sunnitama

NOh nuud on kaes see nadal, kus peaks nagu midagi juhtuma hakkama. Tahtaeg on kull 15 juuli aga Prantsusmaal ei lasta sunnituskuupaevast eriti ule minna ja nii ma saingi teate eeline neljapaev, et ei mis konsultatsioon, tulete juba haiglasse kohale ja ei tohi suua ja juua ning olge valmis et see ongi see paev.. ma kohe olin shokis.. julgesin veel oelda retseptsionisti neiule aga et mu tahtaeg on ju 15, seega kolm paeva hiljem. Siis ta arutas midagi arstiga tagaplaanil ja utles et ei jah teisipaeval kolmveerand uheksa olete esimene haigla jarjekorras.. Ma siis lahistasin nutta ja helistasin emmele, rahunesin kohe maha ja siis ka juba Patu helistas ja utles, et tuleb minuga haiglasse kaasa ja ei lase arstidel mingit oma varki ajada.. Ta ka arvas, et ju arst poeb, et 14 juulil, neljapaeval,  on  Bastille'i vallutamise aastapaev ja  peale seda neli paeva kestev nadalalopp ja kui palju inimesi siis haiglas on ja siis ta ei peaks ka kohale tulema spetsilt. Kuidagi karm on teada, et noh see paev teie laps sunnibki.. Patuga eile puhapaeva ohtul mainisime, et see on meie viimane ohtu olla taiesti kahekesi... jargmine paev juba mu ema tuleb ja siis oed ja siis beebi seal vahepeal ja siis ongi uks suur pere. Eile tegin kumme korda kolmandale korrusele minevate treppide ringi.. et akki see ka nagu argitab lapsukest ise valja tulla tahtma.