oh jouluaeg, oh chrismastime, oh les temps de Noel

hou hou hou...joulud..hurra hurraa:) olen tutvunud siin vimasel ajal, kuidas prantslased dekoreerivad oma kodusid, nii seest ja valjast jouludeks. Vaaaaaga erinev pilt on... esimese perekonna juures on suur kahe meetrine voltskuusk, millele on kallimad ja hasti uuema aja parased iluehted kulge pandud ja pling pling ka..igale poole on pandud vatiinikatted ning enil on elektrilised suusarajad ja plastkuusekesed, uhe pisikese kapi peal on kuusk, mis avaneb ja seal see on uhe kaega jouluvana, teine kasi kukkus ara ja hakkab dzingel bells song:)Eile kulastasin uhte peret magedes, niel on kahe ja poole sajandi vanune maja, mille seinad on meetripaksused, akendel on Ikeast ostetud kolmnurk kuunlad, ning toanourgas elus kuus, millel punakuulid ehteks.. olest ehted ripuvad sajandeid vananade aampalkide kuljes ning triibulised sokid kuivadvad omatehtud puust restil raudahju kohal:)peretutred olid kupsetanud paev otsa koike maitsvat, shokolaadi kupsiseid ja jouluhalge ja sidrunikooki ja veel uhte kreemiga kooki ja alumiinumkarbid said aareni lohnavat suhkrunosimist tais.. Ei tea kas see on sellest, et pereisa on kalveriopetaja aga pere on hasti musikaalne, perepoeg mangib trumme, peretutar Salome kontrabassi ja kitarri ja isa klaverit, orelit ja ei kujuta ettegi, mida koike veel. nii teagid nad meile vaikese jazzu kontserdi.. istusime puidust treppidel, selg vastu suuri kive toetumas, kaes piparmundi tee tassid ja nautisime... ni harva naeb midagi sellist... hiljem ei lastud mul minna, ilma, et oleksin laulnud midagi Eesti parast... laulsin siis uhe traditsioonilise Eesti laulu kristiina tutrest:) ja naitasin youtubest laulupidu.. vat mina usun kull,et sain kuidagi vaikest viisi jalle Eestit esindada:DSupertore oli..me toime ka kuuse tuppa, paris kuuse ja kodust saadeti kuuse kuunlaid ja kuunlajalgu..meie tuletorjujast sober vangutas pead nagu ka koik teised, et teil see maja siin maha poleb.. sellepasrt siin selliseid kuunlaid puudel polegi.. kardetakse..aga sellest pole midagi.. riputasin eelmine nadal ounu ules ja kadakaoksad viskasin ka luhtrite peale.. ilus roheline on ja kuidagi vaga rahustav.. otan juba joule, kui rahulikult kodus olla ja nautida parimat seltskonda ja seda palju oodatud joulurahu

Dace, this is specially for you now:)i was just talking how differently the families here , in France, are decorating their homes for the chrismas... in the fisrt family they have hanged the santa clauses out from the windows and it hurts my heart every day i see it and they have big 2 meters high plastic tree covered with most expencive and exlusive crismasdecorations... a lot of bling bling and on the table there is also one smaller tree, what opens and there is is inside santa clause with one hand, he had lost his other hand and it playes dzingel bells song:) everywhere is artificial snow, with small lights and small moving plastic skiers..Yesterday night i visited one family who lives in the mountines. they have 2,5 centuries old house, what has 1 meter thick walls, on the windows they had special triangle shape candelholders bought from the IKEA and in the corner of the livingroom real sapin with red balls(is it correct to say that now:)lot of decoration was made of straws was hanging on the centuriesold joists.Socks with stripes were hanging on selfmade wooden drying rack above the oven. The daughters of the family had cooked all day long everything good. Metallicboxes were foll of cookies and everywhere on the tables, where different kind of cakes.The faily is very musical, father is playing the piano and organ, his sun is ppaying the drums and his daughter Salome is playing the contrabas and the guitar. They made us small jazzconcert down in the wecond livingroom and we were witing in the wooden stairs and leaning on the bigger rocks on the wall, drinking the mint-tea.We were really enjoying it, because it is quite rare to see almost all the family making music together. I had to sing later one estonian traditional song, thanks god, i knew one from my college times and later i showed our big songfestival in Estonia throught the YOutube.
At home we have also real sapin and my family sent me also the small candels and candleholders to put them on the tree.Our fireman friend,as everybody else, was shaking his head and asked do we really wish to burn down our house.. they are not used and so it seems a bit dangerous:)but it s ok i hanged up the apples and on the chandelier, we have i hanged the branches of the juniper..so nice and homy and green.I am already wating the chrismas to be at home with my closestand enjoy the eaceful, very calm time:)

streikidest ja streikijatest

Tana hommikul pidin oma prantsuse keele tundi minema aga kohalikud keskkooli opilased on koolivaravad hoidnud suletuna juba kolmas paev. Koik sissepaasud on suurte moto kettidega suletud, lisaks suured prugikastid ning inim-massid selle otsas karjumas:"Keskkooli opilased pole jobud" ja siis veel midagi mille sisu jaab mulle arusaamatuks.. igastahes ei paasenud ma ooli sisse, seisin seal koos oma keeleopetajaga,kes ka nentis, et ehk sisse voib isegi saada aga kas ka valja saab. Uks punkstiilis opilastest, kais meilt kusimas, et kas tahame sisse saada, tal on voti aga loobusime.. sest varav meie taga oleks leebelt suurima ja tugevaima ketiga jalle suletud..Ma pole absoluutselt streigi vastu, ma olen kindel, et see koik on hea nimel.. aga siis ei pea provokatsiooniks koik mis kaest kukub, maha vedelema jatta ning keset soiduteed seista ning ulbe naoga veel vaadata, et mis mottes sa siin, kapitalist, autoga soidad. Puhastasin tahtmatult oma autot vastu nii monegi ulbema kuti pukste vastu, kuna mul ei olnud kuskile oma autot manooverdada, suht tihe liiklus oli. Tundsin kuidas mina suisa pahaseks sain.Oleks pidanud panema plakati auto aknale et lahen teie poolt kovasti toetatud keskkooli opetajate lastele kooli jarele, vabandust, ei tahtnud toega ule sinu varvaste nuud soita!!!!Niisiis tana on koduope. Passé composé, siit ma sind rundan!!!!

vene poed

Kui hea, et siin ikka vene poode leidub. Eelmisel laupaeval kulastasin uhte, mis asub valences, meist 15 km. Ostsin kefiiri ja praanikuid ja sprotte ja suitsuvorsti.. Patu utles Eestis, et tema vaid saunast ja kefiirist elatukski:) nojah.. ega ma muujatega raakinud, pobisesin viimaks "spassiiba vam" nina alla. Muujal ja tema sobrantsil loid silmad sarama:" Russki???" , "Net, Estonski" :) ja nae silmad sarasid ikka sama sobralikult vastu ja sooviti jallenagemist:) Teisest vene poest sain sprotipasteeti, muuja hakkas seletama, kuna arvas, et ega ma ei tea, mis ma ostan. Sain jalle oma vene keelega kelkida ja utlesin:"ja uze znaju". Muujal jalle paev tehtud:D suur roomuullatus naos ja aitah, et meie poest ostad. Neil on kindlasti suur koduigatus, kui oma maa toidupoe rajavad ning marineeritud kurke , seeni, pelmeene ja "Baltika olut" korvuti prantsuse toidukraamiga muuavad. KIndlasti on poes kaivad ja kunded juba naost tuttavad ning terekasi luuakse pihku ja kusitakse et kas must leib ja vobla on juba tulnud. Appike, kui mone eestlase siit monest poest leiaks:D Akki lahen mina uhel paeval muuaks kuskile ja saan siis ostjaid eestlasi ullatada:D oh kui tore oleks

o tempora o mores

Siin, Prantsusmaal, koik musitavad tervituseks ja head aega jatmiseks posile. Minagi olen selle kombe ule votnud aga mulle on sellel ka tahendus, kui ma seda teen.Kooli juures, kui lastel jarel kain(hoian lapsi) siis koik emad tervituseks musitavad ja teevad sunnitud naeratuse ja kusimus Ca va? tuleb huulilt loomulikult nagu sooja ohu valja puhumine. Koik toimib aga nagu mina seda naen on kummaline. Andes musi ollake uksteisest pea poole meetri kaugusel nagu kardetakse mingit haigust sada, ometi peaks see musitervitus midagi toerdat ja sobralikku olema? Mul on ka vale komme hakata raakima pikemalt kui keegi "ca va" kusib. Kuulama aga jaadakse juba pinguldatult sest oige vastus oleks olnud "hasti laheb ja sul?" Ainsad , kes mind kuulama jaavad on vooramaallased, kes on tulnud Prantsusmaale elama.
peaks mainima, et kui meil on suuremad perepeod ja 20 inimest majas siis on head aega jatmine jube tuutu, sest pead koik ules otsima ja headaega kolm pose musi andma...uhh. meil maal lehvitad ja huuad me siis nuud lahme:)

kanaaju

mul on pool aju kadunud viimasel ajal, olen niivord hajameelne ja unustan hetkega koik, mis just vaga pingsalt meeles uritasin pidada. patu laks eelmine nadal kolmeks paevaks Saksamaale ja ma motlesin lahedale linna shoppama minna. Uksi on vahest hea kaija, saad nii kaua ringi kooberdada kui tahad ja pea pea muretsema, et kellelgi on koht tuhi ja vasinu ja ei tea mis veel. Parkisin auto tasulisse parklasse ja lidusin linna. Leidsin oelastele nii armsad kodukootud kingitused:Vaikese punase kohvri ja sinise, vanaaegse auto:) muidugi siis avastasin riburaha, et mul pole sularaha kaasas ja et ka mu pangakaart on maha ununenud. HUvita, kuiidas kulll koju saada.. jobu peaga hakkasin rongiaegu vaatama.. kui meenus et mul ole ju raha.. hea et eelmisel paeval, raha mobiili peale panin, sain patu isale helistada. Nii piinlik oli aga ta vaid naeris ja kaskis auto juures oodata, kuni ta kohale tuleb ja mu parkiistasu ara maksab.Ta oli kord kiirteel nii hatta jaanud, et teetasu maksma minnes, avastas, et on rahast lage. Niisiis jattis ta oma abielusormuse vohivoorale, piletimuuale putkas pandiks, et koju raha jarele minna. Sormus on nuudsekssormes tagasi:)igastahes muidugi ma olin pettunud, avastasin just Valences uhe vene poe ja lootsin sealt kefiiri ja suitsuvorsti osta.. tahtsin ka naiselikke kingi osta(Pole endale pea kaks aastat kingi ostnud ning natuke piinlik on seltskonna tantsutundi minna tennistega, kui koigil naistel pikad kontsad all). Lihtsalt mu uksik naiselik poodlemise hommikupooli jai ara. Slle asemel astusin hajameelselt koera julga sisse ning kappasin autoparklasse. Samal paeval laksin kodukoha toidupoodi varusid taiendama. Nuud oli mul kaart juba kindlalt rahakotis.. lukkates karu vahekaikudes, sukeldusin uhte hambapasta osakonda:) ja tagasi poordudes karu juurde hakkasin seda edukalt edasi lukkama. Uks madaam hakkas mulle jarele jooksma , hoigates, et lukkan tema karu. Oli jah tema oma, minu karu seisis tema karu korval. EI ole kohe uldse vaja vaadata.
Siin on teed koik radareid tais, nii et pead jubedal vaatama, et jalgid koiki liiklusmarke ja kellelegi jalgu ei jaa ega samas ka liiga uljalt mooda kima. ma olen juba kaks korda pildistatud radari poolt, kuna olen oma motetes olles piirkiirust uletanud ja koguaeg samas kohas.. onneks olen vaid 5 km kiirem lubatust olnud, arveid pole veel koju tulnud. Ma unustan votmeid, kuupaevi, koode, toitu pannile korbema, kemikaali pudelitele korke korralikult peale keerata... aega.. ma ei imesta kui patu uks paev ei imesta.. ema lohutas, et tal on sama viga, et malu on lunklik ning muretsemine ning info ulekullus ajust palju vajalikku valja lukkab voi kuskile vaga varjulisse kohta tallele paneb:)Ma arvan, et pean lihtsalt rohkem magama.. hea et laupaev on.

Eestlaseks jaamine mujal

jeemel, jeemel... ikka ja jalle kusitakse minu kaest, et kust sa siis parit oled, kus see Eesti on, mis te seal soote ja mis sa siin teed...? Eesti tundub ikka nii tundmatu koht olevat... Mul on ainumt hea meel seletada ja naidata kujutletaval kaardil... enamus inimestele, siin, Prantsusmaal, on see kui ...AAAAA aaaa... EEEssti!!! Mulle on see nii tahtis, sest Eesti, see olen ka mina ju. See on midagi nii kindlat minu jaoks... midagi mida ma tean ja tunnen nii hasti... See, et ma olen Prantsusmaal, paneb mind veel rohkem tundma, kui eestlane ma tegelikult olen. Hetkel on nii, et jaan siia, muidugi tekib kusimus, et aga mis ma siis nuud olen, kas ma peaksin Prantsuse kodakondsuse votma, mida see minu jaoks muudab? Hiljuti raakisin uhe tuneeslannaga sellest. Ta otsustas, et vahetab kodakondust. minu kusimusele, et kas ta ei karda nii oma tegelikke juuri kaotada, vastas ta vaid, et see pole ju voimalik. Paberite jargi on ta kull prantslane, aga paritolult ja rahvuselt jaab ta ikka tuneeslannaks.
Patrick utles ukskord koju tulles, et meie kodu naeb vaga Eesti kodu moodi valja, vaga erinev tavalisest Prantsuse kodust. Ma olen loonud oma Eesti siia. Ostsin hiljuti kasutatud asjade poest kollase teekannu, millega ohtuti omakorjatud ravitaimedest tshaivett keedan. See on minu vanaema ja vanaisa eest.Kaltsuvaibad porandal ja raamaturiiul tais Eesti raamatuid on minu vanemate kodu.
Lugesin hiljuti just uhete raamatut kahekeelsetest lastest. aaretu vaev , hoolimus ja puhendumus erinevatest rahvustest vanemate poolt, kes otsustavad oma lapsi kahes keeles ules kasvatada. Uhiskond votab neid ikka raskustega vastu. Siinsetes prantsuse koolides on enamus direktoreid ja opetajaid vastu kahekeelsuse arendamisele peredes, sest see teeb nende too keerulisemaks. Kahekeelses peres kasvav laps teab oma kolmandaks elueaks kaks korda rohkem sonu kui tema uhekeelses peres kasvav eakaaslane. See omakorda lukkab edasi kahekeelse lapse jaoks selle aja, kus ta hakkab pikemaid valjendeid kasutama, samuti on esimesed 5-6 eluaastat ortofooniliselt tema jaoks rasked. Prantsuse lapsed aga lahevad kooli juba kolme aastaselt ning opetajatel on vaja neist aru saada. Siin tekivadki kaarid. Muidugi ei taha vanemad last uhekeelseks muuta sest pool peret on muukeelne: vanavanemad, tadid, onud.. Ma usun, et minul ja Patrickul jatkub seda joudu ja visadust arendamaks oma laste kahekeelsust.. kaks korda aastas Eestisse, Eesti keelsed raamatud ja laulud(naguinii Entel Tenteli lastelauludest minu jaoks lastele midagi paremat pole, siin vahemalt mitte)helistame tihti vanavanematele ja mina raagin vaid Eesti keelt. Prantsuse keel tuleb naguinii, sest koik teised peale minu siin hakkavad lastega ju suhtlema Prantsuse keeles. Oijah eks ma olen ka lugenud neid artiklied, kus Portugalis elav eestlanna raagib oma lastega Eesti keeles ja need vastavad portugali keeles.muidugi motlen ja kardan, mis saab aga kange olen ka. Minu lapsed on ka Eestlased ning ehk uhel paeval soovivad nad Eestisse elama minna. Me Patuga teeme koik, et neile ka seda voimalust anda.:)

A year in Provence

i was reading lately one very good book about an englishman, who is bying himself and for his wife a house in Provence, in the South France...
i d like to share some of the parts of that book with you

" With a gloom of january behind them, people in London were making holiday plans,and it was astonishing how many of those plans included Provence.With increasing regularity, the phone would ring as we were sitting down to dinner- the caller having a cavalier disregard for the hour's time between the France and England-and the breezy, half-remembered voice of a distant acquaintance would ask if we were swimming jet. We were always non-committal.(...)
The call would continue aloung a course that quicly became predictable.First, we would be asked if we were going to be at home during Easter or May, or whitcever period suited the caller.With that established, the sentence which we soon came to dread-'we were thinking of coming down around then...'- would be delivered, and would dangle, hopeful and unfinished, wating for a faintly hospidable reaction.
It was difficult to feel flattered by this sudden enthusiasm to see us, which had lain dormant during the years we had livedin England, and it was difficult to know, how to deal with it.There is nothing quite as a thick-skinned as the seeker after sunshine and free lodging:normal social sidesteps do not work. You are booked up for that week?Don t worry-we ll come the week after. You have a house full of builders?We do not mind;we ll be out by the pool anyway.(...)
If you do not learn how do say no, you will find yourself running a small and higly unprofitable hotel frem Eastern until the end of September."
(A year in the Provence, Peter Mayle)