koduolu

Kui ma viimati Eestis kaisin siis ostsin Tartust Lounakeskuse "Talupoest" kodukalja ekstrakti. See on super, et kalja vois teha juhendi jargi ka plastpudelitesse. Vaja laks sooja vett, parmi, suhkrut ning jatta uleoo seisma toasooja. Hommikul, kui motlesin, et voh votan kalja ja hakkasin korki pudelilt keerama, lendas see taie hooga vastu lage. Minu kali oli olleks muutunud. Pagan. Mina seda ju juua ei saa hetkel. Lohn oli super.Einoh Patul oli jah jube hea meel. Meie Eesti pulmade ajal laks 40 l koduolu nagu vesi kerisele ning Patule tohutult mekkis. NOh nuud oli meil 8 liitrit koduolut, mis iga paevaga aina kangemaks laks. Andsime patu isale ja Tonyle ka, et ikka reklaami teha. Patu raagib soudeklubis, kuidas tal on nii vagev naine, et teeb ise koduolut:D oijah Teise laari tegin veel ja sattusin ka jeeli jeeli kaljastaadiumi peale. Jube hea aga laks upsti jalle ollestaadiumisse ule. Sel laupaeval on uhe soudeklubi liikme sunnipaev ja ma viin kingiks kupsisetorti ja koduolut. Vaatab, kuis peale laheb, ikkagi teistmoodi vark.

magedes jalle vol 2

Tana laksin kaugemale makke, korgemale ja kaugemale. Votsin taas paberkotte kaasa, et akki satub midagi nappu nagu sulgi HObbes'ile voi ravimtaimi voi ka juba punaseks minevaid kirsse, mida vahest ka metsikuna kasvamas leiab. Sattusin uhe eriti erksa  orava otsa, kes minust kahe meetri kaugusel puu otsas hasti energiliselt tsauksuma hakkas ja hasti puhvi laks. Kullap kaitses pesa ja siis tuli muskleid naitama. Hasti tore matkarada on meil siin, mis laheb vana viinamarjaterrassi aart mooda ules vaateplatvormini ja siis tiiruga labi metsa teist viinamarja terrassi aart mooda tagasi. Tagasi tulles sattus mulle, oh imet, pea pustloodis imekitsal rajal vastu tsikliga noorharra, kes maest ules ja minust mooda uritas tradida. Joudsin veel viimasel minutil end koos oma kohuga uhe kivi peale tommata ja uhest heinavarrest kinni haarata.  "Pardon, pardon!!!" ja siis ta imekitsa kaanu peale toppama jaigi.  Selle raja aares on ka uks majapidamine, mida mulle jubedalt meeldib uudistada nende potiaianduse tottu. Alla joudes kaisin turult labi ja ostsin maasikaid.

metsas kassiga

Puhapaeval oli nii ilus ilm ja laksime Patuga metsa. Metsa minek siin tahendab 15 autosoitu makke, kus on  puid vahe tihedamalt. Votsime kassi ka kaasa, et lohiseb meil  veits jarel ja narib rohtu. Tal on olemas ka spets keharihm, mille talle umber seon. Eks see oligi rohkem nii, et kui Hobbes kuskil peatus siis istutasime ennast ka Patuga maha. Ma leidsin mitmeid soodavaid taimi ja toppisin neid Patule suhu. Lemmik on tavaline oblikas:) HObbes viskas end uhel eriti hobuselehalisel teesiilul pikali ja hakkas end rullima ise naljakalt mjaugudes. Olen lugenud seda raamatust "Vabana sundinud", kus lovid end elevandi sonnikus rullisid ning autor kusis ka endalt, et huvitav miks? Hallist kassist sai pruun. Lopuks sai meil villand ja toppisime ta seljakotti. Viimased pool km suutis ta ise end autoni viia ja vaga ilusti muide. Patu kisssitas ees ja Hobbes pani saba selgas tal jarel. Aga ta  hakkas ka ilmutama narvilisuse ja vasimuse marke, lootsutas jubedalt ja loigi end kogu aeg kaardu ja turri, kui tema selja taga kovemat haalt tegin. Meil oli ta joogiplann kaasas ja siis varskendasime teda pisut. Otsustasime Patuga, et Hobbes ei ole ikka suurem tuurikass ja temaga tasub teha 2 meetriseid jalutuskaike maja taga viinamarjamagedes.

Nii palju siis loomade armastusest.Vahemalt me uritame

linnulaulu kuulamine ja lillede nuusutamine

Kaisin tana oma kohulapsukesega magedes. NOh eks oligi mul aeg peast rasedaks jaada ja lapsel linnulaulu lasta kuulata ja  iga ilusam poosalill vastu kohtu suruda, et "nuusuta nuud kevadet" Hasti ilus, soe ja rahulik oli ning jargmine kord votan pisut pikema tuuri ette.

süstilkäik

Pidin sel nadal sama oma teise susti antikehadega, mis hoiavad ara reesuskonflikti(mina olen O negat, patu on O posit) Et seda susti saada, tuleb leida arsti ode, kes sulle selle susti teeb. Tavalised laboratooriumi oed seda teha ei voi, kuigi nad votavad minult iga kuu vereproove, uks suts koik aga neil pole luba. Eelmine kord tehti mulle see sust hadabikorras sunnitushaiglas ara, kuhu laksin erakorralisele vastuvotule. 
Meie pisilinnakeses on "Maison de soins "(Hooldusmaja)olemas, kus siis koik voivad endale koju tellida oe, kes neil haavu puhastab ja suste teeb..jne. Kohapeal on nad olemas vaid tunni jooksul paeval neljast viieni. Minu sustitegija oli keskealine, ketsides, kuluvatega naisterahvas, kes ei meenutanud kuidagi neid valgetes sussides, kitlitega odesid haiglates. Oudsobralik naine aga siis ta hakkas mulle esitama kusimusi, mis mind natukene kohadeks votsid, et  kui mitu seda antikehadega susti rasedatele uldse tehakse ja kuulge eelmine kord tehti teile ju 200 ml sust, see aga on 300 ml? Siis ta ei saanud arsti retseptist aru ja kusis minu abi. Samuti lappas ta vaktsiini juhise korralikult lahti ja asus lugema, et millega on siis tegu ja mida ta tegema peab. Aga ta oli oudselt sobralik. Enne susti tegemist kusis kaks korda, et kas nuud on valus, aga nuud aga nuud.. ja nuud torkab.. ai  noel laks koveraks, kas on valus, ma vahetan noela ara, kas nuud on valus, nii teine katse, kas on valus, ma nuud torkan.. nii sees, kas on valus... ma aeglaselt teen aga nuud on valus, aga nuud ja hop valmis, kas valutab ka? EI, ei, ei, ei , ei.. no kullap oli nahk paks.. ei , ei ei...:)

Patu ohtul magama minnes kommenteeris, et mul on janku saba ja tombas siis tirr... plaastri koos vatitupsuga ara. AIIII..kui valus oli!!!!!!!

tegelased hommikust

Kui ma toole lahen hommikul rattaga ja tagasi tulen louna paiku siis on sel teel pea alati samad inimesed, kellega kohtun. Uks piitspeenike neiu, kes kannab peamiselt musta ning on luhikeste mustade juustega ning kes konnib kiirsammul kumme meetrit ja siis spurdib 30 meetrit, siis jalle konnib ja siis jalle spurdib. Spurdib, mitte ei longi ega ei sahista susse. Ta hoiab sama rutmi ka siis , kui on seelikuga ja kostuumis.

Uks 60-tes harra, kes peatub uhes pisikeses parklas, kus on uks suur elektripost. Ta on alati sportlikult ja viisakalt riides ja tal on kaasas uks suur plastkott, kust ta kougib valja kateratte ja pukse ja vaikesemaid riide esemeid ja asub neid ukshaaval intensiivselt vastu posti taguma, lappab korralikult asjad tagasi kotti ning lahkub. Vaga okoloogiline.

Uks 80 tes papi, kellel on kullaltki suur aedviljapeenar tee aares. Viljamahategemine hakkab juba jaanuaris, kus ta siblib maapinna nagu kukk korralikult labi ja puistab midagi hoolikalt maha ja katab pottidega. Kui juba midagi  rohelist nagu hakkab paistma maa seest siis ta nopib pisimagi umbrohulible, kivikese voi puulehe ja kraabib koblaga ringi. Kui aed on korras siis soidab ta juba 5 min enne kaheksat oma vanal aga super tuunitud rattal kesklinna poole. Vahest ripub tal rattakotist ka sellerivarsi ja porgandipealseid valja.

naabrid ja nende jutud

Kuii tahaksime midagi oma naabrite kohta intiimset teada saada siis peaksime minema meist kaks maja edasi Audrey juurde. Tema teab, kes kelle armuke on ja kellel kuidas intiimelu kulgeb ning perekonna draamad on. Kes oma lapsed sabistamise ajaks valja saadab, kellel koige tugevam orgasmihaalitsus on ning miks neil lapsed nii kasvatamatud on.
Armukesed, tuleb valja, on soetanud meie tanava koige eakamad meesterahvad. Uks neist on ule 8O aastane papi ning armastab patuga lobiseda. Teine on tugevate tumedate vuntsidega suurt puutookoda omav papi, kelle silmaroom on ule 60 aasta vanune, tugevate saarelihastega kunstnikumadaam.
Meie vastas on kolmekorruseline maja, kus allkorrusel elab pikkade tumedate juuste, kaheda haale ning suure rinnapartiiga naine koos oma poja Damianiga. Proual on austajaid, kes kaivad tal pudelitega ukse taga kolistamas ning draamasid korraldamas. Viimane kord olime patuga vannitoa akna taga kapakil, nii ponev draama kais valjas. Molemad, madaam ja tema motikaga, pisut kiilanev austaja olid vaidluses, kes saatis kellele armuvalus sonumeid ja kes kes kellele utles, et tal on suured rinnad. Korrati ikka tublisti, sest vahel laks samm pisut segi ning uksepiit, millele toetuda, kadus olematusse ning arutelu alustati  igaksjuhuks algusestpeale.Motikamees utles  midagi sellist, et " Kui mina utlen huvasti siis see on huvasti ja nuud ma utlen huvasti sest see on viimane kord kui ma huvasti utlen, nii et siis huvasti ja kas ma utlesin juba, et kui huvasti utlen siis on see loplikult nii et huvasti, HUVAsti" Jargnevalt kukkus motikamehel paar pudelit napust ukseesisele ning siis seda vabandamist ning  nutuseid kommentaare. Me patuga naerust koverad.
Sama maja ulemisel korrusel elab Hispaanlasest punkar oma anoreksikust neiuga ning neil sundis detsembris beebiraas. NOh meie sel ajal kodus polnud(olime Tour de France'l) aga Audrey tuli polevail silmil hiljem meie ukse taha ja utles et kas juba teame et seal oli uks suurem mooblilohkumine olnud. Pablo voi Pedro voi  mis ta nimi hakkas meeltesegaduses uhtakki mooblit segi peksma ning tagus teleka puruks ja lubas oma neiul sisikonna valja lasta ja koos lapsukesega inglite juurde saata. Hetk hiljem tuli ta juba Audrey juurde, et tal on autot vaja, tal naine suunitab ja olgu olla. Paar korda olen nuud isegi kuulnud beebi nuttu aga tundub, et terve pere on neil hetkel talveunes ning arkamiseks on vaja soojemat paikest. Politsei kasib aga ise hakkama saada naabritel ning vaadata, et kui asi kaest ara laheb siis nemad alles kutsuda.
Koige toredamad naabrid on uks Jaapani-Prantsuse abielupaar, kes peavad paralleeltanaval restorani "Mangevins". Peakokaks ongi Keiko ise ning neil on superköök ning piirkonna suurim veinikelder. Loodan, et nad peatselt oma esimese Michelini tahe saavad. Kes iganes mulle kulla peaksid tulema siis saadaksin nende juurde sooma.
NOh see on nagu vaike ulevaade, mis minu kodukandis toimub:) ma ei maininud veel meie toksikomaanidest naabreid, kellel vahest uimas sobrad valjas gangstereid mangivad ning n ö sobra akende suunas pustoliga vehivad voi nuge valgutavad. Noh tavaliselt on siis meie naarivalve Audrey juba politsei kutsunud ning koik tanava elanikud saavad rahulikult oma und jatkata.
Uks segasumasuvila taitsa