jeemel, jeemel... ikka ja jalle kusitakse minu kaest, et kust sa siis parit oled, kus see Eesti on, mis te seal soote ja mis sa siin teed...? Eesti tundub ikka nii tundmatu koht olevat... Mul on ainumt hea meel seletada ja naidata kujutletaval kaardil... enamus inimestele, siin, Prantsusmaal, on see kui ...AAAAA aaaa... EEEssti!!! Mulle on see nii tahtis, sest Eesti, see olen ka mina ju. See on midagi nii kindlat minu jaoks... midagi mida ma tean ja tunnen nii hasti... See, et ma olen Prantsusmaal, paneb mind veel rohkem tundma, kui eestlane ma tegelikult olen. Hetkel on nii, et jaan siia, muidugi tekib kusimus, et aga mis ma siis nuud olen, kas ma peaksin Prantsuse kodakondsuse votma, mida see minu jaoks muudab? Hiljuti raakisin uhe tuneeslannaga sellest. Ta otsustas, et vahetab kodakondust. minu kusimusele, et kas ta ei karda nii oma tegelikke juuri kaotada, vastas ta vaid, et see pole ju voimalik. Paberite jargi on ta kull prantslane, aga paritolult ja rahvuselt jaab ta ikka tuneeslannaks.
Patrick utles ukskord koju tulles, et meie kodu naeb vaga Eesti kodu moodi valja, vaga erinev tavalisest Prantsuse kodust. Ma olen loonud oma Eesti siia. Ostsin hiljuti kasutatud asjade poest kollase teekannu, millega ohtuti omakorjatud ravitaimedest tshaivett keedan. See on minu vanaema ja vanaisa eest.Kaltsuvaibad porandal ja raamaturiiul tais Eesti raamatuid on minu vanemate kodu.
Lugesin hiljuti just uhete raamatut kahekeelsetest lastest. aaretu vaev , hoolimus ja puhendumus erinevatest rahvustest vanemate poolt, kes otsustavad oma lapsi kahes keeles ules kasvatada. Uhiskond votab neid ikka raskustega vastu. Siinsetes prantsuse koolides on enamus direktoreid ja opetajaid vastu kahekeelsuse arendamisele peredes, sest see teeb nende too keerulisemaks. Kahekeelses peres kasvav laps teab oma kolmandaks elueaks kaks korda rohkem sonu kui tema uhekeelses peres kasvav eakaaslane. See omakorda lukkab edasi kahekeelse lapse jaoks selle aja, kus ta hakkab pikemaid valjendeid kasutama, samuti on esimesed 5-6 eluaastat ortofooniliselt tema jaoks rasked. Prantsuse lapsed aga lahevad kooli juba kolme aastaselt ning opetajatel on vaja neist aru saada. Siin tekivadki kaarid. Muidugi ei taha vanemad last uhekeelseks muuta sest pool peret on muukeelne: vanavanemad, tadid, onud.. Ma usun, et minul ja Patrickul jatkub seda joudu ja visadust arendamaks oma laste kahekeelsust.. kaks korda aastas Eestisse, Eesti keelsed raamatud ja laulud(naguinii Entel Tenteli lastelauludest minu jaoks lastele midagi paremat pole, siin vahemalt mitte)helistame tihti vanavanematele ja mina raagin vaid Eesti keelt. Prantsuse keel tuleb naguinii, sest koik teised peale minu siin hakkavad lastega ju suhtlema Prantsuse keeles. Oijah eks ma olen ka lugenud neid artiklied, kus Portugalis elav eestlanna raagib oma lastega Eesti keeles ja need vastavad portugali keeles.muidugi motlen ja kardan, mis saab aga kange olen ka. Minu lapsed on ka Eestlased ning ehk uhel paeval soovivad nad Eestisse elama minna. Me Patuga teeme koik, et neile ka seda voimalust anda.:)
1 comment:
tere-tere,
jällegi laura siin (lasse õde). mõtlesin natuke jagada, mismoodi minu sugulased rootsis on üles kasvanud (vanuses 15-31), kolme õe lapsed (õed läksid siit nõukaajal ära). vanemad on nendega kumbki omas keeles rääkinud ja lapsed saavad ilusasti eesti keeles suheldud - mõtlevad küll rootsi keeles ja eesti keel on selline kange ja rootsisegune, aga kõik viitsivad siiani suveti eestis ja sugulastel külas käia. seitsmest "lapsest" kaks on leidnud ka mooduse, kuidas veeta 1 semester tartu ülikoolis, omakorda 1 neist kaalub koos rootslasest kutiga eestisse kolimist (mitte võib-olla elu lõpuni, aga siiski). et ole aga usin eestluse ja eesti tutvustamisel - seda prantsuse asja nad saavad ju niikuinii (näed, alateadvusest ilmub automaatselt info, et Sul on mitu last ;).
jõudu ja jaksu!
laura
Post a Comment