Kohtusin just Patu uhe keska aja sobraga, kes hetkel teeb arstiopinguid ning on meil lahedal vaikekulas uhele vanale perearstile asendajaks. Ta utles, et void moelda, kui ulev amet, valge kittel ja parfumeeritud kaed aga vahest tuleb selliste olukordadega hakkama saada, mis pea ja sudame suisa pooritama ajavad. Harv pole kui vanemad papid mammid oma taskiratid taskust valja otsivad, et doktoriharrale oma valja kohitud roga voi tatti naha anda. Kas olluse varv on ikka ok ja tunamull oli see hoopis heledam, tumedam,vedelam.. ..voi siis vanemad, kes oma lapse mahkmed kaasa tassinud ja otsivad selle sisus sobrades erinevaid toendeid, et lapse tervis mitte korras pole.
Vahest tahtis Patu sober kull paksud tumedad prillid ette panna, et end pisutki emtsionaalselt kaitsta aga kui moni mahukam, umaram proua kusis, et kas ta need imelikud villid, mis tal seal kohu ja jalgade vahepeal ilutsevad peaksid ka doktori poolt isiklikult ule vaadatud saama siis hakkas Jean Pierre kasi toega varisema ning kahtlus, kas ikka hea ameti on valinud loi tugevasti koikuma. C'est la vie.
No comments:
Post a Comment