ei voi jah iial oelda iial

Juba 28 paeva saab emme oldud. Njaa, voin oelda, et olen oma sonu soonud, karastunud ja arenenud. Utlesin, et epiduraali ei vota... votsin. Raakisime Patuga, et laps luti ei saa. Kui ta paar nadalat tagasi oma soogitoru arrituse tottu suua ei saanud, rinnast keeldus ja ainult nuttis siis ainult lutt aitas tal imemisvajadust rahuldada ning rahuneda. Nutsin, kui kolmandal paeval parast Elsa sundi soovitasid arstid Elsale pudelist lisa anda, kuna ta ei paistnud ka 8 tunnise oise imetamise jarel kohtu tais saanud olevat. Mul parispiima ju veel ei olnud vaid ternespiim. Elsa vottis uhe lonksu ja sulitas luti suust valja. Ka praegu oleme andnud kaks korda minu oma piima Elsale pudelist. Ma lihtsalt pidin uleliigse piima valjalupsma ja ei tahtnud ju ara visata ja nii sai ka Patu kappa, kuidas see lapse sootmine kaib ja ta oli jube onnelik. Pudelist soi hasti ja rinnast soob ka hasti.
NOh kui nuud meessoost isikud mu blogi loevad siis voite nuud olgu varistada voi siis haigutada, et appi, et on ka millest kirjutada. Ausalt oeldes, oli ja on mul vagagi vaja teiste kogemustest oppida, et mis ja kus ja kuidas, sest raamat raagib uht, arstid teist ja kui sa oled varske ema siis on koguaeg kusimusi ja kuskilt ei oska leida ka vastuseid. Oma jargmises sissekandes uritangi oma imetamiskogemusi jagada akki laheb kellelgi vaja nagu mul oleks vaja lainud teiste kogemustest oppida