Lastega restorani

Eile kui lastega joe aarest tulime siis pakkus Patu valja, et lounast suppi soome homme ja lahme parem valja sooma. OUjee aga muidugi. Olime koik ainult monusalt margade ning liivaste jalanoudega. Mina olin oma aluspesu koju unustanud ning lehvisin oma kumerustega liiga vabalt ringi ning mote Gabrieli mooda linna seljas ringi vedada polnud ahvatlev. Soitsime soovitud restost mooda ja nagime, et menuud koik on valja tostetud ja saab kull. Kodus tegime end tsipa korda, ja toppisime G karru ning kablutasime sooma aga kohale joudes tuli valja, et tana, erandkorras, kokka pole ja suua ei saa.. no aga, mis need menuud harkjalgadel valjatoestuna teevad..? Laksime siis Elsa kooli lahedal olevasse pisi restosse, millest iga paev neli korda mooda jalutan ning mis toesti kena mulje on jatnud oma puna-valgeruuduliste laudlinadega. Tana olid saravalged linad lauba puhul valja toodud. Patrick kusis, kuhu istuda voib ning resto omanik vaatas, meid, lapsi, rohmakat karu ja Patricku platusid ning utles, et ehk vaataksime enne valja tostetud menuud.. NOjah. pakkuda oli ainult 25 eurost ohtusooki nägu, mis  oleks nataki ka Elsale laienenud. Utlesime viisakalt head aega ja mulle tundus, et omanikul oli pigem hea meel, et paigale ei jaanud ning lapsed tema linu ja romantilist atmosfaari terrassil ara ei käkkinud. Patu hakkas juba vihaseks muutuma ja lukkas karu eriti akiliselt mooda tanavat ringi. Mina tostsin endale juba veits vasinud Elsa selga ja laksime peavaljakule jahile. Seal komistasime me ainult tuttavate otsa, kes koik oudsalt raakida tahtsid. Uks meievanune paarike oli end istutanud valjaku peeneima vinoteegi ukse taha, ning joid meelalt suurtest klaasidest valget veini ning ootsaid snâkiliudasid, kuivatatud vorsti, singi ning muu pea paremaga. Meiega juttu ajades  lukkasid nad paikeseprillid laubale, ringutasid raugelt oma kehasid plekitutelt outfittidelt ning raakisid, kui ilus on suvi. Elsa samal ajal tegi mu seljas akrobaatikat ning Gabriel pirises karus ja ajas nappudega jalgevahelt pisikesi tshipsitukke taga,mis kuidagi sinna mingil paeval sattunud olid. Lootsin vaid, et ta koval haalel kaka ei utle, sest ta on juba teist nadalat mahkuvaba ning kui midagi tulema hakkab siis ta seda ka utleb . Arutlesime hiljem Patuga, mis tunne oli olla kahekesi ning vaadata hilja ooni filme, suua rahulikult ning magada poole paevani.. EI maletagi. Restoranis, kuhu viimaks joudsime olid hasti toredad teenindajad ning meile ainult hellitati ning poputati sest lapsed muudkui lehvitasid koigile olid imearmsad oma mustsostra jaatiste poskedega ning lopuks tegi maja Patule veel olle valja et me koik nii armsad olime. Aga olimegi ju ja see teeb tuju heaks:)