Saingi nae otsa peale. Kohuli hakkab varsti raske magada olla aga kuni veel saan niikaua lasen oma tagumendil laega tott vahtida.
Teine rasedus pole uldse nii romantiline, kui esimene. Enam ei motlegi roomuga, et nae uihhh, kus ajab oksele, nii lahe, lapse parast ning iiveldad kohe monuga. Elsa mul siin midagi rahulikult neid esimest kolme kuud veeta ei lasknud.. Puder on vaja keeta, laps tahab ratta pagasi peal oma toolis minuga kolme tunniseid tiire teha ja sel ajal, kui ta tudib, on majapidamine ule pea kasvanud ning tuleb veidi asju klaarida. Oudsalt tahaks koguaeg magada, kas voi porandale vaiba peale jaaksin viie mintsaga tudile, ausalt. Kaks last on ikka kaks last, see ajab ka hirmu peale. Koik need aegade sattimised kahe lapse soomiste, magamiste, jalutamiste umber... Siin saan ma loota vaid endale ja Patule, kui ta kodus on. Eestis oleks abistajaid kohe rohkem votta ning ma pelgaks ka vahem. Elsa jaab meiega veel kuni 3 aastaseni koju, opib Eesti keelt ja kultuuri:)Ei, mis saab hakkama aga Elsa tâdid ja onud, te olete jole vaga meile alati oodatud...
2 comments:
juuuuhuuuuuuuuu! Palju ònnnnnnnne! Ja maga niikaua, kui saad :) Mina pòònasin rahulikult nii esimese kui ka teise raseduse :D
Ooo kui tore oktoobrilaps, see kõlab hästi:) Palju õnne kullakesed! Mul olid täpselt samad tunded esimesed kolm kuud, et tahaks ainult magada ja hirmväsimus lihtsalt vajutas silmad kinni, aga esimene tahab ju trööbeldada ja nõuab oma osa. Aga siiski nüüd kui üks on juba 7 ja teine 4 aastane on neil niipalju toredam koos kui ühel ja üksikul. Eeksu kallistused sulle:)
Post a Comment