meie pacs

me oleme nuud pacsed Patrickuga. See tahendab, et poole aasta jooksul taitsime ja tellisime ja maksime hunniku erinevat sorti paberite eest ja sel esmaspaeval kulastasime kohalikku kohtumaja, kus meie kooselu seaduslikult , juriidiliselt registreeriti. See ei abielu aga ehk siis vaba abielu registreerimine. Patrick sai toolt tunniks ajaks vaba aja, et pabereid vormistama minna.Some enne veel kodus kartileid ja kanapulki. Panin veel seeliku selga, et ikkagi midagi tahtsat ju. Punased posed saime tuulelt oues tasuta, kulm napistab juba.15 min ja valmis.Koha peal kusiti veel paberit, et aga mis siis saab , kui lahutada tahate? Kas igauks votab oma voi pooleks? Kuidagi kohatu, kui oled suhtes onne tipul ja nuud tee selline dokument. Mina kohmasin, et lahen kohe koju voodit saagima, seega markis Patrick, et pooleks. Ega lennukitesse jah enamat kui 20 kilo ei lubata ja trugi seal siis oma poolitatud potitaimede ja serviisiga...
Pacs tahendab seda, et meil on teineteise ees nuud nii materiaalsed kui ka perekondlikud kohustused. Voime tuludeklaratsiooni koos taita. Eile hommikul oli Patrick nii onnelik, sest oli teada saanud, et tanu pacsimisele sai ta tookohalt juurde kolm vaba paeva ja 100 eurose tsheki midagi kuskilt poest osta.
Minul aitab see pacsimise paber tooluba saada, perekondlikud pohjused.. jalle tuleb koguda kokku 7 erinevat paberit, Patrick koos Id kaardiga ja kuu aja parast on meil rendez-vous.

peale pacsimist ohtul oli meil veel tantsukursus, meil laheb toesti hasti, kummaline, et moned paarid on isegi meid endale heaks naiteks toonud ja vaatavad kuidas meie teeme.Patrcikuga on toesti hea tantsida, ta kohe hoiab kindlalt ja ma tean, et ma ei kuku kahele poole. Enne kursusetele minekut olin ma teinud natuke nipet napet paremat, lohekala voileivakesi ja punapeeti muna ja parmesaaniga ja avokaadot ja tiramisut. Patrick korkis parima veini pudeli lahti ja siis me mangisime kaarte. Vaga kodune ja oma.

TOO

Mulle helistatigi reedel... sooviksime teid endale toole kui noorsootootajat. Oh mul oli juba nii hea meel.Ainult veel uks kusimus , et aga kas mul on olemas ka BAFA - see on siin uks paber, mis toestab, et olen algkursuse laste ja noortega tootamiseks labinud . Selle paberi saamiseks tuleb labida 6 paevane loengu tsukkel ja 12 paeva praktikat. Vaatasin Bafa kursuste hinda oma regioonis- 500 eurot. Taitsa metsas. Ometigi on mul olemas korgem noorsootoo haridust toendav dokument ning toopraktika noorsookeskuses kolme aasta jooksul. Minu haridus dokument loeb aga Euroopas kullaltki vahe, kuna siin pole veel uhtset haridusdokumentide hindamise ja tunnustamise susteemi valja tootatud. Ainuke voimalus on mul saata oma tolgitud diplomid ning ka labitud kursuste loetelu koos tolgetega ning veel saja muu paberiga kuskile jargmisesse ametkonda toendamaks, et olen toesti korgema haridusega.Iga lehe tolge maksab 30 eurot. SEl viisil on mul ehk voimalus saada atestatsioon oma diplomitele . Taitsa lopp, ma olen nii vihane. Ma helistasin nuud juba pea 7 erinevasse ametkonda, sealhulgas ka Haridusministeeriumisse ja ma joudsin ringiga tagasi algpunkti, kohalikku spordi ja noorsooametisse. SEal uks lahke tadi utles, et tunneb minu tulevast tooandjat ja voib talle helistada ja selgitada, et mind voib ikka toole votta aga hetkel kui mitte professionaali, sel juhul on palga numbrid minimaalsed. No votab vanduma ja minu nelja aastase korgema noorsootooharidusega inimese asemel saab too 17 aastane , kes on labinud 6 paevase noorsootoo algkoolituse. Ja ma ei saa sinna midagi parata.

omad asjad

Kui ma olin tudeng siis oli mul kogu aeg tunne, et mul on alati raha. Kui selgus et rahakott oli tuhi siis sorisin koik oma taskud ja kotipohjad labi ja nae jalle oli midagi. Sel hetkel mulle selline korrastamatus isegi meeldis, kunagi ei tea mis kuskilt valja ilmub. Nuud ma olen marganud , et eelistan vaikseid kotte suurtele, kuna suurest kotist eil leia ma vajamineval momendil kunagi omas asju ules. hetkel tean ma peast mis mu pisike kott sisaldab: rahakott, kus pole raha, mobiil, taskuratikute pakk , shveitsi nuga , mis issi tagant nappasin, vaike punane harilik, hugieeniline huulepulk ja raamatukogu kaart, paikeseprillid ja votmed. Ja mul on iga asjaga uks lugu raakida. komplektnuga kinkisid isale mu ode ja oemees aga see seisis pigem puhvetkapis klaasi taga, kui kasutuses oli. Mul seevastu voib seda igal hetkel vaja minna, melonit vaja lahti loigata voi poissmeeste peol pole kellelgi korgitseri kaasas, mul on, voi katkine kuus ara loigata. Kui haaletasin oli see alati mul taskus. Must rahakott on uks rabal aga just selline mis mahub tagataskusse ja on pisike, ostsin selle viljandist saastupoest. minu esimene toeline rahakott.Hugieenilise huulepulga ostis mulle Patrick bordeauxist talvel, tegime jalutuskaiku kulmas talvises linnas ja ninad molemal tatised, ainult uks koike muudava kaubaga pood oli lahti,. Ukse peal koolusid musta nahavarviga hipp hopparid.Poeporand oli kartongijaake ja prahti tais.Minu huulepulk on sadelusega. Paikeseprillid ostsin Tallinan kaubamajast 152 krooni eest, enne seda olid mul tapselt samasugused prillid aga need istusin bussis katki. Ostin esimese palga tulekul samad prillid. Ma ei usu et nad ena paikese eest kaitsevad, kuna on kriimulised aga nad on mind paikese eest kaitsnud Kreekas, portugalis, prantsusmaal, poolas... ja koik on neid vaid kiitnud.Punase hariliku leidsin vabatahtliku kohast prugikasti pealt, moisa omanik Mate oli suurpuhastust teinud. Harilik on hobedase peaga ja kuljele on kirjutatud Paris. Punase noorjupi ots seotud votmepaar on minu esimese isikliku kodu votmed, mis Patrick mulle esimesel voimalusel tegi. Hetkel olen ma suutnud valtida tuhja tahja asju, milleks osta voi saada, kui vaja ei lahe... voi nagu Olav Ehala oma laulus utleb.... "Ainult seda omaks huua, mis su hinge puudutab...."

When i was a student i had all the time the feeling that i always have some money. If my wallet was empty i just searched all the bottoms of my pockets and bags and i had something again. In that moment i even liked that small mess in my life, cause in that way i never knew, what new i find again. Now i have remarked that i prefer small bags more than big, because from the last one i never find the needed things in the right moment. Right now i know exactly, what my small bag consists:Wallet, where is no money, mobilphone, bag of tishues, knife from swizerland, little small pencile, hygienical lipstick, librarycard, sunglasses and keys. All of those things have their story. Knife was present, what my sister made to our father but most of the time it just layed in the vitrin so i took it, good to cut a melon, or open the winebottle, or cut the broken nail on when i hitch hiked, i had it always in my pocket. My little black wallet i from cheap shop but has exactly the size of the backpocket of my jeans. Lipstick is from Bordeaux, from one shop,w hat was still open late evening and our nose where running. Next to the door where black skin hip hoppars and the floor of the shop was covered with everything. The sunglasses are from the mall of Tallinn, they cost 152 crouns. I had exactly the same glasses before but i sat on them in the bus. They are scrached and old but they have protected me in Greece, France, Poland, Portugal. The small pencil is found on the top of one garbagebox from my volontaryplace, Owner of the castle, Mate, cleaned her room. pencil has the silver top and in the side, there is a marking"Paris". The red ribbon hold the keys of my first personal home. At the moment i have learned to avoid things i do not use, why do bye them or own....If you do not need... or as Olav Ehala sayes in one of his songs...." have only the things what are touched by your heart..."

iga paev, ilus paev

Taitsa lopp, kui huvitavad koik paevad on. Vahest hakkan juba ohtul hommikut ootama. Eilegi ootasin ja motlesin, kuna ostsime laupaeval oko poest mannat. Tava poest seda ei leia. Ma pole mannaputru kovasti ule aasta soonud ja nuud unelesin motetes kell pool kaksteist ohtul kuidas ma endale hommikusoogiks mannaputru teen:)jobu eksju?

Kuna ma olin kolm nadalat kodust ara siis nuud oli nii palju asju vaja nagu tagasi teha, koik oma rajad ja unkad ule vaadata. Pakkisin koti karpe ja kilekotte tais ja laksin metsamagedesse linna taha. Praegu on koogilaud pahkleid, ounu, viinamarju ja kibuvitsamarju tais..... niii ilus ja ilma saadud:)

Turult ostsin tana varskeid mullaseid porganeid ja kartuleid, pestudvarskeid tomateid ja porrut ja uhe suvekorvitsa ka... mul juba suu nii jookseb... okopoest ostime tofu juustu ka. Polegi seda varem proovinud teha:) Ja minu kirsilikoor on nii ilusa varviga ja maitsega.... jeemel. Nappasin treeningul Armeenia poiste tagant pisikese konjaki pudeli liksi tarbeks, kleepisin ilukirjad peale ja vii voi naitusele... Nuud lahen oma uut vana jalgrattast proovima, patricku isa parandas minu tarbeks uhe ara... ilusat helesinist varvi on... ohk on valjas veel karske.... lahen teen uhe soidu

pildil on minu maed linna taga

oH my god , how interesting all the days are. Sometimes i start to wate the next day already evening before. Even yesterday i was wating and having a thoughts, because we bought some semolina from the eco shop. You cannot find it from the usual shops. And i have nt eat the porrige of semoule over a year already and so i was dreaming half past eleven in the evenig how i will eat it in the breakfast:)Is nt it stupid?

Because i was away from home three weeks, then i had now so many things to descover again, to look over my places and roads.I packed my bag full of boxes and plasticbags and went to the foresmountain behind our city. Now the kitchentable is full of nuts, apples, grapes and thorn berries/ So beautyful and got without paying.

I bought today from market the fresh, mouldy carrots and potatoes, freshly washed tomatoes and leek and courgette.My mouth is already full of water:) and from eco shop we also bought some tofu cheese. i have nt done it before. And my cherryliqueur has so beautyful colour and taste...mmmm. I stole one little cognac bottle from Armenian boys in the training for the liqueur, clued the beautypapers on it and i can sent it almost in the exchibition:) I am going now to try my new old bycycle, the father of Patrick repared it for me ... it has beautyful light blue colour... the air outside is still fresh.. i ll go and make one ride

In the pictura are my mountines of the city

Imagination is more important than knowledge (Einstein)

Oh kull mulle meeldib unistada, iga uus asi , sundmus, paneb ka mu enda motted tuulekiirusel jooksma.Mis siis kui .... mina ka... akki...

Nii lahe, pilvelossid on mootmatud ja kulmkapp on aareni tais ja soo kui palju tahad, paksuks ei lahe iialgi ja voodis on pehmeimad padjad ja kallim kogu aeg minuga.

Unistan harva uuest kleidist voi kingadest, juveelikauplustest konnin lihtsalt mooda. Unistan suurtest raamaturiiulitest, kaltsuvaipadest porandal ja suurst punasest ounast, mida nosin kui jarjekordse raamatu riiulist kaenlasse hiivan. Koera sooviks ka aga korter pole looma koht.

Praegu kujutlen end juba Patricku kael magamas, kui tulen tagasi ulehomme algavalt kolmenadalaselt treeningult.

Imagination is more important than knowledge(Einstein)

Oh i love to dream, every new thing, situation, makes my thoughts run in the speed of wind...What if.... me too... maybe..

So cool, the castles in the clouds are immeasurable, and the refrigerator is full of food, eat so much as you can, you never get fat and in the bed are softest pillows and dearest is always with me.

I rarely have dreams about new dress or shoes and i calmly walk by the shops of jewels.I have dreams about big bookshelfs, about rag carpets on the floor and about big red apple, what i eat while taking the new book. Also i wish to have dog, but appartement is not a good place for an animal.

At the moment i imagine myself already sleeping on Patricks hand after i have arrived back home from the threeweek-lasting trainingcourse what startes after tomorrow.

Lost in the big city

Vahest on selline mote, et tahaks olla suurlinna eksinud, aga turvalisel , muretul moel. Ma armastan loodust ja voiksin tundide kaupa metsas kannu otsas istuda aga vahest tahaks linna. Keegi ei tea ega tunne sind ning konnid oma rada.Vaataks poeakendel pesitsevaid imeasju ja imeks koik saia ja kohvi lohnad endasse.

Raske on leida ideaalses kohas asetsevat pinki, varjulist ja pisut mahajaetut. mina leian alati. Istun ja olen seal oma kollase pisut maardunud kotiga, jalad on nats rasked. Nii palju ponevat toimub just nuud minu silme all.Uks vanamees konib mooda, kaks pikka saia kaenla alla pigistatud. Huvitav kas ta soob molemad tana juba lounaks ja ohtusoogiks ara.Uhe saiaga kaabib supileeme ja punase lihakastme taldrikult kokku ja teise peale asetab jassakaid haisvaid juustuviilakaid. Bon appétit.

Ma jumaldan nats roobakaid ja mahakulunud varviga vanu jalgrattaid. Uks punapea neiu on just sellise leidnud. Leistangi ees korvis on patakas raamatuid ja pabereid. Loodan, et salakaval tuul monda neist minema ei lennuta, kui ta ta mone jarsema kurvi votab.

Kolgutan jalgu ja soon kupsiseid, kodus kapis oli.Voiks juba vara sugis olla. Ohk on varskem ja lohnu rohkem. Paike on veel soe ja soojendab mustades sukkades jalgu.

Keegi helistab mulle. "Kus sa oled?Tule, lahme koju!!Armastan sind , Eegi!!"

Ma juba jooksen, ei taha enam eksinud olla:)Keegi kallis ootab mind!!

Sometimes i have this kind of feeling to be lost in the big city, but in the good , secure, way. I love the nature and i could sit on the fallen trees like an hours but sometimes i i would like to be in the city. No-one knows and recognizes and you walk your own roads. Just to look the wonder things on the shop windows and suck in all the smells of coffee and bakeries.

It s hard to find a bench in ideal place, in the shadow and a bit lost. I always find one. I sit there with my yellow, a bit dirty, bag next to me. Legs are a bit heavy. There is so much interesting happening just in front of my eyes. One old man walkes by, two long breads under his arm. Interesting, will he eat both of them already today? With one bread he collects together the rest of the soup and some red meatsauce and the other bread he will cover with thick slices of smelling cheese. Bon appétit!

I adore a bit broken, old bicycles, witch have lost a bit their colour. One readhead girl has just found one. She has a basket on it full of books and papers. I hope that insidous wind don t blow some of them away, when she takes some sharp curves.

I dangle my legs and eat the cookies i took with me from home. It could be already early autumn. The air would be much more clear and and there would be much more smells to smell. The sun warms my black stockings.

I get a call:)"Where are you? Come, lets go home!! Love you too!!!"

I already run, i do not want to be lost in the big city anymore:) somebody dear is wating for me!!!

kitse mure

Ma muretsen ja uleliiagi: ega makaronid lodid jaa, kas post juba tuli, ega Patrick tooga ule ei pinguta, toob ta ikka korralikult, kuidas tema emal haiglas laheb, et vaike ode normaalse kuti otsa kukuks ning ega meie linna jogi ule kallaste touse, kui vihma liialt ladistab.

Kuidas ma tean, milline on norm muretsemiseks, kui hakkab juba tervist koormama?

Ei taha ju muutuda kanaemaks, kes kloksutab haudevalmis munade umber aga peale istuda ei julge, akki lahevad katki.Pahatihti voetakse muretsevaid kusimusi kui naagutamist. Muidugi on sokid puhtad, koht tais ja auto juba paranduses.

Emadele ja isadele voib selle andeks anda, nende vanemlik kohustus ongi oma jareltulijate ule muret tunda, toppida sada krooni tasku ja helistada juba viiteistkumne minuti parast, kas ikka joudsid bussi peale.

Ma muretsen juba hetkel nii palju, emana topelt. Siis hakkan vist koikidele narvidele kaima ja kaotan oma narvid:)Ma toesti lihtsalt hoolin ja armastan siis hakkabki sees nii palju kusimusi sugelema, et kas koik on ikka hasti.

Voiks ju olla nagu liblikas lillel ja heljuda ja heljuda ja moelda, et kuidagi ikka saab.Mina nii ei saa. Ei ole minus seda vahemerelikku muretust. Emapiimaga on sisse sustitud pohjamaised omadused, olla tapne, omada kontrolli heas mottes ja ulevaadet. Koiksuguste vastuste saamine hinges kripeldavatele kusimustele toob ondsa rahulolu ja kergendab sudant. Seega raagin ka ise koikke vabalt oma lahedastele, et nad ei muretseks, nad saavad minust aru ja siis ei muretse ka mina enam