitud uks vaga paevinainud rohepruunikirju kaubik, mis tundus kellegi elamine olevat. Surnuaias on kraanid, kust saab lillekastmisvett. Punkidest viisik taitis seal usinasti 7 hiigelsuurt kanistrit. Ehk pesuveeks, noudepesuveeks, enda pesemiseks, kokkamiseks... Uhel neist ulatusid rastapatsid allapoole vood. Elsa oli vaga huvitatud, kuna nad raaksid ning zestikuleerisid valjult. Hasti viisakad on nad ka. Hetkel on meie piirkonnas palju selliseid karavanautosid, kaubikud, millega noored tulevad hooajatood tegema. Oleks fotokas olnud, oleks kohe pilti teinud. Kummaline, et keegi  surnuaiast endale eluks vajalikku vett kaasa tassib. Eestis ei ole kombeks surnuaiast lillegi kaasa votta:)
Koju joudes laotasime taimed ajalehtedele, Elsa pole vist eales nii kiiresti ennast edasi tommanud, silmad saramas, taimede poole. Nampsti, parnaois suhu. Kass takkajargi, udjasin neid molemaid sealt ara - talve tee varu ju.

Ilmad on siin juba kuumad, ule 30 kraadi. Elsast on kahju, muudkui higistab ja higistab. Kain temast siis koguaeg niiske lapiga ule, et parem oleks. Tahaks juba nii Eesti paikese alla.

lapse uni

Elsaga hakkasime tegema ornalt unekooli. Ta rakas siin juba 10 korda oositi ules ning unest polnud juttugi. NO lihtsalt ei joua. Emad peavad joudma sest emad on tugevad aga kui see jant kestab juba kuu aega siis on ka koige tugevamad emad vasinud. Esimene oo jouras Elsa poolteist tundi enne kui tudima jai, jargmine oo kolm korda luhikeste aegade jooksul ning kolmas oo uks kord. Iga kord patsutasin tal kohtu ja utlesin, et "emme on siin, emme on siin". Ma juba arvan, et ta mtleb, et ma polegi emme vaid emmeonsiin:) igastahes emme magab, Elsa magab ja soob vaid kaks korda oosel, mis on super:)
patrick kolis selleks ajaks alla tudima, kuni mina Elsaga maurasin sest mul oli vaja ruumi ja ei tahtnud et veel *atricku parast ka muretsema pean, et ta jargmine paev autorooli magama ei jaa. Patu proovis ka uks oose tugev olla. Elsa tegi suure hundi huilgeid ule pooleteise tunni Patricku sules. Mina aga valutasin uleval sudant ning kosutavast unest, mida olin lootnud saada, voisin vaid unistada. Porandad on meil ka na ohukesed, et koik Elsa hadaldamise nuansid olid kuulda, kui korva aares. Patrickuga leppisime kokku, et kui tal enam joud ule ei kai siis kutsub mind. Kuulsingi uks hetk orna "EEKSU!!!!!!!"  Kappasin siis alla, Elsa oli kui kraani alt labi lastud, nii pisaramarg ja onnetu. Votsin sulle, ning nutt vaibus oudkiirelt vaid nuuksumiseks. Oijah.Ega Elsa lloll pole, et ei tea, kus piim asub ja kes end tema parast koige tihedamalt ules hiivab.
Elsa hetkel magab oma hommikuund ning tegelikult motlen ma end hetkel juba diivanile patjade najale lugema. Oi kui patrick tuleb siis on tema lapsevalve:)Emme loeb:)

dokumentiteta....

Teen siin endale juba kaks kuud juhilube. Ma ei imesta ka enam, et nii kaua aega laheb. Esimene kord laksin linnavalitsusse koos Elsaga. Meeletu rahvamass, peamiselt sobralikest vennasriikidest Aafrikast ning Elsa nosimas oma leivakontsu vajus sugavamale magamiskotti. Koige pealt tuleb vastuvottust votta nr siis sealt oodata pikk jarjekord uhe luugi juurde kus kontrollitakse sinu  paberid ule, saadetakse jargmise luugi juurde,kus paris vark toimub ning kuhu pead samuti jarjekorra nr votma. Mul tuli ahastus peale. Onneks oli see paev uks imede paev ning ootasin vaid pool tundi. Kuna minu juhiluba oli juba veits aegunud siis saadeti mind tagasi jutuga, et meditsiinilist toendit on vaja. Seda toendit ei anna aga mitte iga arst vaid nende nimekirjas olevad arstid, kelle juurde on kahenadalane jarjekord. Minu juhiluba vaid aegub veel rohkem. Arst oli lahe, utles, et olen noor ning nahtavalt mul midagi viga pole ning lasi seina pealt tahti lugeda ise oeldes, nii ja seal see esimene rida on G, J ning L.. Mul oli vaja ainult jarele korrata ning kiita saada, kui hea nagemine mul on.Patu isa istus samal ajal teisel pingil Elsa kut pamp sules ning ootas, millal valmis saan. Patu isa on 72 aastane harrasmees, kes ammu pole julenud beebit sulle votta aga nae Elsa tal nii sudames, et otsustas mind aidata. Nii ta seal piiksutas kaelkirjakut ja loksutas Elsat ules alla. teist korda laksin linnavalitsusse Patuga koos. Tema karutas Elsaga ringi, kuni ma oma poolteist tundi seal ara istusin. Putkatadi kusis, et niisiis esmaspaeval ulete oma juhiluba esitlema. Milleks, kas siis tana ei saa esitleda, ma olen juba siin ning jube pika jarjekorra ara teinud. Eip. Mina utlesin, et minul ei hoia keegi last ja mina ei saa niimoodi edasi tagasi tiirelda, mingi tobeda asja parast. Tadi utles, et mees tuleb teil siis. Patu andiski kuradile kae ning tadi lubas, et patu peab esmaspaeval vaid vastuvotu lauda minema ning asi on ok.. Patu istus tund aega esmaspaeval jartsis ning tadi oli paberid taitmata jatnud ning utles, et helistage kahe kuu parast ning siis saate juhiloa tagasi ning edasi laheb kuni pool aastat enne kui uue loa saan. Pagan. Pool aastat, et saada uusi  juhilube, mis kehtivad kolm aastat. Neil olevat vaja taustauuringut teha!!!! Pagan, mul oli juhiloa originaal, selle kinnitatud tolge akrediteeritud tolkija juures. Uhh, ma kohe tunnen hirmu, et passi peab ka vahetama.. Onneks juba Eesti Saatkonnas, kus koik libedamalt laheb. Jama on ainult see, et pean sormejalgede andmiseks ning allkirja andmiseks Pariisi minema. Jeemel see on ju nii kaugel, milline raha ja ajaraiskamine

lehmalupsiaeg

Mu vanaema tousis tavaliselt kell neli hommikul, et minna lehmi lupsma. Elsal arkas ka see ajalooline ning geneetiline malu tana. peaks kitse ostma siis oleks tal midagi teha ning mina saaksin magada oiglast und nagu Elsa issi praegu teeb. Oodaku. Kull ma ta varsti maast lahti loon, kell on juba 5:38. Elsa mangib diivanil ja ma tegin endale kohvi. Naabrikutt paugutas ust, laks toole. Ta on pagariabi. Linnud on ka juba ammu uleval ning siristavad uksteise voidu.Mis on linnukesel muret? Issver, miks nad ei maga?!  Tana tuleb vaga huvitav paev. "Tutkit brat ", utlen Patule, kui ta ikkagi soovib hommikul soudeklubisse minna. Tana on paevakorras "Issi ja tema lapse hommik" sest emme magab:D  Tegelikult oleks lopp lahe, kui leiaksin hetkel tahte toppida Elsa karru ja oue jalutama minna. Ilus ju, pime kull  veel natsa aga..Eestis ma teeksin seda nagu naksti aga siin olen nagu ettevaatlikum.  Kell on juba 5:44 . Ei tea kas voiksin Patu juba ules ajada, mul on silmad juba pahupidi, Elsa on aga veel nagu muiste, narib plasttaldrikut, kaelakeed ning lutti vaheldumisi.Tôotab tulla huvitav paev:)

torud

Munadepuhad olid toredad. Joudsime Patu isa poole poolteist tundi varem ning tuli valja, et tal olid torud ummistunud. Vannitoas oli vann musta vett tais ning koik torud mulksusid. Patu kaaris siis kaised ules, utles keldriukse peal, et kui ta paari tunni arast tagasi pole siis olgu mul ilus elu ja midagi sellist nutust. Isa pumpas uleval ja patu harutas torusid all lahti. Jarsku kuulsin, et Patu karjub all " LOPETA, LOPETA...!!!!!" ja jubedat mulinat. Patu isa ei kuulnud midagi ning pumpas edasi. Koik see vesi, mis kuskil kinni oli, voolas allavoolu ,seega Patule kaela.  Informeerisin sellest ka Patu isa, kes siis kahku alla koperdas. Nja Patu haises, mis kole. Elsa krimpustas nina ning siis naersime, mis kole. Naljakas  ju ka, kulalised tulevad ning pumpame torusid labi. Polnud ka kindel, kuhu kempsuvark suubub, nii kaisime Patuga ilusti aias ja pikema kaigu kuhvlikesega votsin ka ette. Poleks tahtnud, et hiljem Patule voi ta isale miskit huvitavat siseelu torudest vastu ujub.Patu ode Sylvie hoidis kogu paeva viisakalt hada kinni, et siis kodus korralikult end vabastada:) Ummistus oli nii ilge, et Patu paar paeva tagasi isale too juurest profi masina viis.
Aga jah koik olid nii haid asju lauale panemiseks kaasa toonud, et raske oli pidevalt endale meelde tuletada, et kemps on out of order.Elsa tegi koik rahulikult ning viisakalt puksi mahkmetesse. Veab monel.

Talv on Prantslastele kui sitt suvi, vahemalt seda voiks arvata, kuidas nad riides kaivad

Prantsuse lapsed peavad olema kull hirmtugeva tervisega voi on nende vanemad tobedad. Kui talvel kulma tuule ning vaheste plusskraadidega oli Elsal muts, sall, kindad, villased sokid, soe kombekas ning passud ning ilusti vankris magamiskoti sees siis samaealised Elsaga tuulutasid omi paljaid paid ning sallist, kinnastest polnud juttugi. Uks sober tuli oma pisipojaga meiega kokku saama. Poiss on Elsast kaks kuud noorem. Ema ise oli soojalt riides, kuid pojal valkus paljas nahk suures ulatuses kuluvate ning sokikeste vahel. Oues sadas, pagan, lund.

Vanemad inimesed suhtuvad siin asjadesse pisut teisiti. Meie tanava puutoomees peatas meid iga kord, kui jalutama laksime ning kusimata, kuidas laheb, vaatas, et kas Elsal on ikka piisavalt riideid seljas. "Lapsed peavad olema hasti kaetud,"utles ta. Pomisesin vastu, et tal on ainuke tuulele nahtav kehaosa ju nagu ja see on kindlalt minu ola vastas. Kandsin Elsat sules. "Jaaa aga last ara lammatada ka ei tohi", oli tal selle peale vastus valmis.

Kui ma siin peredest lapsi hoidsin siis toppisin alati lapsed korralikult riidesse. Kui neile kooli jargi laksin siis olid enamus esemed kotti topitud ning oud raske oli neid veenda salli, mutsi kandma . Vanemad ju tavaliselt ei kase.Oh nende talvevarustus naguinii uks tilulilu on. Kindad lasevad vett labi. Mutsid, sallid, joped on horedad. Saapad on Itaalia omad. Ning ukski normaalne poiss, isegi 2-3 aastane ei kanna, ilmast olenemata, sukkpukse, äkää. pohi-ja keskkooli tshikkid on suured sallid umber kaela massinud, kaed on taskus aga palja jala otsas on riidest voi ornast nahast  baleriinikesed. Taitsa lopp. Prantslastele on talv nagu mingi vaga kiirelt mooduv nahtus, mille parast pole vaja end riidesse panna. NIng kohida, nina luristada ning sitta ilma kiruda on popp.

Paar paeva on 20 kraadi olnud parastlounatel. Tana Elsaga jalutades nagin, kuidas uks noor ema tammutas oma beebit liivakastis. Beebil oli kull paks jope aga ta oli paljajalu !!! Uhhh

Nuud on kevad kaes ning oues 20 kraadi. Vat nuud ma kull ei tea, mida Elsale selga panna.  PIldil on Elsa eelmisel nadalal, kui soojemaks laks