Thursday, September 1, 2011

Kus ma selle lapse karuga panen?

Tana otsustasin Elsale passi ja ID kaarti tegema minna. Neid saab teha meie kohalikus linnavalitsuses. Tain L'hermitage  linnavalitsuses ootas mind kaks halba ullatust.., et sisse saada, tuli minna labi suurte ja raskete klaasuste, mida tuli taie jouga tougata. Ma toesti higistasin kohe hulk aega karuga nende vahel ja Elsa oli porutustest vankris taiega koomas. Sisse saades tabas mind teine ullatus, et asju ajada tuli minna hoone teisele korrusele, kuhu viisid laiad ja pikad trepid. No kuidas ma sinna ules saan karuga ja Elsa magas ka. Ma ei saa teda ju uksi alla jatta. Uks asjaajaja madaam sisi moodus minust ja ma kusisin temalt, et kuidas ma lapsega ules saan, ja irooniliselt aga naiivset nagu tehes, et kus lift on. Madaamil nagu punane utles, et lifti pole aga ma voin Elsa koos karuga alla uhte buroose jatta, kus kaks naist ja uks mees arvatavasti joulupakke pensionaaridele kokku panid(kuna nad sortisid pasteete ja kohvi ning kommipakke ja arutasid haalekalt uhe voi teise sobivuse ule). Lukkasin siis Elsa neile seina aarde ja jooksin teisele korrusele. Sain onneks asjad kahe min aetud. Aga mis ma siis teen, kui pikemalt laheb?. Lukkan jalle tuttavasse buroosse vist. Nuud hakkan toega markama, kui raskeks on nende elu, kes istuvad ratastoolis voi kellel on beebikarud. Vaga paljud peod ja asutused jaavad nuud nende sissepaasmatuse tottu minu poolt kulastamata.

2 comments:

Reine said...

Njah, ega itaalia palju parem pole (aga siiski tavaliselt on invaliididele ja vanuritele möeldud ning lifti võib leida ka kõige imelikumas kohas)

Aga soovitaksin üldse lapse lina sisse panna (kõhu pääle) :)

oogi said...

mul on jah kohukoti variant ka..aga mul tekkis uks kotimajandus tana ja siis oli neid kergem karu korvi panna. Jargmine kord jah siis kohukotti. Lina pole me veel joudnud osta, sest vaatasime, et kohukott ajab ka alguses asja ara. Ja veel ma lausa jumaldan neid Pop-in mahkmeid. Nii hean et ma nende kohta infi sinu blogist leidsin:)