trepipealne

Uks lillepott kodu ees oli katki, teine juba selle nadala jooksul. NOh esimene kokkus arvatavasti tuulega akna pealt maha ja parkivad autod soitsid sellest ule aga teine oli uhe jalkamatshi tagajarg..Ega keegi utlema ei tulnud, et nae katki laks.. HOmmikul korjasin killud kokku ja potitasin lille uude anumasse. meil on tanaval hunnik lapis ja uks punt teismelisi kah. Ikka juhtub. Muiugi jargmine paev lugesin lastele natsa sonu peale, et jalkat ja tennist ja koike voib mangida aga kui midagi katki laheb siis tulla lihtsalt utlema.. Tuhja sest potist aga viisakas oleks ikkagi utleda ja vabandada. Ei tahaks olla see noor naabrimutt, kes hetketi pea aknast valja viskab ja huilgab, et mida te karjute siin. Me lapsed hakkavad samamoodi sellel tanaval mangima ja karjuma, normaalne. KUna tanaval on ainult meie maja ees hea, lai, istumise trepp siis meil on kogu aeg keegi sellel puhkamas.. savi sellest.. kui ma oma pakkidega ule ronida enam ei saa voi trepilolijate jutt juba toasolijate kone summutab, eks ma siis utle midagi.. Aga hada on, et kui on hea istuda, siis on ka hea midagi nosida voi suitsetada voi taskuid tuhjendada..  noh siis ma kain jalle harjaga ule ja motlen, et nii ei peaks ju olema. Vahest on juhtunud ka nii, et pargitakse otse ukse ette ja nii tihedalt et ma trepi kasipuude alt labi pean ronima, et koju paaseks. Vat siis ma olen tige. Hea, et mul veel hetkel lapsi pole ja karuga ukse taha ei jaanud, sest keegi nagu punn pudelisuu ees meie maja ees oma autoga on. Oh milline raske elu on see majaomaniku elu:D Kui nuud vastasmaja ulevalt naabrid ka vahe vaiksemalt suguelu elaksid ja  sama maja altkorruse  noorukid pidevalt teknopidusid ei teeks siis oleks elu nagu lill jalle:)