Vaatasin just ETV arhiivist saadet Meie inimesed sarjast "Janno". Jutt oli koolikiusamisest, mis valtis terve tema pohikooli aja - 9 aastat. Olin ise pohikooli aja ning osaliselt ka keskkooli ajal koolikiusatu. Ema oli opetaja, olin paljude loovainete opetajate soosik, kaisin voistlustel, lastekooris ning laulsin ka kirikukooris ning paljuks polnudki vaja. "Pugeja, opetajate P..elakkuja, jobu...Eriti raske oli eriti neil paevil, mil kiusajate liider koolis oli. Siis oli terve klass tema poolel. Kui ta vahest haigeks jai siis sain kergemalt hingata ning suhtlesin teistega suht okeilt. Mina kuladiskodele suurt ei joudnud, pidusid ei pannud, endast vanemat peikat kah polnud, millest minuga raakida? Krossijooksust, laulupeost ning kooriga Soomes kaimisest voi? Talvel olid klassiruumid nii kulmad- rekord oli +4. Istusin akna alla, kus kulm akende alt sisse vuhises. Klassis oli ka ôliradikas aga mind tougati selle korvalt vahetunnis minema ning vaprad ning ilusad soojendasid seal omi ihuliikmeid. NUtsin hommikuti kodus, kuna ei tahtnud kooli minna.Kuulsin, kuidas ema arutas isaga selle ule ka hommikulauas.Arvan, et nad votsid ka kiusajate vanematega uhendust aga ma ei maleta kas sellest ka midagi paremaks sai. Minu onneks olid mul mu oed, kes olid oma klassid ning ka koolis tugevamad ning kaitsesid mind. Merilin laks ukskord isegi mind kaitstes mu suurimale kiusajale kallale pikapaevaruhmas. Sain joudu ning vahetunnid olin klassist valjas, hakkasin tugevalt trennides kaima, leidsin endale sealt vaga head sobrad ning sain joudu ning julgust.Ma ei teagi, kas sellel lool on moraali?Mu pohi kiusaja on hetkel vaikeste laste ema, teeb jube hasti torte, tootab vist postiljonina, kaib rahvatantsus.. sarav, kena naine. Kui ta tuli eelmiste joulude ajal emale koju pakki katte tooma ning istus koogilaua taga ja kusis, kas ma olen ka kodus kaimas ja mis ma teen siis istusin kogu selle aja tagatoas Elsaga.Miks ma kull ei andesta, kusivad ema ning oed. Vat ei saa, jonn on nii tugev sees. See ei murgita seejuures uldse minu meelt ega muuda mind kibestunuks. Ma lihtsalt ei suuda ja ei taha. Ma motlen talle nii vahe. Tana on esimene kord selle aasta jooksul. Motlen lihtsalt, kuidas omi lapsi selle eest kaitsta? Ei taha, et nemad sellist valu labi peavad elama. Keegi ei peaks midagi sellist labi elama.
1 comment:
Peame oma lapsed enesekindlaks kasvatama! Kiusamist tuleb niiehknaa kunagi ette ning asjad ei lähe just alati nii, nagu ideaalis tahaks, eks. Mis aitab välja? Enesekindlus! Et me peame oma lapsed õnnelikuks kasvatama :) (minu ema oli ka õpetaja ning põhikoolis sain minagi paar aastat kiusamist - aga ma ei andesta. Ei suuda andestada neile poistele!)
Just loen A.S.Neill-i "Summerhill"-i raamatut ning leian sealt palju vastuseid ja ideid, kuidas lapsi kasvatada. Ehk saame lapsed sinna kooli saata, eks näis, mis tulevik toob! Üks väike lõik raamatust:
The difficult child is the child who is unhappy. He is at war with himself; and in consequence, he is at war with the world.
The difficult adult is in the same boat. No happy man ever disturbed a meeting, or preached a war, or lynched a Negro. No happy woman ever nagged her husband or her children. No happy man ever committed a murder or deft. No happy employer ever frightened his employees.
All crimes, all hatreds, all wars can be reduced to unhappiness. This book is an attempt to show how unhappiness arises, ow it ruins human lives, and how children can be reared so that much of this unhappiness will never arise.
More that that, this book is the story of a place - Summerhill School - where children's unhappiness is cured and , more important, where children are reared in happiness.
Post a Comment